Obsah (11)

§ 126§ 189§ 317§ 248§ 175§ 179§ 43§ 45§ 180§ 408§ 412

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi (number ja menetlus) Menetlus kohtus Kohtukoosseis Viljandi kohtumaja nr 15284000533 kokkuleppemenetlus kohtuis

) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada Z.J süüdi karistusseadustiku (KarS) § 120 lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 6 (kuus) kuud ning tunnistada Z.J süüdi KarS § 274 lg 2 p 4 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 (kolm) aastat; KarS § 64 lg 1 alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista Z.J-ile liitkaristus vangistusena 3 (kolm) aastat; KarS § 74 lg 1, 2 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata osaliselt täitmisele ning mõistetud vangistusest 7 (seitse) kuud kannab Z.J koheselt ja mõistetud vangistus 2 (kaks) aastat 5 (viis) kuud jääb tingimisi kohaldamata; määrata Z.J-ile katseaeg 3 (kolm) aastat ning mõistetud vangistuse osa 2 (kaks) aastat 5 (viis) kuud ei pöörata täitmisele, kui Z.J ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid; määrata Z.J-ile käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxx x xxxx xxxxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx . Tõkend vahistamine jätta Z.J kohtuotsuse täitmise tagamiseks muutmata ja koheselt kandmisele kuuluva vangistuse osa - 7 kuud vangistust kandmise alguseks lugeda
2. detsember
3. Muud otsustused
4. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 välja mõista Z.J-ilt sundraha 200 (kakssada) eurot, riigi õigusabi tasu 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot ja ekspertiisitasud 374 (kolmsada seitsekümmend neli) eurot riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud summas 934 (üheksasada kolmkümmend neli) eurot tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates
5. a maikuust igakuise menetluskulu osa 77,84 eurot tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; 2.2 kohtuotsuse jõustumisel asitõendid: noatera, noatupp, kirves, plastiku tükid, padrunikestad 5 tk (hoiul Lõuna prefektuuri asitõendite laos)

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada; DVD -plaat salvestisega jätta

§ 126

lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde; 2.3 rahuldada vandeadvokaat Raul Tosmanni kohtumenetluses riigi õigusabi ja sellega seonduvate kulude hüvitamise taotlus 24 eurot (s.h käibemaks) ulatuses. Selgitused kohtuotsusele 3. Selgitada: 3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud

§-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata

§-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; 3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise võib

§ 189

lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega

§-de 383 – 392 järgi; 3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.4 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.5 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel; 3.6

§ 317

kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk; vahistatud süüdistatavale saadetakse või antakse kohtuotsuse koopia või väljatrükk viivitamata pärast kohtuotsuse kuulutamist või kohtu kaudu teatavaks tegemist. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Z.J toime pannud kuritegudena: 1) tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist KarS § 120 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema
2. novembril
3. a kella 15.30 paiku viibides oma elukohas xxxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxx xxxx x elamu juures, helistas abikaasa ning ähvardas teda ja nende kaht ühist last tappa, kui nad peaksid koju tulema, kusjuures X.X oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna Z.J on varasemalt tahtlikult ennast vigastanud noaga; 2) vägivalla kasutamise võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega, kui see oli toime pandud relvana kasutatava muu esemega ähvardades KarS § 274 lg 2 p 4 järgi, mis seisnes selles, et tapmisähvarduse teatele reageerinud Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna patrullpolitseinikud K.J ja K.S märkasid, et Z.J
4. novembril
5. a kella 16.00 paiku xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxx x maja juures, olles eelnevalt teinud abikaasale tapmisähvarduse, hoidis käes kirvest ja nuga. Politseiametnikud, nähes Z.J-i käes kirvest ja nuga, võtsid välja teenistusrelvad, kuna tajusid ohtu. K.J andis Z.J-ile korralduse nuga ja kirves maha panna. Z.J politseiniku seaduslikku korraldust ei täitnud, vaid hakkas koos kirve ja noaga liikuma politseinike K.J ja K.S 2 poole ja ähvardas politseinikke tapmisega. Selle peale tegi K.J teenistusrelvast kaks hoiatuslasku õhku. Kuna Z.J jätkas rünnet, kutsusid K.J ja K.S abi ning taandusid. Z.J viskas käes olnud kirve sõiduauto suunas, kuid ei tabanud. Politseiametnikud taandusid sõidukiga ohutusse kaugusesse xxxxx teele ja jäid ootama abijõudu. Mõne aja pärast saabusid sündmuskohale välijuht Ü.S ja abipolitseinik M.P. Z.J samal ajal liikus oma elukohast sajakonna meetri kaugusele xxxx teel seisvate politseisõidukite poole. Ü.S nägi läheneva Z.J-i käes nuga. Ta andis Z.J-ile korralduse nuga käest visata ning hoiatas, et kasutab tulirelva. Z.J politseiniku korraldust ei täitnud. Selle peale tegi Ü.S kolm hoiatuslasku. Z.J sellele ei reageerinud, vaid jätkas lähenemist Ü.Sle. Z.J, jõudes politseisõidukini, ründas Ü.S noaga, mille peale viimane oli sunnitud ründe tõrjumiseks tulistama Z.J-i suunas. Üks kuul tabas Z.J-i kätt, aga ka see ei peatanud Z.J, vaid ta jätkas Ü.S ründamist noaga. Abipolitseinik M.P õnnestus teleskoopnuia ja kilpi kasutades ründe tõrjuda, Z.J pikali joosta ning rünne lõpetada.
6. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 120 lg 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 6 kuud; KarS § 274 lg 2 p 4 järgi ja karistamiseks vangistusega 3 aastat. KarS § 64 lg 1 järgi lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga ning mõista liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KarS § 74 lg 1, 2, 3 alusel mõistetud vangistust ei pöörata osaliselt täitmisele. Koheselt kuulub täitmisele 7 kuud vangistust, mille kandmise aja algust arvestada alates
7. detsember
8. a. 2 aastast ja 5 kuulist vangistust ei pöörata täitmisele, kui Z.J 3 (kolme) - aastasel katseajal ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.
9. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.
10. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud

