väärteoprotokoll AB 1209911 Menetlusalune isik M.N (isikukood XXX, elukoht xxx; Eesti Vabariigi kodanik; töökoht T OÜ) Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Asja läbivaatamise aeg ja koht
lg 2,
S § 19 63 lg 1 alusel
lg 4 ja § 20 lg 1 ning pani toime liiklusseaduse
15.11.2010.a kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kutse istungile oli kätte saanud 08.11.2010.a ja teatanud istungile ilmumise võimatusest. Seaduslikust takistusest istungi mitteilmumiseks ega istungi edasilükkamise taotlust menetlusalune isik ei esitanud. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusalusele isikule tuleb määrata karistusena arest sanktsiooni keskmises määras, s.o. 15 päeva, mida menetlusalune isik peab asuma kandma hiljemalt 15.12.2010.a Kohus avaldas järgmised kirjalikud tõendid: 13.07.2010.a väärteoprotokoll AB1209911 (vtl 3), indikaatorvahendi kasutamise protokoll (vtl4), tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos kasutamise väljatrükiga(vtl 5), sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (vtl 6), õiend isikusamasuse tuvastamise kohta (vtl 7), karistusregistri väljavõte (vtl 10-11). Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning hinnanud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid kogumis, leiab, et liiklusseaduse (
) § 7419 lg 2, § 74 1 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteoasja toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on tõendatud ning teda tuleb selle teo eest karistada.
19 lg 2 kohaselt juhtimine isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,501,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi, on karistatav rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. Vastavalt
lg 2 karistatakse mootorsõiduki või trammi juhtimise eest juhtimise õiguseta isiku poolt, kes on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kellel mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus on peatatud või kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus ära võetud, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
lg 2 ja § 741 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo tunnuste esinemine M.N-i käitumises 13.07.2010.a kell 03:33 Lootuse pst 6, Tallinnas mootorsõidukiga liikudes on tõendatud M.N-i omakäelise märkega väärteoprotokollil, et on protokolliga nõus, samuti 16.01.2010.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, 13.07.2010.a tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükiga. 16.01.2010.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusel olevast M.N-i allkirjast nähtub, et ta on selle kätte saanud. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu isiku süüd ega tema teo õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist ja väärteo toimepanek on tõendatud, tuleb M.N-i KarS § 63 lg 1 alusel karistada
S § 56 lg 1 isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusregistri teatisest nähtub, et M.N-i on 05.02.2010.a karistatud 16.01.2010.a toime pandud,
lg 2,
1 lg 1 ja
7 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest, määratud karistuseks on rahatrahv 10 800 krooni, mis on tasumata. Samuti on menetlusalust isikut karistatud korduvalt ÜTS § 547 lg 1 järgi ja ka nende trahvide tasumist kohtule esitatud tõenditest ei nähtu. Seega ei ole M.N teinud varasematest karistustest vajalikke järeldusi ning on 19 jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist. Arvestades asjaolusid, et M.N on § 74 lg 2 ja 1
järgi kvalifitseeritava väärteo pannud toime vähem kui pool aastat pärast eelmise samasuguse väärteo toimepanemist ja et varasem sanktsiooni keskmist määra ületanud rahatrahv on tasumata, peab kohus põhjendatuks menetlusaluse isiku karistamist lühiajalise arestiga. Kuna karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid väärteoasja materjalidest ei nähtu, peab kohus arvestades toime pandud tegu, süüdlase isikut ja tema õiguskuulekale käitumisele mõjutamise vajadust kohaseks karistada teda arestiga kestvusega 5 päeva. Arest tuleb ära kanda menetlusaluse isiku elukohajärgses arestimajas ja aresti kanda ära hiljemalt 31. detsembriks 2010.a, määratud tähtaja jooksul aresti mittekandmisel tuleb M.N-i suhtes kohaldada sundtoomist arestimajja. Marie Tammsaar Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.