Väärteoasi nr 4-15-708 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- aprill 2016 Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-15-708 Kohtunik Liivi Loide Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur Taotlus taotlus L.M-ile asenduskaristuse kohaldamiseks Süüdlane L.M isikukood: XXX, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xx RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri taotlus L.M-ile asenduskaristuse kohaldamiseks ja lõpetada asja menetlus. Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK 07.05.
- a määras Ida prefektuur väärteoasjas nr 259012001888 L.M-ile rahatrahvi 90 trahviühikut, s.o 360 eurot. Kuna süüdlane ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustati tema suhtes täitemenetlus. 14.01.
- a teavitas kohtutäitur Janek Pool kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest. 02.02.
- a esitas kohtuväline menetleja kohtule avalduse, milles palus juhindudes KarS § 72 ja TMS § 201 otsustada tasumata rahatrahvi summas 360 eurot asendamine arestiga. Tartu Maakohtu 19.10.
- a määrusega kuulutati L.M tagaotsitavaks kohustusega toimetada L.M tabamisel Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajja, järgides sundtoomise kohta sätestatut. Kohus oli määrust tehes seisukohal, et L.M-i senise selgelt 1
(3)pahatahtliku käitumise põhjal oli alust arvata, et ta on asunud tahtlikult kõrvale hoiduma kohtumenetlusest. Kohus planeeris mitu kohtuistungit, kuid ei saanud asja arutada, kuna L.M ei võtnud vastu talle postiga saadetud kohtukutseid. Kohtukutse kättetoimetamine L.M-ile ei õnnestunud ka politsei kaasabil, kuna süüdlane keeldus politseilt kutset vastu võtmast. 15.03.2016 teatas Lõuna prefektuuri Jõgeva politseijaoskonna patrulltalituse vanemspetsialist Ivo Ploom kohtule, et L.M tabati 14.03.2016 aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxd ning toimetati Jõgeva arestikambrisse. 15.03.
- a kohtuistungil avaldas L.M, et soovib asja arutamise juurde kaitsjat. Samuti esitas L.M taotluse kohtuniku taandamiseks põhjusel, et kohus eemaldas istungilt tema ema xxxxxxxxxxxxxxxxx ning ka seetõttu, et kohus ei arvesta asjaolu, et kohtutäitur teeb juba tema pensionist igakuiselt kinnipidamisi rahatrahvi tasumiseks. Kohus jättis L.M-i taotluse kohtuniku taandamiseks rahuldamata protokollilise määrusega. Tulenevalt VTMS § 26 lg 4 lisab kohus taandamata jätmise määruse põhistuse. Kohus leiab, et süüdlase esitatud etteheited ei ole kohtuniku taandamise aluseks. VTMS § 88 näeb ette meetmed menetlusosaliste ja teiste istungiruumis viibijate osas, kes ei täida maakohtuniku seaduslikke korraldusi. Protokollist nähtuvalt on kohtusaalis viibiv L.M-i ema xxxxxxxxxxxxxxxx korduvalt seganud kohtuistungit. Talle selgitati, et kohtuistungil ei tohi vahele segada ning hoiatati, et kohus võib teda saalist eemaldada või määrata talle rahatrahvi, kui ta jätkab istungi segamist. Kuivõrd xxxxxxxxxxxxxxxx jätkas istungi segamist rääkides vahele nii kohtu kui süüdlase selgitustele, pidas kohus vajalikuks isik saalist eemaldada. Ka väide, et kohus ei võta arvesse asjaolu, et kohtutäitur Janek Pool teeb kinnipidamisi süüdlasele määratud rahatrahvi katteks, ei ole kohtuniku taandamise aluseks. Kohus selgitas ka kohtuistungil, et kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks kas ja kui suures ulatuses on praeguseks rahatrahvi tasutud. Kohus arutab Politsei- ja Piirivalveameti esitatud taotlust 360 euro suuruse rahatrahvi asendamiseks arestiga. Juhul kui süüdlane on rahatrahvi tasunud, tuleb tal endal selle kohta tõendid esitada. Kuivõrd sisulist arutelu ei olnud alustatud, pidas kohus võimalikuks kontrollida süüdlase poolt avaldatut ja helistas kohtutäiturile, et täpsustada, kas ja millises summas on rahatrahvi praeguseks tasutud. Kohtuniku taandamise alused on loetletud VTMS § 25 lg
- Süüdlase poolt ei ole esitatud seaduses sätestatud taandamise aluseid. Asjaolu, et kohtunik teeb menetluse käigus otsustusi, millega süüdlane ei nõustu või, mis tunduvad talle ebameeldivatena, ei anna alust kahelda kohtuniku erapoolikuses ega olla aluseks taandamisel. Kuna L.M jäi selle juurde, et soovib asja arutamise juurde kaitsjat, lükkas kohus asja arutamise edasi ja määras uue kohtuistungi aja. Kohus selgitas, et süüdlse ilmumine on kohustuslik ning mitteilmumise korral saab kohaldada sundtoomist. 24.03.
