4-16-137/14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja 28.03.2016 Tallinnas koht Väärteoasja number 4-16-137 (2316,15,015000) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Kallin Kohtuistungi sekretär Martina Kommel Kohtuistungi tõlk Kertu Kuusik Julia Zautina Väärteoasi U.T kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 22.12.2015 liiklusjärelevalvekeskuse otsusele väärteoasjas nr 2316,15,

1. Kaebaja U.T isikukood: XXX; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: vene keel, valdab eesti keelt; elukoht: XXX. Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus; asukoht: Rahumäe 6, Tallinn; kohtuistungil osales volitatud esindaja Hannes Küünarpuu. Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku (VtMS) § 132 p 1, § 133-134, § 135 lg 2 kohus o t s u s t a s:
2. Jätta U.T kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja 22.12.2015 otsus muutmata.
3. Rahatrahvi tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on ära näidatud kohtuvälise menetleja 22.12.2015 otsuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab kaevata. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist peab teatama kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja väärteokantseleile 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate saamisel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse, mis on pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja väärteokantseleis kättesaadav 19.04.2016 alates kella 16:
4. Kirjalik kassatsioonkaebus tuleb Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja väärteokantseleile esitada 30 päeva jooksul, alates päevast, mil motiveeritud kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kohtu selgitused: Selgitada, et VtMS § 155 lg 2 järgi on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Asjaolud: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna esindaja poolt 29.11.2015 koostatud väärteoprotokolli nr AB1436704 kohaselt juhtis U.T 29.11.2015 kella 17.30 ajal Pronksi tn, Kunderi ja Gonsiori vahel, liikudes Kunderi tn suunas mootorsõidukit Lexus LS430 r/n XXX kahesuunalise liiklusega sõiduteel, mille koguulatus on 4 või enam sõidurada, vastassuunavööndis. U.T rikkus LS § 45 lg 3 ja pani seega toime LS § 231 järgi kvalifitseeritava väärteo. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 22.12.2015 otsuse alusel karistati U.T LS § 231 järgi rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120,00 eurot. Kohtiväline menetleja märkis otsuses, et U.T väärtegu on tõendatud kahe tunnistaja ütlustega, sõiduki liikumine oli politseiametnikule hästi jälgitav ning eksimise või valesüüdistuse esitamine on välistatud. Menetleja hinnangul pani U.T väärteo toime tahtlikult, menetlusaluse isiku karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid menetleja ei tuvastanud. Kohtule esitatud kaebuse sisu, kaebaja seisukoht kohtuistungil: U.T esitas kohtule kaebuse, milles sisu on alljärgnev: 1) kaebaja ei vaidlusta faktilist asjaolu, mille kohaselt juhtis ta 29.11.2015 kella 17.30 sõidukit Lexus LS430 r/n XXX väärteoprotokollis märgitud kohas. Sõidukis viibis kaasreisijana kaebaja elukaaslane; 2) kaebaja sõnul ootasid nad vasakpöörde sooritamise võimalust (s.o Kunderi tn-le), tema ees oli üks sõiduk, pärast seda oli tema ja ka teised sõidukid, mis olid tema taga. Nad ootasid ca 510min, vahepeal tekkisid olukorrad, kus vastassuunaline tee oli vaba, kuid eesolev sõiduk ei pööranud, autol ei põlenud ka suunatuled. Kaebaja sõiduki taha tekkis selle pärast ummik. Pärast 5-10min ootamist andis ta eesolevale autole helisignaaliga märku, kuid sõiduk ei liikunud vasakule. Kaebaja ei välista, et juht