) § 90 lg 1 p 3 nõuet ning pani toime
Kohtuistungil P.J tunnistas oma rikkumist ning selgitas, et tal oli vaja naabrimehe auto parandusse viia, aga kuna keegi teine ei saanud temaga sõita, siis pidi ta ise rooli minema. Menetlusalune isik tunnistas, et teda on ka varasemalt väärteokorras karistatud, sealhulgas juhtimisõiguseta juhtimise eest. Viimati mõistetud üldkasuliku töö tegi menetlusalune isik enda sõnul ära esimesel võimalusel ning samuti on ta hakanud tasuma oma rahatrahve. Praegu käib menetlusalune isik enda sõnul tööl ning omandab ka juhtimisõigust. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et P.J-i rikkumine on tõendatud ja talle tuleks talle mõista karistuseks 12 päeva aresti, mis tal tuleks reaalselt ja ühekorraga ära kanda. Tema rikkumised on korduvad ega ole seotud erandlike asjaoludega ning on näha, et ta ei ole oma käitumisest ja varasematest karistustest vajalikke järeldusi veel teinud. P.J-i poolt 14.oktoobril 2012.a mootorsõiduki juhtimine ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta, olles varasemalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, on tõendamist leidnud: - tema enda ütlustega, milles ta tunnistab nimetatud rikkumise toimepanemist; - 14.oktoobri 2012.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (tl 3), mille kohaselt kõrvaldati P.J 14.oktoobril 2012.a kell 15.34 mootorsõiduki XXXX juhtimiselt kuni vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse saamiseni, kuna tal vastav õigus puudus; - 07.märtsi 2012.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (tl 5), mille kohaselt kõrvaldati P.J 07.märtsil 2012.a kell 16.40 mootorsõiduki juhtimiselt kuni vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse saamiseni, kuna tal vastav õigus puudus; - tunnistaja A.I. ütlustega, mille kohaselt nägid nemad koos teise patrullpolitseinikuga 14.oktoobril 2012.a tööl olles Tartus Narva mnt 104 juures sõitmas beeži värvi Opel Asconat ning otsustasid seda kontrollida, andes punase ja sinise vilkuri märguande, mille peale sõiduk peatus ja selgus, et seda juhtis P.J, kellel puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus, samas kui teda on ka varasemalt nimetatud põhjusel juhtimiselt kõrvaldatud.
lg 1 p 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kes on sõiduki juhtimiselt vastavalt
§-le 91 kõrvaldatud.
lg 2 sätestab vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki juhtimisõigus on peatatud või peatunud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud. Eeltooduga on tõendamist leidnud P.J-i poolt mootorsõiduki juhtimine 14.oktoobril 2012.a ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse olemasoluta ning asjaolu, et enne seda oli ta 07.märtsil 2012.a Lõuna Prefektuuri liikluspolitseinik Tiit Vooti poolt mootorsõiduki juhtimiselt vastava kategooria juhtimisõiguse puudumise tõttu juba kõrvaldatud. Seega rikkus P.J sellega
lg 1 p 3 nõuet ning pani toime
Subjektiivsest küljest tegutses P.J
Ta teadis, et tal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus, ta on varasemalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ja ta ei ole vahepeal vastavat juhtimisõigust omandanud. Kuna P.J-i on ka varasemalt korduvalt juhtimisõiguseta juhtimise eest karistatud, siis teadis ta ka seda, et ilma juhtimisõiguseta mootorsõidukit juhtima hakates täidab ta oma tegevusega vastava süüteokoosseisu tunnused, kuid asus siiski mootorsõidukit juhtima. Kuivõrd P.J-i teos puuduvad ka õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud, siis tuleb ta
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
S § 47 lg 1 kohaselt on rahatrahvi minimaalmäär 3 trahviühikut ning ühe trahviühiku suurus on 4 eurot. KarS § 48 kohaselt võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni 30 päeva. P.J-i käitumises kohus tema karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Tema poolt kohtuistungil avaldatud põhjendused juhtimisõiguseta autojuhtimise kohta on ebausutavad ning ilmestavad tema ükskõikset suhtumist oma rikkumisse. P.J-i poolt toimepandud rikkumine kujutab endast potentsiaalset ohtu lisaks menetlusaluse isiku enda elule ja tervisele ka teiste isikute elule, tervisele ja varale. Kuigi enda sõnul käib P.J juba mõnda aega tööl, siis kinnitas ta kohtuistungil, et tal on jätkuvalt suures summas tasumata rahalisi nõudeid, s.h rahatrahve. Seega võib öelda, et tal on paljud varasemad karistused kandmata. Samuti on teda samaliigilise rikkumise eest juba karistatud ka raskuselt järgmise võimaliku karistusega, s.o üldkasuliku tööga. Vaatamata rohketele erinevatele karistustele on ta aga oma ebaseaduslikku käitumist tahtlikult jätkanud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et ei ole põhjendatud mõista P.J-ile järjekordselt sanktsioonis ettenähtud kergemaliigilisemat karistust, s.o rahatrahvi. Põhjendatud on kohaldada tema suhtes Seega on põhjendatud P.J-i mõjutamiseks mõista talle karistuseks arest. Kuna menetlusalust isikut on ka varasemalt korduvalt väärteokorras karistatud, sealhulgas samalaadsete rikkumiste toimepanemise eest, kuid sellest hoolimata ei ole varasemad karistused talle veel piisavat õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud, siis leiab kohus, et seekord on põhjendatud mõista talle karistus sanktsiooni esimese kolmandiku ülemmääras. Kuna menetlusalusele isikule on ka varasemalt ühel korral karistuseks aresti mõistetud ning see üldkasuliku tööga asendatud, kuid sellest hoolimata on ta samasugust õigusvastast tegevust jätkanud ka peale üldkasuliku töö sooritamist, siis leiab kohus, et järjekordne aresti asendamine üldkasuliku tööga ei ole menetlusaluse isiku suhtes enam põhjendatud ning tal tuleb mõistetud arest täielikult ära kanda. Küll aga peab kohus põhjendatuks määrata P.J-ile aresti kandmine osade kaupa, et mitte liigselt kahjustada tema majanduslikku toimetulekut ja raskendada seega oluliselt tema poolt oma nõuete tasumist. Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 107-111, § 113, kohtunik o t s u s t a s: Süüdi tunnistada ja mõista P.J-ile karistuseks liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi arest kümme
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.