KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08. juunil 2012. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-09-9648 Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Heli Nurmoja Tõlk Rina Gon

§ 139

lg 2 p 1, 3 alusel 3kuulise tingimisi vabadusekaotusega 1-aastase katseajaga; Kohtle-Järve Linnakohtu 29. märtsi 2000.

§139

lg 2 p 1, 2, 3 ja § 203 lg 1 alusel 1-aasta 4 kuu pikkuse vabadusekaotusega; Harju Maakohtu 29. septembri 2000.

§ 139

lg 2 p 2, 3 ja § 197 lg 1 alusel 2-aastase vabadusekaotusega, millega loeti kantuks ka eelmise kohtuotsusega kandmata karistus ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust; Kohtla-Järve Linnakohtu 26. septembri 2002.

§ 195lg 2 alusel 3aastase vangistusega; Kohtla-Järve Linnakohtu 29.

oktoobri 2002.

§ 139

lg 2 p 1, 2, 3, § 185 lg 2 ja § 140 lg 2 p 1, 2, 3, 4 alusel 1 aasta 8 kuu pikkuse vangistusega, millega liideti varasema kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmata osa ja liitkaristuseks mõisteti KarS § 65 lg 1 alusel 1 aasta 10 kuud vangistust tingimisi 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga; Ida-Viru Maakohtu 06. detsembri 2004.

§ 140lg 2 p 2, 3 alusel 3kuulise vangistusega millega liideti eelmise kohtuotsusega kandmata karistus Kar

S § 65 lg 1 alusel ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust; Harju Maakohtu

