KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29.02.2016 Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-15-11152 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Ir

§224lg.2 järgi I.I sünd.

xxx, isikukood xxx, elukoht xxx, töökoht xxx Aulis VAHULA Ida Prefektuuri vanemväärteomenetleja Kohtuvälise menetleja esindaja Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus OTSUSTAS: Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Aulis VAHULA 27.11.2015 otsus väärteoasjas nr.2590,15,001692 I.I karistamise osas

§224lg.2 järgi rahatrahviga 210 trahviühiku ulatuses, s.o.

summas 840 (kaheksasada nelikümmend) eurot ja lisakaristusena

§224

lg.3 p.1 alusel sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega tähtajaga 4 (neli) kuud – tühistada osaliselt, s.o. põhikaristuse suuruse ja lisakaristuse kohaldamise tähtaja osas. Mõista I.I-le

§224lg.2 alusel karistuseks rahatrahv 180 trahviühiku ulatuses, s.o.

summas 720 (seitsesada kakskümmend) eurot. 1 Kohaldada I.I-le lisakaristusena

§224lg.3 p.1 alusel sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 3 (kolm) kuud.

Ülejäänud osas jätta Ida Prefektuuri 27.11.2015 otsus väärteoasjas nr.2590,15,001692 muutmata. I.I kaebus jätta rahuldamata. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse teatavakstegemisest. Riigikohtule 30 päeva jooksul Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 28.03.2016. alates on otsuse avalikult kohtuotsusega Viru Asjaolud ja menetluse varasem käik Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna avariipolitseinik Eeva Õun koostas 04.11.2015 väärteoprotokolli nr. AB 1429843 I.I kohta selles, et viimane juhtis 05.05.2015 kell 22.40 Lääne-Virumaal Sõmeru vallas Tallinn – Narva maantee 105,9-ndal kilomeetril mootorsõidukit isikuna, kelle ühes grammis veres oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 1,45 mg. Sellega rikkus I.I

§69

lg.3 sätteid ja pani toime väärteo

§224lg.2 järgi.

Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Aulis Vahula 27.11.2015 otsusega väärteoasjas nr. 2590,15,001692 määrati I.I-le

§224lg.2 alusel karistuseks rahatrahv 210 trahviühiku ulatuses, s.o.

summas 840 € ja lisakaristusena

§224lg.3 p.1 alusel juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 4 kuud.

Väärteootsuse kohaselt on kohtuväline menetleja seisukohal, et antud väärtegu on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuväline menetleja arvestas otsuse tegemisel asjaolu, et sõiduki juhtimisel seisundis, kui lubatud alkoholi piirmäär on ületatud, on tegemist tahtlikult toime pandud süüteoga, mis on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi. Arvestades teo ohtlikkust ning õiguskorra kaitsmise huve, pidas kohtuväline menetleja õiglaseks mõista sellise rikkumise eest karistuseks rahatrahv, mis on suurem sanktsiooni keskmisest määrast. Eeltoodule tuginedes leidis kohtuväline menetleja, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada ka lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Arvestades asjaolu, et varasemalt ei ole menetlusaluse isiku suhtes lisakaristust kohaldatud, leidis kohtuväline menetleja, et lisakaristust võib kohaldada alla sanktsiooni keskmise määra. I.I esitas 21.12.2015 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada. 2 Kaebuse kohaselt ei olnud joobeseisundi olemasolu fakt selle esitajal kindlaks tehtud nõuetekohasel viisil, mistõttu puudusid tema tegevuses

§224lg.2 ettenähtud väärteo tunnused.

Maakohtu istung Maakohtu istungil jäi menetlusalune isik oma kaebuse ja selles toodud väidete juurde, palus kohtuvälise menetleja otsus tühistada ning väärteomenetlus lõpetada. Menetlusalune isik seletas, et peale avarii toimumist oli ta šokis ja jõi õlut. Avariipaigalt toimetati ta Rakvere haiglasse kiirabiga, kuid vereproovi võtmist ta ei mäleta. Kohtuvälise menetleja esindaja palus maakohtu istungil jätta kaebus rahuldamata. Esindaja seletas, et kui isik viiakse liiklusõnnetuse toimumise kohast ära kiirabiga, siis alati võetakse isikult ka vereproov. Karistuse suuruse määramisel arvestas kohtuväline menetleja sellega, et alkoholi sisaldus oli suur, peaaegu vastav kriminaalmenetluse määraga ning sellest tulenevalt määrati ka lisakaristus. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et menetlusaluse isiku kaebus rahuldamisele ei kuulu. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et kaebuse esitajale oli karistus määratud

§224

lg.2 alusel.

