MS § 426, 432 EV Jätta vabastamata D.S temale Tartu Maakohtu 19.04.2012.a otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 29.01.2013.a. Asjaolud ja kohtu seisukoht D.S mõisteti süüdi Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 19.04.2012.a otsusega
lg 2 p 5, 7, 9 järgi ning karistuseks mõisteti 1 kuu vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 08.12.2008 otsusega D.S-ile mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 aastat võrra ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 1 kuu vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 10.10.2011-19.04.2012, s.o 6 kuud 9 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 5 kuud ja 21 päeva vangistust algusega 10.10.2011.a. Karistusaeg algas 10.10.2011.a ja lõppeb 31.03.2014.a. Õigus ennetähtaegselt vabanemise küsimuse arutamiseks elektroonilise valve alla tekkis 04.01.2013.a. D.S-i on varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral: 1) 08.12.2008.a Pärnu Maakohtu otsusega
lg 2 p 7 järgi 3 aastat vangistust tingimisi 3-aastase katseajaga; 2) 20.09.2010.a Tartu Maakohtu otsusega
Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on D.S-i vanglas distsiplinaarkorras karistatud 2-l korral, viimati 13.09.2012.a noomitusega. Vabanedes asub elama ema juurde XXXX, korter vastab elektroonilise järelevalve tingimustele. Kinnipeetava suhtes on rahalisi nõudeid ca 1500 eurot. Vabaduses kuritarvitas alkoholi, proovinud ka narkootikume. Tartu Vangla hinnangul on süüdimõistetu puhul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 36% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 33%. Eeltoodust lähtudes Tartu Vangla toetab D.S-i ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valvega. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt on D.S vabaduses olemas kindel elukoht vanemate juures XXXX. Korter on sobilik elektroonilise valve teostamiseks. Vabaduses käitumist mõjutavaiks faktoreiks on varasem karistatus (sh süütegude toimpanek alaealisena), kuritegude toimepanemise laad on muutunud raskemaks, alkoholi tarvitamine. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on kaheldav, kas kinnipeetav suudab vabaduses taaskord täita kriminaalhoolduse nõudeid. Ametnik palub D.S-i vabastamise korral käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; otsida töökoht, omandada üldharidus või eriala kohtu määratud tähtajaks; mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega; alluda elektroonilisele järelvalvele tähtajaga 3-6 kuud. D.S seletas kohtuistungil, et soovib vabanemist, et osa võtta lapse kasvatamisest. Vanglas ei saanud ta sotsiaalprogrammis osaleda, kuid see ei sõltunud temast. Ei näe vajadust sotsiaalprogrammi järele. Elama asub vanemate juurde. On nõus alluma elektroonilisele järelevalvele. 2-aastane laps elab emaga eraldi. Nad ei ole koos elanud. Prokurör andis kirjaliku arvamuse ja ei toeta D.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist järgmistel põhjustel: 1) isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Ta on pannud röövimise eest mõistetud 3 aastase vangistuse kandmisest tingimisi vabastamisega kaasneval katseajal toime vähemalt seitse kuritegu.
p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on kohus 20.09.2010 võimalikuks pidanud rahalise karistuse kohaldamist, mis sisuliselt on olnud järjekordne vastutulek tema reaalse vangistamise vältimiseks, kuid D.S jätkas kuritegude toimepanemist. Need asjaolud näitavad, et süüdimõistetule ei ole eelnevad karistused ja katseaja kohaldamine avaldanud soovitud positiivset mõju ja ei ole hoidnud teda edaspidi süütegude toimepanemisest. 2) tal on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust- käitumine karistuse kandmise ajal näitab, et isegi vangistuses ei suuda ta korrast kinni pidada. Tartu Vangla on retsidiivsusprotsenti aluseks võttes toetanud ennetähtaegset vabastamist, kuid eeltoodut arvestades oleks vabastamine ennatlik. Kaitsja leiab, et ennetähtaegselt tingimisi vabastamiseks on olemas kõik vajalikud alused. D.S on nõus alluma elektroonilisele valvele. Ta kannab esimest reaalset vangistust. Viimaste kuritegude asjaolud on sellised, mis võimaldasid karistamist miinimummääras karistusega. Ta vaid sõidutas isikuid.
3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja kaitsja arvamuse ning tutvunud prokuröri arvamusega, leiab, et D.S-i tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne alus ja ka materiaalset alust, kuid süüdimõistetu isik ja tema käitumine karistuse kandmise ajal ei võimalda tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist
Formaalseks aluseks on see, et esimese ja teise astme kuritegude eest mõistetud karistusest on kantud üle 1/2 karistusajast. Materiaalseteks alusteks on kindla elu- ja töökoha olemasolu. Arvestades D.S-i varasemat elukäiku, hoiakuid ja käitumist karistuse kandmise ajal ei ole teda võimalik tingimisi ennetähtaega vabastada esimesel võimalusel. D.S-i vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamise küsimuse lahendamisel on määravaks tema senised eluviisid ja käitumine karistuse kandmise ajal. D.S-i eluviise iseloomustab varasem korduv karistatus õiguskorraga kaitstud mitmete erinevate õigushüvede vastu suunatud kuritegude eest. Ta kannab karistust esimese astme kuriteo eest. Kergemad varavastased kuriteod pani ta toime katseajal, mil ta oli tingimisi esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusest vabastatud. Uued kuriteod kordusid. Karistuse kandmise ajal on D.S korduvalt karistatud distsiplinaarkorras. D.S ei pea endale sotsiaalprogrammi vajalikuks. Ta teeb etteheite vanglale, et seni pole seda talle võimaldatud. Vaatamata asjaolule, et D.S kannab esimest reaalset vangistust, on vajalik tema paremaks resotsialiseerumiseks karistuse kandmise ajal läbida tegevusi. Vangistuse edasise kandmise ajal on D.S võimalik vanglas läbida sotsiaalprogramm. Arvestades kuriteo raskust on sotsiaalprogrammis omandatavad oskused vajalikud edasiseks õiguskuulekaks käitumiseks. Ene Muts täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.