Kriminaalasi nr 1-10-15165 MÄÄRUS 29.septembril 2011.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul kaitsja advokaat Nikolai Kõiv kriminaalhooldusametnik M

§ 424

järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust.

§ 68

alusel arvati E.M kahtlustatavana kinnipidamine karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks loeti 5 kuud ja 28 päeva vangistust, mis jäeti

§ 74alusel tingimisi 18 kuu pikkuse katseajaga täitmisele pööramata.

Katseajaks allutati E.M Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohtuotsus jõustus 25.novembril 2010.a. 15.veebruaril 2011.a esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande E.M suhtes, kuna isik oli ilmunud kahel järjestikusel päeval kriminaalhooldusosakonda alkoholi tarvitanuna. Sellest tulenevalt tegi kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku määrata E.M-ile katseajaks täiendavad kohustused mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, otsida määratud ajaks töökoht ja osaleda sotsiaalprogrammis. Tartu Maakohtu 21.veebruari 2011.a määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku ettepanek ja E.M-ile määrati katseajaks täiendavad kohustused mitte tarvitada katseaja jooksul alkoholi ja narkootikume, otsida määratud ajaks töökoht või võtta end töötuna arvele ja osaleda sotsiaalprogrammides. 18.aprillil 2011.a esitas kriminaalhooldusametnik kohtule uue erakorralise ettekande, milles taotles E.M-ile kohtuotsusega mõistetud ja kandmata jäänud karistuse täitmisele pööramist, kuna isik ei allu 21.veebruari 2011.a määrusega määratud lisakohustustele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning ei osale sotsiaalabiprogrammis. Tartu Maakohtu 5.mai 2011.a määrusega jäeti kriminaalhooldusametniku ettepanek rahuldamata ning E.M-ile 17.novembril 2010.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja otsusega mõistetud karistust ei pööratud täitmisele.

1. augustil
2. a esitas kriminaalhooldusametnik kohtule kolmanda erakorralise ettekande, milles taotles E.M-ile kohtuotsusega mõistetud ja kandmata jäänud karistuse täitmisele pööramist, kuna isik ei ole täitnud Tartu Maakohtu 21.veebruari 2011.a määrusega määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Samuti ei ole isik määratud ajaks töökohta otsinud. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes esitatu juurde. E.M põhjendas kohtuistungil, et tarvitab alkoholi kuna on vahepeal suures stressis. Talle on psühhiaatri poolt välja kirjutatud ravimid, millega koos alkoholi tarvitamine on keelatud ja alkoholi tarbimise ajal ta ravimeid enda sõnul ei tarvita. Talle oli tööbüroost pakutud tasuta alkoholismivastast ravi, kuid kuna isik ei olnud kindel enda suutlikkuses mitte tarvitada alkoholi, oli tal selle ravi tagajärgede ees hirm ja ta keeldus sellest. Käesoleval ajal teeb E.M väidetavalt juhutöid ja seetõttu jättis ka tööbüroosse ettenähtud ajal pöördumata. Kohtuistungil ta avaldas, et on siiski valmis arsti poole pöörduma ja laskma endale ravi määrata, kui see ta vangistusest päästab.

§ 74

lg 4 kohaselt võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel süüdimõistetule määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele, kui ta ei täida kontrollnõudeid või talle pandud kohustusi. Kohtuistungil avaldatust ja kohtule esitatud materjalidest nähtub, et E.M alkoholiprobleem ilmnes juba katseaja alguses. Peale lisakohustuse määramist veebruaris mitte tarvitada katseajal alkoholi on tema joove ametlikult neljal korral erineval ajal fikseeritud. Kriminaalhooldusametniku sõnul on veel mitmeid olukordi, kus erinevad isikud on avaldanud arvamust E.M joobes oleku kohta. Kriminaalhooldusosakonnas registreerimisel käimise nõuet on süüdimõistetu mitmel korral rikkunud, saabudes sinna kahel korral alkoholi tarvitanuna. Lisaks sellele viibis isik joobeseisundis 03.märtsil 2011.a Tartu linnas Raatuse ja Pika tänava ristmikul 1,39 promillises joobeseisundis, kust ta kainenemisele toimetati. E.M alkoholi tarvitamist ei ole suutnud vähendad ka kriminaalhooldusosakonnas läbitud Eluviisitreeningu programm. Isik on jätnud osalemata ka liiklusohutusprogrammis, kuhu ta lihtsalt kohale ei ilmunud ja arvati nimekirjast välja. Esinenud on temapoolseid registreerimiskohustuste rikkumisi, kuid kriminaalhooldusametniku sõnul ei olnud neid määraval hulgal, et viidata nendele rikkumistele karistuse täitmisele pööramise alusena. E.M võttis küll peale lisakohustuse määramist ennast ettenähtud tähtaja jooksul töötuna arvele tööbüroos, kuid rikkudes sealseid nõudeid, arvati ta töötute nimekirjast välja. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et E.M on talle mõistetud karistusse suhtunud hoolimatult, mida kutsusid eelkõige esile probleemid alkoholiga. Kohus on karistuse mõistmisel andnud talle võimaluse jätkata elu vabaduses, täites kriminaalhoolduse nõudeid ning jätnud juba kahel korral, vaatamata temapoolsetele rikkumistele, mõistetud karistuse täitmisele pööramata. E.M ei ole mõistvalt suhtunud tema suhtes üles näidatud usaldusse ja on oma jätkuva alkoholi tarvitamisega ning teiste määratud kohustuste ebakorrektse täitmisega näidanud oma vastutustundetut suhtumist mõistetud karistuse kandmisse. E.M poolt avaldatu põhjal võib väita, et isikul puudub tegelik soov vabaneda alkoholi tarvitamisest ning ta ei ole teinud järeldusi talle juba eelnevalt kohaldatud kitsendustest. Tema poolt kohtus avaldatu oli ennastõigustav, naiivsevõitu ning ebausutav ja ei viita tema tegelikult soovile ega arusaamisele vajadusest enda käitumist muuta. Seega on kriminaalhooldusametniku taotlus põhjendatud ning E.M mõistetud karistus tuleb täitmisele pöörata. Juhindudes KrMS § 427, 432 lg 3,

§ 74lg 4, kohtunik m ä ä r a s: Pöörata E.M-ile (IK xxx) Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 17.novembri 2010.a otsusega mõistetud ja kandmata karistus viis