§224

lg.2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi. Seega tuleb antud väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis, kas alkoholijoove oli kindlaks tehtud seaduse alusel ning kas määratud karistus vastab menetlusalusele isikule ja toimepandud väärteole. Nagu nähtub 04.11.2015 koostatud väärteoprotokollist nr. AB 1429843 ja vaidlustatavast 27.11.2015 otsusest väärteoasjas nr.2590,15,001692, on menetlusalune isik rikkunud

§69

lg.3.

§69

lg.3 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. 3 Vereproovi käesolevas väärteoasjas võttis Rakveres Haiglas N G 06.05.2015 ning selle võtmist kinnitas K K oma allkirjaga 06.05.2015 kell 00.

1. Prooviandja oli I.I, kelle isik tuvastati ID-kaardiga ja kelle isikukood märgiti saatekirjale. Proovi identifitseerimise markeeringu kood oli
2. Alkoholisisaldus menetlusaluse isiku veres on käesolevas väärteoasjas tuvastatud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis. Vastavalt 12.05.2015 uuringuaktile nr.1055T oli etanoolisisaldus menetlusaluse isiku veres 2,28 +/- 0,06 mg/g. Kohtueelses menetluses on menetlusalune isik korduvalt kinnitanud, et tarvitas peale liiklusõnnetuse toimumist kohapeal ühe liitri tumedat õlut Kapten. Kuna tunnistajate ütlused käesolevas väärteoasjas ei olnud kooskõlas menetlusaluse isiku ütlustega, määras Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullitalituse avariipolitseinik Eeva Õun käesolevas väärteoasjas 02.08.2015 etanooli toime hindamiseks arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisi. Vastavalt 01.09.2015 Arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi aktile nr.15E-LÕX0153 oli liiklusõnnetuse toimumise hetkel kell 22.40 menetlusaluse isiku alkoholisisaldus ühes grammis veres orienteeruvalt 1,45 – 1,69 mg. Ekspertiisiks esitati lisaks ekspertiisimäärusele koopia joobeseisundi tuvastamise saatekirjast ja uuringuakt nr.1055T, koopia tunnistaja A T ülekuulamise protokollist, koopia tunnistaja AV ülekuulamise protokollist ja koopia menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist. Eksperdiuuring toetus menetlusaluse isiku ja tunnistaja A T ütlustele menetlusaluse isiku poolt tarvitatud alkoholi kohta. Alkoholi tarbimisel toimub etanooli imendumine sõltuvalt toidu hulgast maos 30 – 90 minuti jooksul (30 – 60 minutit tühja kõhuga) ning järgneb umbes sama kaua kestev platoofaas, mille jooksul vere alkoholi kontsentratsioon veidi kõigub, kuid püsib enam-vähem stabiilsena. Platoofaasi järgselt hakatakse alkoholi verest ja organismist eemaldama kiirusega 0,12 – 0,30 mg/g tunnis. Manustatud alkoholi etapi hindamiseks peab alkoholi kontsentratsiooni olema määratud vähemalt kaks korda, kuid menetlusalusel isikul määrati alkoholi kontsentratsiooni ainult üks kord, mistõttu ei olnud võimalik tulemuse täpsustamiseks lisaarvutusi teostada. Eelnevast lähtuvalt oli menetlusaluse isiku vere etanooli kontsentratsioon liiklusõnnetuse hetkel 05.05.2015 kell 22.40 orienteeruvalt 1,45 – 1,69 mg/g. Eeltulenevast toodult leiab maakohus, et alkoholi sisaldus menetlusaluse isiku veres liiklusõnnetuse toimumise ajal oli tuvastatud nõuete kohaselt. Maakohtul puudub igasugune alus mitte usaldada Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt tehtud ekspertiisi ja ekspertiisiaktis tuvastatud tulemust. Ekspertiisi tulemusi ümberlükkavad tõendid käesolevas väärteoasjas puuduvad. Menetlusalune isik kinnitas ise maakohtu istungil, et oli liiklusõnnetuse toimumise järel šokis. Maakohus möönab, et šokk on selline seisund, mille puhul võib isik olulisi asju mitte tähele panna ja neid hiljem mitte mäletada. Maakohus ei pea eluliselt võimalikuks, et menetlusaluse isiku nime, isiku- ja markeeringukoodiga vereproov, mis saadeti Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti, oli tegelikkuses teise isiku vereproov. Seda asjaolu ei lükka ümber ka Rakvere Haigla 16.02.2016 vastus nr.2.10/189-1 Viru Maakohtu päringule. Vastupidi, sellele vastusele lisatud AS Rakvere Haigla 06.05.2015 patsiendikaardist nr. R290006 nähtub, et anamneesiks oli alkoholijoove ning diagnoosiks alkoholi tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired, äge intoksikatsioon. Seega on võimalik, et alkoholi tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäirete ilmnemisel ei mäleta 4 menetlusalune isik ise tema suhtes teostatud uuringuid. Kohtueelses menetluses on menetlusalune isik korduvalt kinnitanud, et tarvitas alkoholi (õlut) peale liiklusõnnetuse toimumist. Õlle tarvitamist, selle alkoholisisaldust ning menetlusaluse isiku kaalu sealjuures on hinnatud eelpoolviidatud 01.09.2015 eksperdiarvamuses. Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et menetlusaluse isiku alkoholijoove on väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas kindlaks tehtud nõuete kohaselt ning menetlusaluse isiku vastupidised väited kaebuses ja maakohtu istungil ei ole millegagi tõendatud. Samuti ei lükka menetlusaluse isiku paljasõnalised väited ümber uuringuakti ja ekspertiisiakti tulemusi. Maakohus peab siinkohal vajalikuks rõhutada, et alkoholisisalduse määraks on nii väärteoprotokollis kui ka väärteootsuses võetud 01.09.2015 Arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi aktis nr.15E- LÕX0153 märgitud alkoholisisalduse miinimummäär. Eeltoodu alusel ja hinnates tõendeid kogumis leiab maakohus, et menetlusalust isikut on põhjendatult karistatud