§-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes

§-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt

§ 248lg 1 p-le 2.

Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.

1. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 120 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. KarS § 274 lg 2 p 4 näeb ette süüdlase karistamise ühe- kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
2. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks 4.
3. Menetluskulude arvestus kululiikide järgi Menetluskulud on sätestatud

§-s

1. 4.1.
2. Sundraha

§ 175

lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis

§ 179lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.o 645 eurot.

3 Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse

1. detsembri 2015 määrusest nr 139 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 430 eurot kuus. 4.1.
2. Riigi õigusabi

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt

§ 43

lg 2, 3 kaitsja nimetab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määramisel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik

§ 45järgi.

Vastavalt seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse

1. septembri 2015 otsusega on kinnitatud (edaspidi kord). Korras on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamise ulatus ja kord. 4.1.2.
2. Riigi õigusabi kohtueelsel uurimisel Süüdistatava Z.J-i kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 336 eurot. 4.1.2.
3. Riigi õigusabi kohtus Süüdistatava Z.J-i kaitsja on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse p 3 on arvestatud tasu suuruseks koos käibemaksuga 24 eurot. Kaitsja kohtus esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjaid tuleb selles ulatuses tasustada. 4.1.
4. Ekspertiisitasu

§ 175

lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas ekspertiiside tegemisega tekkinud kulud – 374 eurot. Ekspertiiside tegemiseks tekkinud kulutused nähtuvad: 1)

§ 175

lg 1 p 3 alusel ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiisi maksumus 255 eurot. 2)

§ 175lg 1 p 3 alusel joobeseisundi tuvastamine 119 eurot.

4.

1. Menetluskulud kokku Kriminaalmenetluses on süüdistatavale Z.J arvestuslikult menetluskuludeks kokku: sundraha 645 eurot, riigi õigusabi tasu 360 (336 + 24) eurot ja ekspertiisikulud 374 (255 + 119) eurot. 4.
2. Menetluskulude hüvitamine

§ 189

lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (

§ 189

lg 2).

§ 180

lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse

§-s 182 (Tsiviilhagiga seotud menetluskulude ) sätestatud erandeid.

§ 180

lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus arvestab süüdistatava Z.J-i varalist seisundist ja vähendab süüdistatavalt riigieelarve tuludesse väljamõistetavat sundraha 445 euro võrra. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata temal menetluskulude summas 934 eurot tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. 4.

1. Kaitsja tasustamine riigi õigusabi osutamise eest 4 Kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabiga seonduv tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt vandeadvokaadile Raul Tosmann 24 eurot.
2. Kohtu muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud vahistamine tuleb kohtuotsuse täitmise tagamiseks jätta muutmata. Z.J on kahtlustatavana kinni peetud 14.12.2015 ja tõkendina vahistamine on talle kohaldatud 14.12.2015, seega koheselt täitmisele kuuluva karistuse kandmise aja algust tuleb arvestada alates
3. detsembrist 2015.a. Kriminaalasja juures olevad asitõendid: noatera, noatupp, kirves, plastiku tükid, padrunikestad 5 tk (hoiul Lõuna prefektuuri asitõendite laos) tuleb

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada; DVD plaat salvestisega tuleb jätta

§ 126

lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 412

lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 5