4-16-1716/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Otsuse kuupäev

1. aprill 2016.a, Liivalaia kohtumaja, Tallinn Väärteoasja number 4 – 16 –1716 Kohtukoosseis kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Liilia Rehhovskaja Väärteoasi 1 E.M süüdistuses NPALS § 15 lg 1 järgi E.M; isikukood xxx; määratlemata kodakondsusega; elukoht: XXX; töökoht: puudub 18.04.2016.a Menetlusalune isik Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja, PPA Põhja prefektuuri, esindaja Ruth Kotov KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON Tunnistada süüdi E.M NPALS § 15 (kakskümmend) päeva. 1 lg 1 järgi ning mõista karistuseks arest 20 Kohustada E.M-i asuma kandma mõistetud karistust hiljemalt 31.05.2016.a. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja prefektuuri arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. E.M-i poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada E.M-i suhtes sundtoomist arestimajja. Vastavalt V™S § 38 lg 1 ja KrMS § 180 lg 1 välja mõista E.M-ilt ekspertiisitasu 35 (kolmkümmend viis) eurot joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise eest. V™S § 38 lg 1 ja KrMS § 180 lg 1 alusel määrata, et väärteomenetluse kulu tuleb tasuda 30 (kolmekümne) päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena: „E.M, 4-16-1716, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 18.04.2016.a. Kohtus tuvastatud asjaolud: E.M-i suhtes on koostatud 13.02.2016.a väärteoprotokoll nr AB 1480203 selle kohta, et tema olles 13.02.2016.a kella 16.14 ajal Harju maakonnas, Tallinnas, Paldiski mnt 46B juures, oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta, rikkudes sellega narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 3 lg 1 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav NPALS § 151 lg 1 järgi. 28.03.2016.a toimunud kohtuistungile E.M ei ilmunud. Kohtule ei olnud teada, kas menetlusalune isik on kohtuistungist teadlik, kuna posti teel saadetud kohtukutse on jäetud postkasti. Kohtuvälise menetleja esindaja oli seisukohal, et kohtuistungit ei ole võimalik pidada, kuivõrd kohtukutse ei ole kätte toimetatud. Kohtuvälise menetleja esindaja palus määrata uue kohtuistungi aja ning saata uus kohtukutse menetlusalusele isikule politseiga. Kohus määras lükata kohtuistung edasi 18.04.2016.a ning saata kohtukutse isikule politseiga. E.M 18.04.2016.a kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalusele isikule adresseeritud kutse on väljastatud 06.04.2016.a menetlusaluse isiku elukaaslasele allkirja vastu (tlk 27). Vastavalt V™S § 41 lg 2 antakse kutse täisealisele isikule ning vähemalt 14-aastasele või vanemale alaealisele allkirja vastu teatisel, millele märgitakse kutse kätteandmise aeg. Kui kutsutavale ei olnud võimalik kutset kätte anda, antakse see temaga koos elavale vähemalt 14-aastasele perekonnaliikmele allkirja vastu teatisel ja märgitakse kätteandmise aeg. Seega kooskõlas V™S § 41 lg 2 loeb kohus kutse menetlusalusele isikule kätteantuks. Ühtlasi on istungisekretär helistanud 29.03.2016.a menetlusalusele isikule ning teavitanud teda, et tema suhtes alustatud väärteoasja NPALS § 151 lg 1 järgi arutatakse Harju Maakohtus 18.04.2016.a. Menetlusalune isik kinnitas telefoni teel, et ta on teadlik kohtuistungi toimumisest ja ilmumata jäämise tagajärgedest kui ka asjaolust, et kohtuistungile mitteilmumisel arutatakse väärteoasja ilma temata. Eeltoodust tulenevalt, eelkõige elukaaslasele kutse kätteandmisega, loeb kohus kutse üleantuks E.M-ile ning leiab, et seetõttu on menetlusalune isik teadlik väärteoasja arutamise ajast ja kohast. Kuivõrd menetlusalune isik oli kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik, isik ei ole kohtule teatanud ilmumist takistavatest asjaoludest ega ka taotlenud asja arutamise edasilükkamist ning kohus ei ole kohtuistungile ilmumist kohustuslikuks teinud, leiab kohus, et väärteoasja on võimalik läbi vaadata menetlusaluse isiku osavõtuta. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda kirjalikult. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et E.M-i süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Isik jätkab väärtegude toimepanemist ning mingisugust järeldust ta eelnevatest karistustest teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada E.M-i väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumise eest arestiga 20 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leiab, et E.M-i süü väärteo toimepanemises 13.02.2016.a on tõendamist leidnud eelkõige: - E.M-i poolt väärteoprotokollis 13.02.2016.a olevate menetlusaluse isiku ütlustega, kus ta kinnitab fentanüüli tarvitamist (tlk 4). 