4-10-3450/5

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Väärteoasi nr 4-10-3450 (kohtueelses menetluses nr 284010002530) U.G kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale asja sisuline lahendamine kirjalikus menetluses Menetlus Kohtukoosseis Kohtuväline menetleja Menetleja ametnik Süüdlane Väärteo kvalifikatsioon kohtunik Kalev Kuningas Lõuna Prefektuur (Viljandi politseijaoskonna aadress Pargi 1 Viljandi) korrakaitsebüroo Viljandi politseijaoskonna patrullteenistuse vanemliikluspolitseinik Riho Kampus U.G (isikukood xxx; elukoht xxxxx-xxxxx x xxxxxxxxx ) Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Viljandi politseijaoskonna patrullteenistuse vanemliikluspolitseinik Riho Kampuse
2. septembri 2010 otsus U.G karistamises liiklusseaduse (LS) § 7419 lg 2 järgi 180 trahviühikuga, s.o 10800 krooni ja LS § 7419 lg 3 p 1 järgi mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-dest 132 - 135, tegi kohus alljärgnevad otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 19
3. U.G kaebuses kohtuvälise menetleja otsusele tühistada U.G-le LS § 74 lg 3 p 1 kohaselt määratud lisakaristus – mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmises 3 kuuks. Otsustused menetluskuludes ja muudes asjaoludes
4. Saata määruse koopia kohtuvälisele menetlejale ja menetlusalusele isikule. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
5. Selgitada: 3.1 kohtuotsus jõustub, kui edasikaebe (kassatsiooni ) tähtaeg on möödunud); 3.2 jõustunud kohtuotsuse pöörab täitmisele samas väärteoasjas esmakordselt lahendi teinud kohtuväline menetleja (V™S § 202 lg 3); 3.3 kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud 15 päeva ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud; 3.4 kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolt esindaval advokaadil õigus edasi kaevata Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Riigikohtule kirjaliku kassatsiooni esitamisega 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav; kassatsiooniõiguse soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
6. Väärteoprotokollis esitatud asjaolud ja kohtuvälise menetleja otsus Väärteoprotokollist nähtuvalt U.G
7. septembril 2010 kell 09.05 Viljandi linnas Vaksali ja Paala tee ristmikul Pärnu mnt suunas juhtis mootorsõidukit seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus on 0,60 mg/l. 19 Kohtuvälise menetleja otsusega on U.G karistatud LS § 74 lg 2 järgi 180 trahviühikuga, s.o 10800 krooni ja LS § 7419 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks.
8. Kohtuvälise menetleja otsusele esitatud kaebuse sisu ja põhjendused U.G on esitanud kohtule
9. oktoobril 2010 kaebuse Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Viljandi politseijaoskonna patrullteenistuse vanemliikluspolitseinik Riho Kampuse poolt tema karistamises LS § 7419 lg 2 järgi. U.G on taotlenud tühistada temale määratud lisakaristus. Kaebaja väitel temale mõistetud lisakaristuse määramisel ei ole kohtuväline menetleja arvestanud, et see oli esmakordne LE § 76 p 1 rikkumine ja ka teisi liikluseeskirja rikkumisi ei ole. Väärteoprotokollis ta kahetses tehtud tegu. Kaebaja töötab Tarbijate Ühistus elektrikuna ja teenindab Viljandi maakonna kauplusi ja vajab tööülesannete täitmiseks autotransporti. Kaotades juhtimisõiguse 3 kuus, kaotaks ta töökoha. Kaebaja abikaasa ja nende juures elav täiskasvanud poeg on töötud.
10. Kohtuvälise menetleja seisukohad kaebuses Kohtuväline menetleja on leidnud, et U.G on tunnistanud toimepandud süütegu ning kahetsenud seda, ei oma varajasemaid kehtivaid karistusi ning juhtimisõiguse äravõtmine raskendab oluliselt tema liikumise võimalusi. U.G karistamisel ei ole piisavalt neid asjaolusid arvestatud, mistõttu kohtuväline menetleja on pidanud võimalikuks tühistada kohtuvälise menetleja otsus lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks.
11. Karistuse mõistmise põhjendused Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda KarS §-st 56, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. U.G pani toime väärteo, s. o mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi, mis LS § 7419 lg 2 järgi on karistatav rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. LS § 7419 lg 3 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja mootorsõidukijuhi poolt lubatud alkoholipiirmäära ületamise eest lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 7419 sätestatud süüteo eest karistatud. U.G vastutust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Vastutust kergendavaks asjaoluks loeb kohus tema puhtsüdamliku kahetsust. Arvestades kohtuvälise menetleja seisukohti ja U.G isikut iseloomustavaid andmeid, on kohtul alust teha järeldus, et ta ei pane tulevikus analoogilist õigusrikkumist toime, mistõttu ei ole vajalik lisakaristusena temalt mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta. V™S § 132 p 2 kohaselt võib kohus osaliselt tühistada kohtuvälise menetleja otsuse. 19 Tulenevalt karistuseesmärkidest, kohus leidis, et U.G-le LS § 74 lg 3 p 1 alusel lisakaristuse määramine mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmises 3 kuuks tuleb tühistada. Kalev Kuningas Kohtunik 2