lg 2 p 4, 8 alusel 3-kuulise vangistusega, mida suurendati eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 2 kuu 28 päeva vangistust; 8. Jõgeva Maakohtu 20. detsembri 2004.
alusel 6-kuulise vangistusega ja sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 aastaks; 9. Jõgeva Maakohtu 26. septembri 2005.
Tartu Maakohtu 17. novembri 2008.
Tartu Maakohtu 16. veebruari 2009.
jaanuaril 2010. a tingimisi ennetähtaegselt vabastati, lisakaristusena kohaldati tema suhtes otsusega ka sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 2 aastaks 6 kuuks. J.E on korduvalt karistatud ka väärteokorras. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on J.E mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 16% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 27%. Vangla toetab süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on J.E olemas igakülgselt toetavad lähisuhted ning kindel elu- ja töökoht. Süüdimõistetu käitumist võib vabaduses eelkõige negatiivselt mõjutada alkoholi liigtarvitamine, millega kaasneb tagajärgedele mõtlematu ja kriminaalne käitumine. Nimetatud riski võib suurendada ka süüdimõistetu abikaasa pikemaajalisem eemalviibimine elukohast tööülesannete täitmise tõttu. Kohtumenetluse poolte seisukohad J.E soovib vabaneda tingimisi ennetähtaegselt, leides, et vanglas on tal olnud mõtlemisaega küll ning nüüd võiks talle uue võimaluse anda. Ta asuks tööle, mis on talle garanteeritud. Suhtleb ta nii abikaasa kui ka emaga ning vabaduses soovib perega edasi tegeleda. 2 Prokurör Jüri Vissak kohtule esitatud kirjalikus arvamuses J.E ingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta, arvestades seejuures nii tema korduvaid karistusi, jätkuvaid kuriteoriske kui ka vangistusest distsiplinaarkaristuse olemasolu.. Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Käesolevaks ajaks on J.E ära kandnud enam kui 1/2 temale mõistetud karistusajast ja rohkem kui 6 kuud, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Positiivseks on J.E puhul vabaduses toetava lähisuhtevõrgustiku ja kindla elu- ning töökoha olemasolu. Samuti on positiivne, et vangistuses on temaga läbi viidud vestlused põhjus-tagajärg seoste analüüsimise eesmärgil ja väärtushinnangute teemal. Samas peab kohus arvestama, et J.E on kriminaalkorras karistatud juba kaheteistkümnel korral ning käesolev vangistus on tema jaoks kaheksas reaalne vangistus. Ühel korral on teda vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabastatud ning samuti on temale mõistetud vangistust jäetud tingimisi katseajaga täitmisele pööramata ja teda on karistatud rahalise karistusega. Varasematest karistustest ja nende kandmiseks antud kergematest võimalustest hoolimata on aga süüdimõistetu oma õigusvastast käitumist pidevalt jätkanud ega ole suutnud täielikult alluda ka temale seatud korrale käesoleva vangistuse ajal, millele viitab üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Seega tuleb järeldada, et varasemad karistused ja käesolev vangistus ei ole süüdimõistetule piisavat mõju avaldanud ning on olemas jätkuv oht tema poolt vabaduses uute kuritegude toimepanemiseks. Samuti on alust kahelda, kas süüdimõistetu suudaks ennetähtaegse vabanemise puhul alluda sellega kaasnevale kriminaalhooldusele, arvestades eelkõige tema varasemate katseaegade ebaõnnestumist ja vangla sisekorra rikkumist. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu pannud mitmed kuriteod toime just alkoholijoobes ning kuigi ta ise on alkoholi kuritarvitamist eitanud, on ta siiski ka ise nõustunud alkoholi ja õigusvastase käitumise seosega. Materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu väljendanud uskumust, et suudab vabanedes alkoholist hoiduda ning on seda ka varasemalt teinud, kuid salaja mahla sisse poetatud alkoholi joomise järel hakkas uuesti tarvitama. Tema enda sõnul on tema varasemad alkoholi tarvitamised suuresti tulenenud just teistest isikutest, kellele ta ei suutnud alkoholi pakkumise peale ära öelda. Seega võib eeltoodust järeldada süüdimõistetu negatiivset mõjutatavust teiste isikute poolt. Samas aga võib järeldada ka süüdimõistetu kohatist kalduvust asuda oma probleemides teisi isikuid süüdistavale ja enda rolli vähendavale seisukohale. Samuti kaldub ta materjalidest nähtuvalt kohati ka oma kuritegude tähendust vähendama ning on väljendanud, et seaduse rikkumise puhul on oluline mitte vahele jääda. Seega leiab kohus, et süüdimõistetul tuleks vangistuses enam oma käitumist, selle põhjuseid ja tagajärgi analüüsida ning püüda adekvaatselt mõtestada just iseenda rolli oma eluviisi kujundamises, et seeläbi oma edasisi valikuid teadlikumalt suunata ning õigusvastast käitumist soodustavatest teguritest hoiduda. 3 Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et J.E katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud, kuna kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudab edaspidiselt seadusekuulekalt elada ja kriminaalhoolduse nõudeid täita. Süüdimõistetu on ka varasemalt kandnud korduvalt reaalset vangistust, kuid see talle kuritegelikku käitumist välistavat mõju ei avaldanud. Seega ei ole tõenäoline, et ka praeguseks kantud lühiajalisem vangistus oleks oma eesmärgi täitnud. Kohus peab vajalikuks märkida, et ennetähtaegset vabastamist saab siiski kohaldada vaid nende isikute suhtes, kes on riigi poolse usalduse ära teeninud ega ole seda varasemalt kuritarvitanud. Kohus leiab, et J.E puhul sellise isikuga tegemist ei ole, arvestades eelkõige tema korduvaid vangistusi ja nende kandmiseks antud kergemaid võimalusi, kuid sellest hoolimata õigusvastase käitumise jätkuvust, aga ka tema poolt avaldatud üldist suhtumist seadusekuulekusse. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.