§224

lg.2, kuna ta rikkus

§69lg.3.

Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis, siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteoskoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi määramise osas jätta muutmata. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§224

lg.2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 210 trahviühiku ulatuses. Otsusest ei nähtu, kas kohtuväline menetleja on hinnanud ka vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra ületavana. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule määranud karistuse tunduvalt üle sanktsiooni keskmise määra. Kuigi väärteomenetlusega on kindlaks tehtud menetlusaluse isiku süü

§224

lg.2 järgi, leiab maakohus, et käesolevas väärteoasjas ei ole kohtuväline 5 menetleja karistuse määramisel õigesti hinnanud Karistusseadustiku §56 sätestatud nõudeid, muuhulgas ka rikkumise raskusastet ja juhi isikut. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – on võimalik saavutada rahatrahvi määramisega ja aresti kohaldamine ei ole põhjendatud, kuid rahatrahvi määr on käesolevas väärteoasjas ilmselgelt põhjendamata. Nagu nähtub vaidlustatavast 27.11.2015 otsusest, on kohtuväline menetleja karistuse määramisel põhjendanud rahatrahvi suurust teo ohtlikkusega ja vajadusega kaitsta õiguskorda. Tegemist on üleüldiste väidetega joobes juhi tekitatavate ohtudega ja selline põhjendus sobib igasugusesse otsusesse. Vaidlustatavas 27.11.2015 otsuses ei ole ühtegi põhjendust karistuse määramise osas konkreetsele menetlusalusele isikule ja sellest otsusest ei nähtu, missugustel kaalutlustel on just konkreetsele menetlusalusele isikule vajalik määrata rahatrahv suurusega üle sanktsiooni keskmise määra. Vaidlustatavast 27.11.2015 otsusest ei nähtu, kas ja missuguseid karistust kergendavaid/raskendavaid asjaolusid on kohtuväline menetleja tuvastanud, hinnanud ja arvestanud, samuti ei nähtu eelnimetatud vaidlustatavast otsusest, kas kohtuväline menetleja on karistuse määramisel arvestanud menetlusaluse isiku varasemate karistustega. Maakohus leiab, et eeltoodu alusel ei ole kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi suurus käesolevas väärteoasjas proportsionaalne toimepandud väärteoga ning antud väärteoasjas on rahatrahvi suuruse vähendamiseks seaduslik alus. Vastavalt kohtuvälise menetleja poolt asja materjalidele lisatud Karistusregistri väljavõttele ei ole menetlusalust isikut varem väärteokorras karistatud. Seega tuleb karistuse mõistmisel eelkõige lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast. Maakohtu istungil ei tunnistanud menetlusalune isik oma süüd ja ei kahetsenud toimepandud süütegu. Samas tuleb arvestada, et alkoholisisaldus menetlusaluse isiku veres oli sellisel tasemel, et vaid veidi oli puudu alkoholijoobe tasemest kriminaalasjas. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi suuruse osas tühistada. Käesolevas väärteoasjas on võimalik teha uus otsus rahatrahvi suuruse osas, vähendada rahatrahvi suurust ning mõista menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv väiksemas määras, kui see oli määratud kohtuvälise menetleja poolt.