- a kohtuistungil esitas L.M taas taotluse kohtuniku taandamiseks. Taotlus on esitatud ka kirjalikult. Süüdlane leiab, et kohus ei ole kinni pidanud menetlusnormidest, mistõttu on piisav alus kahtlustada kohtunikku erapoolikuses, kallutatuses ja mitte sõltumatuses. Süüdlane leiab muuhulgas, et kohtu loal on tema suhtes kohaldatud ebaseaduslikku jälitustegevust, öösel eravaldusesse sissetungimist, julma sundtoomist ja üleliigse jõu kasutamist, millega põhjustati temale vigastusi ja tervisekahjustus. Kohus leidis, et taotluses väljatoodud põhjendused ei ole kohtuniku taandamise aluseks ja jättis L.M-i taotluse rahuldamata protokollilise määrusega. Tulenevalt VTMS § 26 lg 4 lisab kohus taandamata jätmise määruse põhistuse ja selgitab taaskord, et kohtu menetluslike otsustusega mittenõustumine ei ole kohtuniku taandamise 2
(3)aluseks. Määrus, millega kuulutati isik tagaotsitavaks, ei ole tulenevalt KrMS § 385 p 13 vaidlustatav. Kohus selgitab, et juhul kui isik leiab, et politseiametnikud on tema kinnipidamisel kohaldatud meetmete ja vahetu sunni rakendamisel käitunud vastuolus seadusega, on võimalik esitada selle kohta vaie korrakaitseorgani juhile või kaebus halduskohtule. 24.03.2016 toimunud kohtuistungil selgitas kohus L.M-ile täiendavalt, et vaatamata sellele, kas ta vaidlustab politsei tegevuse, tuleb tasumata rahatrahv ikkagi ära maksta. Juhul kui tasumine ei ole võimalik, saab kohus asendada rahatrahvi arestiga või üldkasuliku tööga. L.M leidis, et ta ei ole võimeline üldkasulikku tööd tegema, mistõttu soovib ta kaaluda rahatrahvi tasumist kuu aja jooksul. Kohus lükkas asja arutamise edasi, et anda L.M-ile võimalus rahatrahvi tasumiseks. Kohus selgitas, et rahatrahvi tasumise kohta tuleb kohtule esitada maksekorraldus. Kohus määras ka uue kohtuistungi aja juhuks kui rahatrahv ei ole tähtaegselt tasutud. 28.03.2016 vastas kohtutäitur kohtu 23.03.2016 saadetud kirjale, milles kohus palus täpsustada, kui palju on kohtutäitur rahatrahvi katteks kinni pidanud ning kui suur on tasumata trahvi jääk. Kohtutäitur Janek Pooli vastuse kohaselt on rahatrahvi katteks laekunud 148,27 eurot ning tasumata rahatrahvi jääk on 211,73 eurot. 20.04.2016 esitati kohtule maksekorraldus, millest nähtub, et 20.04.2016 on xxxxxxxxxxxxx tasunud Rahandusministeeriumi kontole nr EE932200221023778606 summa 211,63 eurot. Viitenumbriks on märgitud 10220125116128 ning selgituseks on omakäeliselt märgitud ”L.M 4-15-708”. VTMS § 211 lg 3 kohaselt, kui rahatrahvi asendamine arestiga või üldkasuliku tööga ei ole mingil põhjusel võimalik või süüdlane on enne asendusaresti või üldkasuliku töö kohaldamist rahatrahvi tasunud, teeb maakohus määruse, milles jätab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga rahuldamata. Väärteoasja toimikust nähtub, et 15.03.2016. a kohtuistungil helistas kohtunik kohtutäitur Janek Poolile, et täpsustada tasumata rahatrahvi summa. Protokollist nähtub, et tasumata oli rahatrahv summas 211,63 eurot. Ka viimasel, so 24.03.2016 toimunud kohtuistungil oli kohtule teadaolevalt L.M tasumata rahatrahv summas 211,63 eurot. Sellest lähtuvalt on xxxxxxxxxxxxx 20.04.2016 tasunud L.M-i rahatrahvi katteks eelpool nimetatud summa. Kohtutäituri 28.03.2016. a vastuskirjast selgub, et tasumata rahatrahvi summa on tegelikult 211,73 eurot, mis tähendab, et käesolevalt on rahatrahvi tasumata 10 senti. Kohus leiab, et asenduskaristuse menetluse jätkamine 10 sendi sissenõudmiseks ei ole käesolevalt otstarbekas. Tegemist ei ole L.M-i süül toimunud eksitusega. Samuti ei ole tasumata 10 sendi asendamine aresti või üldkasuliku tööga võimalik. Eelnevast tulenevalt loeb kohus rahatrahvi täies ulatuses tasutuks ning jätab Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri taotluse asenduskaristuse kohaldamiseks rahuldamata. Kohus lähtub määruse tegemisel VTMS § 211 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
(3)