← Eesti

4-16-1633/15

4-16-1633 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. mai
  2. a, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-16-1633 Kohtunik Sten Lind Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  3. aprilli
  4. a määrus, millega jäeti N.T kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri kesklinna politseijaoskonna
  5. veebruari
  6. a kiirmenetluse otsusele nr 10220152361344 läbi vaatamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik menetlusalune isik N.T (ik. xxx, elukoht XXXX X-X XXXXXXX), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
  7. aprilli
  8. a määrus muutmata ja esitatud määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik ja ei kuulu edasikaebamisele (VTMS § 198). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Menetlusalune isik N.T esitas 01.03.2016 Harju Maakohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri kesklinna politseijaoskonna 29.02.2016 kiirmenetluse otsusele nr
  10. Vaidlustatud otsusega karistati kaebajat liiklusseaduse (LS) § 227 lg 1 rikkumise eest 80 euro suuruse rahatrahviga. N.T palus kaebuses temale mõistetud karistus tühistada, kuna tema hinnangul ei pruugi kiirmenetluse protokoll olla õiguspärane.
  11. Harju Maakohus määras 22.03.2016 määrusega arutada N.T kaebust 29.03.2016 kell 09.30 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas. Kohus kutsus kohtuistungile kaebuse esitaja N.T, kohtuvälise menetleja ning tunnistajad RP ja EM. Kohus märkis, et kaebuse esitaja ilmumine kohtuistungile on kohustuslik.
  12. 29.02.2016 kohtuistungil lükkas kohus istungi edasi, määrates uueks istungiajaks 12.04.2016 kella 09.
  13. Kohus määras, et järgmiseks kohtuistungiks tuleb kohtuvälisel 1

(3)4-16-1633 menetlejal esitada XY koordinaadid, kus patrullsõiduk seisis ning andmed N.T viimase väärteokaristuse ning selle jõustumise kohta.
  1. 12.04.2016 kohtuistungil nõustus kohus N.T, et kohtuvälise menetleja poolt esitatud tõendi täpsustamiseks on vaja kuulata üle tunnistaja TK. Seega määras kohus uueks kohtuistungi toimumise ajaks 21.04.2016 kell 09.
  2. Kaebaja N.T andis allkirja, et ta on kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik.
  3. 21.04.2016 kohtuistungi protokollist nähtub, et N.T ei ilmunud kohtuistungile ega teavitanud kohut, et ei saa istungile ilmuda. Istungi edasilükkamise taotlust kaebaja ei esitanud. Kohus ootas N.T 15 minutit.
  4. Harju Maakohus jättis 21.04.2016 määrusega N.T kaebuse läbi vaatamata. Kohus põhjendas seda sellega, et ta kooskõlastas 12.04.2016 kohtuistungil uue istungi aja nii kaebaja kui kohtuvälise menetlejaga. Pooled andsid allkirjad, et nad on kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlikud. N.T ei ilmunud 21.04.2016 kell 09.00 toimunud kohtuistungile. Kuna kaebaja ei teatanud kohtule ilmumist takistavatest asjaoludest ega taotlenud kaebuse arutamise edasilükkamist, jättis kohus N.T kaebuse VTMS § 126 lg 2 alusel läbi vaatamata.
  5. N.T esitas Harju Maakohtu 21.04.2016 määruse peale määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja kaebuse läbivaatamist. Kaebaja märgib, et politsei esindaja kasutas kohtuistungitel viivitamise taktikat ning esitas kohtule ebaõigeid või asjasse mittepuutuvaid materjale. Kohtuistung lükkus kahel korral edasi, et politsei esindaja seaks oma materjalid korda. Kuna kohtuistungid lükkusid korduvalt edasi, tegi N.T oma aja planeerimises vea ega jõudnud 21.04.2016 kohtuistungile. Menetlusalune isik palub, et tema kaebus võetaks uuesti arutusele. N.T hinnangul on politsei materjalid vastuolulised ja puudulikud ning vajaksid erapooletut läbivaatamist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. 8.1 Vaidlus puudub selles, et 12.04.2016 toimunud maakohtu istungil määras kohus järgmise istungi toimumise ajaks 21.04.2016 kell 09.00 (toim.l. 32 – 32 pöördel). N.T kinnitas oma allkirjaga, et ta on järgmise istungi toimumise ajast teadlik (toim.l. 33). 21.04.2016 istungile N.T ei ilmunud (toim.l. 34), mistõttu maakohus jättis kaebuse VTMS § 126 lg 2 alusel läbi vaatamata. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis N.T kaebuse õigustatult läbi vaatamata. Maakohus tugines läbi vaatamata jätmisel VTMS § 126 lg-le 2, s.o sellele, et kohus oli teinud menetlusalusele isikule kohtuistungile ilmumise kohustuslikuks. Sellele tuleb lisada, et konkreetselt olukorda, kui menetlusalune isik ei ilmu edasi lükatud kohtuistungile, reguleerib VTMS § 125 lg
  7. See sätestab: „
(3)Kui kaebuse esitanud isik või tema kaitsja ei ilmu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud korras edasilükatud asja arutamisele ning talle on asja 2
(3)4-16-1633 arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud, jätab kohtunik kaebuse läbi vaatamata. Kaebuse läbi vaatamata jätmine vormistatakse määrusega.“ Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et nimetatud sättes kasutatakse sõnastust „jätab kohtunik kaebuse läbi vaatamata“, mitte „võib kohtunik jätta kaebuse läbi vaatamata“. See tähendab, et kui VTMS § 125 lg-s 3 nimetatud tingimused on täidetud, ei ole kaebuse läbivaatamata jätmine kohtu diskretsiooniotsustus, vaid kohus peab jätma kaebuse läbi vaatamata. Nagu eespool välja toodud, ei ilmunud N.T edasi lükatud kohtuistungile. Tähtsust ei oma see, kelle tegevuse tõttu või mis põhjusel istung edasi lükati. Samuti ei oma tähtsust see, et istungeid lükati korduvalt edasi ja et eelnevatel istungitel N.T osales. 8.2 Läbi vaatamata jätmise tühistamiseks annab alust VTMS §-st 42 tulenevalt see, kui selgub, et istungile mitteilmunud menetlusalusel isikul oli selleks mõjuv põhjus, millest tal ei olnud võimalik õigeaegselt teatada. Mõjuvad põhjused on VTMS § 42 lg 2 kohaselt kutsutu äraolek, kui tegemist ei ole väärteomenetlusest kõrvalehoidmisena, kutse kättesaamise hilinemine ning muu asjaolu, mida menetleja peab mõjuvaks. Kohtupraktikas peetakse mõjuvaks objektiivseid takistusi, mille tõttu isikul ei olnud võimalik istungile ilmuda (nt transpordihäire, raske haigus). Määruskaebuses märgitu kohaselt ei jõudnud N.T 21.04.2016 kohtuistungile seetõttu, et ta tegi oma aja planeerimises vea. Seega jäi N.T istungile ilmumata oma eksimuse tõttu, mida ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks VTMS § 42 lg 2 tähenduses. 9. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes VTMS §-dest 41, 42, 125 lg 3, 194, 196, 198, jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 21.04.2016 määruse N.T kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta muutmata ja esitatud määruskaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Sten Lind kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.