§224

lg.3 p.1 näeb ette võimaluse kohaldada lisakaristusena samas paragrahvis sätestatud süüteo eest sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 3 kuud kuni 9 kuud, kui isikut ei ole varem samas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja seda õigust kasutanud ja määranud menetlusalusele isikule

§224

lg.3 p.1 alusel lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise tähtajaga 4 kuud. Maakohus leiab, et lisakaristuse kohaldamine antud väärteoasjas on põhjendatud. Alkoholi piirmäär, mis oli tuvastatud menetlusalusel isikul, oli sellises suuruses, kus ta pidi mõistma oma seisundit. Vaatamata sellele asus menetlusalune isik sõidukit juhtima ja seadis sellega reaalsesse ohtu eelkõige enda, samuti teiste liiklejate elu, tervise ja vara. Küll aga leiab maakohus, et kohtuväline menetleja ei ole oma otsuses põhjendanud lisakaristuse kohaldamise tähtaega. 6 Vaidlustatavast 27.11.2015 otsusest nähtub, et lisakaristuse selles toodud suuruses kohaldamise põhjendusi ei ole kohtuvälise menetleja otsuses välja toodud. Maakohus peab vajalikuks rõhutada, et igasugune karistamine, s.h. lisakaristuse kohaldamine karistusena peab lähtuma õiguskorra kaitsmise huvidest, kuid olema eraldi põhjendatud. Iga karistuse puhul peab alati eraldi olema välja toodud need põhjendused, mis toetavad karistuse suurust ja karistuse kohaldamise tähtaega konkreetse menetlusaluse isiku puhul. Ka samalaadsete karistuste määramisel/mõistmisel peavad karistused olema diferentseeritud ning nende määramise/mõistmise põhjendused selged ja arusaadavad. Käesolevas väärteoasjas sellised põhjendused kohtuvälise menetleja otsuses puuduvad. Arvestades menetlusaluse isiku veres tuvastatud alkoholi piirmäära ületuse suurust, samuti varasemate väärteokaristuste puudumist, leiab maakohus, et põhjendatud on lisakaristuse kohaldamine miinimummääras, s.o. tähtajaga 3 kuud. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus lisakaristuse kohaldamise tähtaja osas tühistada. Käesolevas väärteoasjas on võimalik teha uus otsus lisakaristuse kohaldamise tähtaja osas, vähendada lisakaristuse kohaldamise tähtaega ning mõista menetlusalusele isikule lisakaristuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine miinimummääras. Kokkuvõttes tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada põhikaristuse suuruse ja lisakaristuse kohaldamise tähtaja osas ning teha nendes osades uus otsus. Kuivõrd menetlusalune isik taotles oma kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist täielikult hoopis teistel alustel ja sellega seoses ka väärteomenetluse lõpetamist, siis tuleb menetlusaluse isiku kaebus jätta rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 7