1. juuni
2. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7 alusel 2-aastase vangistusega, mida vähendati lühimenetluse kohaldamise tõttu 1 aasta 4 kuu pikkuseks vangistuseks. R.Z-i on korduvalt karistatud ka väärtegude eest. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on R.Z uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 61% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 26%. Tartu Vangla ei toeta süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetu vanemad surnud. Lähedastest on tal kaks täiskasvanud õde ja alaealine laps, kuid nendega tal kontakt puudub. Korralikke ja positiivselt mõjutavaid sõpru süüdimõistetul vabaduses ei ole. Praeguse vanglast vabanemise korral kindlat elukohta R.Z ei ole. Kindel töökoht vabanedes puudub. Süüdimõistetu puhul on oluline vabaduses hoiduda sõltuvusainetest ning kriminaalse taustaga isikutega suhtlemast. Majandusliku toimetuleku parandamiseks on vajalik töötuna arvele võtmine. Kohtumenetluse poolte seisukohad R.Z selgitas kohtuistungil, et vabaduses elukoha leidmisega ta ei ole tegelenud ning ta ei ole praegu pöördunud XXXX Sotsiaalabiosakonda sotsiaalkorteri saamiseks. Ta on endale teadvustanud , et peab kandma ära kogu karistuse teenima vanglas raha, et vabanedes saaks omale elamispinna osta ja jätkata vabaduses normaalset elu. Prokurör on kohtule esitatud kirjalikus seisukohas avaldanud, et ei toeta R.Z-i katseajaga tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on R.Z kandnud ära enam kui 2/3 temale mõistetud 2 karistusajast, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. R.Z-i puhul on positiivne see, et vangistuses on ta läbinud aktiivse uimastisõltuvusrehabilitatsiooni, sotsiaalabiprogrammid „Eluviisitreening“ ja „12 sammu“, riigikeele algtaseme kursuse, on osalenud majandustöödel, jooga kursustel, joovastisõltlaste programmis „Usk ja teadmine“ ja Convictuse tugigrupi töös, osaleb spordiprogrammis ja sotsiaalabiprogrammis „Agressiivsuse asendamise treening“ ning XXXX. Seega on näha, et süüdimõistetul on olemas motivatsioon oma elustiili ja käitumise muutmiseks ning ta on asunud reaalselt selle nimel ka tegutsema. Samas aga peab kohus arvestama, et R.Z-i on kriminaalkorras karistatud kokku kaheksal korral. Reaalset vangistust kannab ta neljandat korda ning temale mõistetud vangistust on varasemalt jäetud ka tingimisi katseajaga täitmisele pööramata, kuid sellest hoolimata on ta oma õigusvastast käitumist jätkanud. Ka käesoleva vangistuse jooksul ei ole süüdimõistetu suutnud ennast täielikult positiivsena näidata ning on korduvalt rikkunud vangla sisekorda. Distsiplinaarkaristusi vangistuse jooksul 11; kehtivaid distsiplinaarkaristusi kaks. Seega tuleb järeldada, et varasemalt mõistetud karistused ja käesolev vangistus ei ole süüdimõistetule piisavalt distsiplineerivat mõju veel avaldanud, mistõttu on kohtunikul alust kahelda ka selles, kas süüdimõistetul oleks käesoleva ennetähtaegse vabastamise puhul piisavalt motivatsiooni, et katseaja ja kriminaalhoolduse nõudeid järgida ning edaspidiselt seadusekuulekalt elada. Kohtule esitatud materjalide ja kohtuistungil avaldatu põhjal võib järeldada, et süüdimõistetu oluliseks kuritegeliku käitumise eesmärgiks on olnud majandusliku kasu teenimine. Arvestades seda, et käesoleval ajal vabanemisel puudub süüdimõistetul kindel töökoht, tema varasemad töökogemused on mõneti puudulikud ning tal on ka võrdlemisi suures summas tasumata rahalisi nõudeid, leiab kohtunik, et on reaalne oht süüdimõistetu poolt vabanedes uute kuritegude toimepanemiseks majanduslikust olukorrast tulenevalt. Kuigi süüdimõistetu enda sõnul saaks ta ilmselt vabanedes siiski tööle, on vastav arvamus vaid paljasõnaline ning seega ei saa kohus nimetatud asjaoluga reaalselt arvestada. Samuti suurendab süüdimõistetu kuriteoriske see, kui ta jätkab vabanedes narkootikumide tarvitamist, mis on ka varasemalt olnud tema kuritegeliku käitumise ajendiks. Kuigi enda sõnul on süüdimõistetu nüüdseks narkootikumidega kaasnevatest probleemidest täielikult aru saanud, on motiveeritud neist loobuma ning on vangistuses oma sõltuvusprobleemiga ka aktiivselt tegelenud, siis on kohtul siiski alust kahelda, kas ta vabanemisel ka tegelikult neist täielikult hoiduda suudaks ega jätkaks oma väärkäitumist. Materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu narkootikume tarvitanud väga pikka aega, sealhulgas süstimise teel, tal on diagnoositud uimastisõltuvus ning ka suur osa tema varasemast tutvusringkonnast koosnes narkootikume tarvitanud isikutest. Seega vajab narkootikumidest loobumine süüdimõistetult ilmselt väga suurt tahtejõudu ja enesekontrolli oskust, hoidumist varasemast tutvusringkonnast ning positiivselt mõjutavate isikute tuge ja abi. Arvestades seda, et süüdimõistetu on oma käitumisega näidanud, et tal on kalduvus impulsiivsele ja hetkelise heaolutunde saavutamisele suunatud käitumisele, millele viitavad ka tema kehtivad distsiplinaarkaristused, ei ole kohtul piisavat veendumust, et süüdimõistetu suudaks ennast vabaduses vajalikul määral distsiplineerida, et mitte uuesti narkootikume tarvitama hakata. Samuti leiab kohtunik, et puudulik on süüdimõistetu lähisuhtevõrgustik, kes saaks teda vabaduses positiivne mõjutada ja tema rehabilitatsiooni toetada. Samuti puudub praegu R.Z elukoht kuhu elama asuda. Eeltoodu põhjal leiab kohtunik, et R.Z-i katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud ja oleks liigselt ennatlik, kuna kohtul ei ole piisavat kindlust, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudab 3 nõuetekohaselt täita katseaja ja kriminaalhoolduse tingimusi ning kohustusi. Kohus leiab, et süüdimõistetul tuleks vangistust edasi kandes jätkata oma sõltuvusprobleemiga tegelemist, näidata, et ta on igati motiveeritud oma eluviisi muutma ning omab piisavat enesekontrolli ja distsipliini, et pidada kinni tema suhtes kehtestatud reeglitest. Kohus leiab, et pikemaaegsem võõrdumine narkootikumidest annaks süüdimõistetule hiljem vabaduses ka paremad võimalused oma elu jätkamiseks sõltuvusvabalt ja seadusekuulekalt. Kohtunik 4