2 - E.M-i suhtes 13.02.2016.a koostatud joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga – uuringuaktiga 309T, millisest nähtub, et menetlusaluse isiku uriinis leidus fentanüüli, metadooni, amfetamiini, alprasolaami, -pürrolidinovalerofenooni, klonasepaami metaboliiti ning metamfetamiini. Joobeseisundi tuvastamise uuringu kogumaksumuseks on 35 eurot (tlk 9). - Indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, millest nähtuvalt kontrolliti 13.02.2016.a E.M-i ning patrullpolitseinik T. Volmer on ära märkinud, et menetlusaluse isikul olid süstejäljed, silmad punetasid, pupillid olid väikesed, reaktsioonikiirus oli väga aeglane, kõne segane, aja,isiku ja kohatajus esineb häireid, koordinatsioon kergelt häiritud, ta on unine (tlk 5). - E.M-i suhtes väljastatud karistusregistri teatisega, millisest nähtub, et menetlusalust isikut on karistatud korduvalt väärtegude toimepanemise eest aresti ning rahatrahvidega (tlk 1015). - 13.02.2016.a koostatud isikusamasuse tuvastamise protokolliga, millest nähtub, et andmete kontrollimisel tuvastati E.M-i isikusamasus (tlk 6). - Isiku kinnipidamiseprotokolliga, mille kohaselt peeti E.M V™S § 44 lg 1 p 2 ja 3 alusel kinni 13.02.2016.a kell 16.15 Paldiski mnt 46B, Tallinnas (tlk 7). Arvestades narkootilise aine tarvitamise omaksvõtmist 13.02.2016.a ning narkootilise aine tuvastamist organismist, loeb kohus tõendatuks E.M-i poolt 13.02.2016.a nii narkootikumi tarvitamise kui sellest teadlik olemise. Nähtuvalt indikaatorvahendi kasutamise protokollist, avaldus narkootilise aine tarvitamine ka isiku käitumises. Seega on lisaks NPALS § 151 lg 1 sätestatud väärteo objektiivsetele tunnustele tõendatud ka subjektiivse koosseisu esinemine. Mistahes asjaolusid, mille alusel kohus võiks väita, et menetlusaluse isiku narkojoove oli tekkinud muul moel kui narkootikumi ise tarbides, käesoleval juhul väärteoasja materjalidest ei nähtu. Arsti ettekirjutuse olemasolule narkootilise või psühhotroopsete ainete tarvitamiseks menetlusalune isik viidanud ei ole ja sellise loa olemasolu kohus eeldada ei saa. Kuivõrd kohus on tuvastanud NPALS §-le 151 lg-le 1 vastava koosseisupärase teo 13.02.2016.a ning nii teo õigusvastasust kui isiku süüd välistavate asjaolude puudumine on eeldatav, tuleb 1 E.M-i karistada NPALS § 15 lg 1 järgi. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud KarS §-de 57 ja 58 järgi menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et E.M-i on varem samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud nii aresti kui ka rahatrahvidega ning käesolevalt on menetlusalune isik pannud toime uue väärteo, asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui kergem karistusliik on end ammendanud, kuivõrd see ei taga oodatud tulemust ega sunni E.M-i loobuma väärtegude toimepanemisest ning näitab ilmekalt, et E.M ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud. Samuti puudub menetlusalusel isikul töökoht, st legaalne sissetulekuallikas, mille arvelt oleks E.M võimalik tasuda rahatrahvi ning mõistetud menetluskulusid. Kuivõrd E.M rikub süstemaatiliselt õiguskorda, millega väljendab oma ükskõikset ja üleolevat suhtumist kehtivatesse ühiskondliku elunormidesse, on välistatud temale kergemaliigilise karistuse määramine ning arvestades E.M-i seniste rikkumiste arvu, tuleb tema suhtes kohaldada teiseliigilist karistust, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega – arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. E.M on 33 kehtivat väärteokaristust (tlk 10-15). E.M-i 1 lg 1 alusel karistatud rahatrahviga on 05.01.2016.a Harju Maakohtu poolt NPALS § 15 3 (tlk 11, pöördel). Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse ühe väärteo toimepanemises, siis leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü on alla keskmise ja talle võiks mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Samas, arvestades asjaolu, et E.M on toimepannud uue väärteo lühikese ajavahemiku jooksul pärast eelmise väärteo eest mõistetud karistust ning kohtu hinnangul tuleb karistuse määra arvestamisel arvestada ka seda, et menetlusalust isikut on varem samalaadsete väärtegude eest korduvalt karistatud, millest tulenevalt leiab kohus, et mõistetav karistus peab ületama karistuse keskmist määra, kinnistamaks menetlusaluses isikus arusaama teo keelatusest. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on põhjendatud aresti kohaldamine pikkusega 20 päeva. Kohus peab antud arestipäevade arvu piisavaks, mõjutamaks menetlusalust isikut edaspidi hoidumaks süütegude toimepanemisest, samas pidades silmas ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et kuivõrd puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks V™S § 205 lg 1 alusel, tuleb isikule määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab, et E.M peab asuma kandma aresti hiljemalt
2. mail 2016.a. Samuti tuleb E.M-ilt mõista riigituludesse välja menetluskulud, milleks on joobeseisundi tuvastamisega seonduv tasu summas 35 eurot. Kohus juhindub KarS § 48, NPALS § 151 lg 1 ning V™S §-dest 83 p 2, 107 lg 1 p 1, 108, 109, 110,
3. Aulike Salo Kohtunik 4