4-12-2439 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. juulil 2012. a Tartu, Kalevi 1 Väärteoasja number 4-12-2439 (2602,12,002990) kirjalikus menetluses Kohtu

§ 227lg 5 p 1 alusel lisakaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks.

Muus osas jätta otsus muutmata, J.V tasuda kohtuvälise menetleja 17.05.2012. a otsusega

§ 227

lg 2 alusel määratud rahatrahv 160 (ükssada kuuskümmend) eurot 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele nr. 221023778606 AS-s Swedbank, nr 10220034796011 SEB pangas, nr 17001577198 №rdea pangas või nr 333416110002 Danske pangas, viitenumber

1. Rahuldada J.V kaebus. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Maakohtu kaudu kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Asjaolud. 1 J.V karistati Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo vanemväärteomenetleja Vallo Tõnuvere 17.05.
2. a üldmenetluses tehtud otsusega väärteoasjas 2602,12,002990

§ 227lg 2 alusel rahatrahviga 40 trahviühikut, s.o.

160 eurot ja

§ 227lg 5 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks.

Otsuse kohaselt J.V 21.04.2012.a kella 12:35 ajal Haaslava vallas, Tartu maakonnas, Tõrvandi-Roiu-Uniküla tee 11. km juhtis mootorsõidukit kiirusega 91+/- 7 km/h. Lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul 50 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 34 km/h. J.V rikkus

15 lg 1 p 2, pannes sellega toime

§ 227lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Liiklusjärelevalve kiirusemõõtmisseadme kasutamise protokolli

1. 04.2012 andmetel on J.V juhitud sõiduki kiirust mõõdetud 21.04.2012 kell 12:35 Haaslava vallas, Tõrvandi-RoiuUniküla tee 11 km kasutades liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadet JLS 38 Stalker II MDR AS
2. Mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRSS-11/00038, kiiruseks mõõdetud 91+/- 7 km/h. Lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul 50 km/h. Ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 7 km/h. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis on J.V andnud ütlusi, et juhtis mootorsõidukit 50 km/h alas 91 km/h. Ta unustas kiirust jälgida. Karistusregistri andmetel on J.V kriminaalkorras karistatud 1-l korral. väärteomenetluses ei ole teda karistatud. Kaebuse esitaja taotlus ja põhjendused. 01.06.
3. a esitas J.V kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse ja palub kohtuvälise menetleja otsusega lisakaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmise tühistamist. Kaebuse esitaja väidab, et kuna tema töökoht asub 15 km kaugusel kodukohast ja bussiliiklus on hõre, siis vajab ta töökohustuste täitmiseks B-kategooria juhiluba. Vastasel korral on oht kaotada töökoht. Kaebaja kahetseb oma tegu väga. Kohtuvälise menetleja seisukoht. Lõuna Prefektuur esitas kohtule kirjaliku seisukoha, mille kohaselt kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel arvestanud asjaoluga, et sõiduki juhtimine sellise kiirusega kohas, kus lubatud suurim sõidukiirus on 50 km/h, on üks raske liiklusalane rikkumine. Tegemist on enamohtliku väärteoga – sellise teoga seab juht raskelt ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Lisakaristuse kohaldamine konkreetse menetlusaluse isiku asjas omab nii eri- kui üldpreventiivset eesmärki. Kohtu järeldused. Kohus lahendab J.V kaebuse kohtuvälise menetleja 17.05.2012.a. otsuse peale kirjalikus menetluses V™S § 120 lg 1 alusel. Mõlemad kohtumenetluse pooled on oma seisukoha avaldanud ja nad ei soovi asja arutamist kohtuistungil. 2 Menetlusalune isiku väärtegu on tõendatud Süüd omaksvõtvad ütlused on tõendatud dokumentaalse tõendiga. Suuline ja kirjalikud tõendid tõendavad J.V poolt kiiruse ületamist mitte vähem kui 34 km/h. Mõõtetulemused on fikseeritud liiklusjärelvalve kiirusemõõtmisseadme kasutamise protokollis. Samuti on J.V menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis oma süüd tunnistanud. Mõõteseade oli testitud ja töökorras. Menetlusaluse isiku ütlustest järeldub teo toimepanemine ettevaatamatusest. KarS § 15 lg 3 järgi on väärteomenetluses karistatav ka ettevaatamatu tegu. Kohus ei tuvastanud süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Ka ei tuvastanud kohus menetlusnormide rikkumist väärteoasja kohtuvälises menetluses. Liiklusseaduse (

) § 50 lg 1 järgi peab juht järgima

§-s 15 sätestatud suurimat lubatud sõidukiirust.

§ 15

lg 1 p 2 järgi on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis.

§ 227

lg 2 järgi mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21– 40 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

§ 227

lg 5 p 1 järgi kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist

§ 227lõikes 2 sätestatud süüteo eest ühest kuust kuni kolme kuuni.

Kohtuväline menetleja on

§ 227

lg 2 rikkumise eest määranud

§ 227

lg 2 järgi kergemaliigilise karistuse keskmise määra lähedal ning lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmise minimaalses määras. Otsuses on märgitud, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik kahetseb toimepandud tegu. Seega J.V esineb KarS § 57 lg 1 p 3 sätestatud karistust kergendav asjaolu, puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. J.V on varem väärteomenetluses karistamata. J.V on karistatud kriminaalkorras tingimisi. Karistatud tegu ei ole seotud liiklusseaduse rikkumisega. Tingimisi karistusest vabastamisel määratud katseaja jooksul J.V õigusvastaseid tegusid toime pannud ei ole. Seega ei ole karistuse mõistmisel arvestatavaid varasemaid karistusi. Kuna tegemist on esimese liiklusalase rikkumisega on võimalik süüdlast mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest kergemaliigilise karistusega. Rahatrahvi määramisega keskmise määra lähedal on arvestatud nii üld- kui eripreventiivseid asjaolusid. Kohtus karistust kergendava asjaolu ilmnemisel kergendab kohus süüdimõistetu olukorda ja tühistab lisakaristuse. Asjakohatu on J.V kaebuses esitatud väide sellest, et ta vajab juhtimisõigust töökohustuse täitmiseks, kuna töökoht asub kodukohast 15 km kaugusel. Juhtimisõigust vajava töökoha olemasolu või vajadus kasutada mootorsõidukit töökohta jõudmiseks ei ole lisakaristuse tühistamise põhjuseks. Eeltoodud kaebuses esitatud väide seab menetlusalusele isikule suurema hoolsuskohustuse liikluses liiklusseaduse järgimiseks. Kohus teeb otsuse lähtudes V™S § 132 p 2, tühistab kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt, lisakaristuse osas.. Ene Muts kohtunik 3