ja § 329 järgi ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust V.O-le Tartu Maakohtu 02.märtsi 2010.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat vangistust. Tartu Maakohtu 02.märtsi 2010.a otsusega V.O-le mõistetud lisakaristus mootorsõiduki juhtimise keeld 2 aastaks jäeti täitmisele iseseisvalt. Kohtuotsus jõustus 31.märtsil 2011.a. V.O asus temale mõistetud karistust kandma 15.aprillil 2011.a ning tema karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 15.aprillil 2013.a. V.O on varem kriminaalkorras karistatud: 1. Järva Maakohtu 28.juuni 2004.a otsusega
järgi 1-aastase vangistusega tingimisi 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 aastaks; 2. Jõgeva Maakohtu 18.oktoobri 2004.a otsusega
järgi 1-aastase vangistusega, millest kohesele ärakandmisele kuulus 2 kuud vangistust ja 10 kuud vangistust jäeti 2aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata, lisaks mõisteti mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 1 aastaks 6 kuuks; 3. Tartu Maakohtu 02.märtsi 2010.a otsusega
järgi 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega tingimisi 2 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga, lisaks mõisteti mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 2 aastaks. Väärteokorras on V.O korduvalt karistatud. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on V.O uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 24%. Vangla toetab tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et V.O on vabanemisel olemas kindel elukoht ja toetav lähisuhtevõrgustik. Süüdimõistetu vabanemise järgne elukoht vastab elektroonilise valveseadme paigaldamise tingimustele ning olemas on kõik vajalikud nõusolekud süüdimõistetule elektroonilise valve kohaldamiseks. Süüdimõistetu käitumist vabaduses võib kõige enam negatiivselt mõjutada alkoholi tarvitamine, kuid samas on tema lähedased valmis teda toetama, et ta alkoholi tarvitamisest täielikult loobuks. V.O kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabaneda, on nõus elektroonilise valve kohaldamisega ning mõistab sellega kaasnevaid nõudeid. Süüdimõistetu sõnul on ta oma varasemast käitumisest vajalikud järeldused teinud ja soovib edaspidiselt seadusekuulekalt elada, asuda tööle ja olla oma perele toeks. Ta on kindel, et suudab edaspidi loobuda täielikult alkoholi tarvitamisest, milleni on teda aidanud usuline tegevus kinnipidamiskohas.
lg 1 p 1 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on V.O ära kandnud enam kui 1/3 temale mõistetud 2 aasta pikkusest karistusajast ning ta nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on formaalne alus V.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.
lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. V.O on kriminaalkorras karistatud kokku 4 korral mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning viimasel korral ka karistuse kandmisest kõrvalehoidumise eest. Käesolev vangistus on süüdimõistetu jaoks esimene reaalne vangistus. Vangistuse jooksul on süüdimõistetu käitunud eeskujulikult, talle ei ole määratud distsiplinaarkaristusi ning ta on osalenud sotsiaalabiprogrammis. Enda sõnul on süüdimõistetu teadvustanud oma varasema kuritegeliku käitumise põhjuseid ja tagajärgi ning on motiveeritud edaspidiselt seadusekuulekalt elama. Ta saab aru, et tema kuritegelik käitumine on suuresti põhjustatud alkoholi tarvitamisest ning et tal on alkoholiprobleem, millega ta peab tõsiselt tegelema. Kohtule esitatud materjalide ja kohtuistungil avaldatu põhjal ning arvestades süüdimõistetu vangistuseaegset käitumist on ka kohtul tekkinud piisav veendumus, et süüdimõistetu on motiveeritud edaspidi seadusekuulekalt elama. Ta on võimeline oma käitumist ja probleemsituatsioone adekvaatselt hindama, sellest vajalikke järeldusi tegema, on motiveeritud kriminaalhoolduse nõudeid järgima ja alkoholi tarvitamisest loobuma. Samuti väärtustab süüdimõistetu suhteid lähedastega ega soovi juba seepärast enam kuritegusid toime panna. Ennetähtaegse vabanemise korral asuks süüdimõistetu elama oma abikaasa ja alaealiste laste juurde, kus on täidetud ka kõik elektroonilise valve kohaldamiseks vajalikud tingimused. Süüdimõistetu lähedased on materjalidest nähtuvalt korralike eluviisidega ning on nõus teda igakülgselt toetama. Vabaduses on süüdimõistetule garanteeritud ka kindel töökoht, mis omakorda aitab vähendada süüdimõistetu poolt uue kuriteo toimepanemise riski, kuna tagab süüdimõistetu tööga hõivatuse ja stabiilse elustiili, et hoiduda alkoholi tarvitamisest ja uute kuritegude toimepanemisest. Ennetähtaegne vabastamine elektroonilisele järelevalvele ja kriminaalhooldusele allutatuna aitaks süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise kinnistamisele paremini kaasa kui vangistuse edasi kandmine, kuna vabastamisel säiliks isiku üle teatud kontroll ning samas aitaks kriminaalhooldaja ka tema resotsialiseerumist toetada. Elektroonilise valve tähtaja määramisel võtab kohus arvesse kuriteo raskust, kandmata karistusaja pikkust ja kriminaalhooldusametniku soovitust ning peab otstarbekaks kohaldada see pikkusega 2 kuud. Lisaks leiab kohus, et süüdimõistetule oleks otstarbekas panna katseajaks kriminaalhooldusametniku soovitatud lisakohustused – asuda tööle ettenähtud tähtaja jooksul vabanemisest alates ning mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kuna süüdimõistetu õigusrikkumised on seotud alkoholi tarvitamisega, aitab alkoholi ja narkootikumide mittetarvitamise kohustus isikut distsiplineerida ning ennetada tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemist. Tööl käimine tugevdaks süüdimõistetu enesekontrolli vajadust, aitaks tal oma aega tõhusamalt sisustada ja hoiduda seeläbi alkoholi tarvitamisest ning uute õigusrikkumiste toimepanemisest. Samuti kindlustaks tööleasumine süüdimõistetule kindla sissetuleku ja stabiilse elukorralduse. Eeltoodu põhjal järeldab kohus, et ärakantud vangistus on süüdimõistetule piisavat mõju avaldanud, ta mõistab kuritegeliku käitumisega kaasnevaid riske ning on oma väärtushinnangutes ja käitumises vajalikud korrektiivid teinud. Samuti omab ta piisavaid tagatisi, et asuda vabaduses elama seaduskuulekat elu ning talle tuleb selleks võimalus anda. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras: Vabastada V.O (XXX) temale Tartu Maakohtu 24.märtsi 2011.a otsusega mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega.
lg 4 alusel määrata V.O-le katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 15.aprillini 2013.a.
lg 4 alusel lugeda elektroonilise valve tähtaja alguseks päev, mil elektroonilise järelevalve seade kinnitatakse V.O keha külge. Kohustada V.O katseajal järgima
§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid:
mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; 2. asuda tööle või võtta end töötuna arvele ühe
Määrata V.O katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgevamaa talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada V.O vangistusest peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Määruse peale on kohtumenetluse pooltel õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.