siiski otsustas edasi sõita, kuid mitte vasakule pöörata). Kaebaja mõtles, et eesolev sõiduk läks katki või on selle juht joobes ja seega sooritas ta vasakpöörde, kuid täpselt seal, kus oli selleks LS kooskõlas olev ja ettenähtud koht. Kaebaja rõhutab, et pöördekohal ei olnud kaht pidevat joont – ta on selles 100% kindel, väidet saab kinnitada ka tema kaasreisija; lisaks nägi ta, kuidas pärast teda pöörasid teised autod samamoodi nagu tema ja samal kohal, s.o kohas, kus ei olnud kaht pidevjoont; 3) kaebaja ei vaidlusta seda, et ta nägi, kuidas politseiauto liikus vastassuunast, Tartu mnt poolt ja keeras Kunderi tn-le. Kaebaja sõnul jäi politseiauto pärast parempöörde sooritamist seisma, andmaks teed teistele autodele. Kaebaja märgib, et tema ja kaasreisija nägid politseiauto tagumist, vasakut külge – seega on arusaamatu, kuidas said politseinikud jälgida tema sõiduki liikumist olukorras, kus see oli nähtamatu – eriti politseiauto juhipoolsel kõrvalistmel istunud ametnikule. Politseiauto oli universaal ning tumedate klaasidega. Kaebaja märgib, et seega on ta 100% kindel, et kirjeldatud situatsioonis ei saa ükski normaalne inimene midagi näha; lisaks piirasid nähtavust hämarduv ilm ja vähetähtsaks ei saa hinnata inimlikku eksitust. Mõlemad politseinikud said tema auto liikumist jälgida vaid juhul, kui üks politseinikest istus roolis ja teine tema taga; 4) kaebaja märgib, et politseinikud ei näidanud talle videosalvestust; 5) politseinikud olid mõlemad ühe ja sama ekipaaži töötajad, mõlemad olid huvitatud trahvi määramisest, sest toiming mõjutab nende töötulemust. Kokkuvõtvalt leidis kaebaja, et ta ei liikunud vastassuunavööndis, liikluseeskirju ta ei rikkunud ning seega tuleb kohtuvälise menetleja 22.12.2015 otsus väärteoasjas nr 2316,15,015000 tühistada ning asjas väärteomenetlus lõpetada. Kohtuistungil jäi kaebaja oma kaebuse ja selles esitatud taotluse juurde. Kohtuvälise menetleja seisukoht kohtuistungil: Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu ja leidis, et 22.12.2015 otsuse tühistamiseks alus puudub. Kohtuvälise menetleja hinnangul on kaebaja rikkumine tõendatud tunnistaja XXX ütlustega – tunnistaja kuulis, kuidas anti signaali, pärast seda vaatas tunnistaja Pronksi tn suunas ning nägi kuidas kaebaja juhitud sõiduk liikus läbi vastassuunavööndi ja tegi pöörde. Sündmuskohal on 4 või enam sõidurada – nimetatud asjaolu kinnitavad kaebaja ja tunnistaja XXX. Kaebaja ütlused ei ole järjekindlad – isik on oma ütlusi muutnud: algselt väitis kaebaja, et tema ees olev sõiduk ei liikunud, kuid istungil selgitas kaebaja, et tema ees olnud džiipi liigutati selleks edasi, et ta saaks pöörde ära teha. Paikvaatlusel oli näha, et pööre Kunderi tn-le on suhteliselt kitsas ning ei ole eluliselt usutav, et sõiduk, mis soovib teha vasakpööret, liiguks pöördekohast mööda. Menetleja hinnangul ei ole kaebaja ütlused usaldusväärsed. Kohtule esitatud tõendid: 1) tunnistaja XXX andis 21.03.2016 istungil ütlusi selle kohta, et nad peatasid sõiduki. Pärast isikuandmete kontrollimist kutsusid nad isiku autosse, selgitasid rikkumist. Ta mäletab täpselt seda, et kas isik on oma rikkumisega nõus, ka seda, kas ta on nõus kiirmenetlusega või soovib protokolli. Isik oli oma rikkumisega nõus, kuid küsis videosalvestuse kohta. Ta vastas isikule, et rikkumise kohta videosalvestust pole. Isik vastas, et koostatagu talle väärteoprotokoll, sest see läheb nagunii tühistamisele. Seejärel alustas ta menetlustoimingutega, siis sai koostatud väärteoprotokoll. Rikkumine oli LS alusel – isik sõitis vastassuunavööndis. Ta mäletab, et ta ei näinud rikkumist pealt, seda nägi tema paariline. Ta kuulis autosignaale, kuna isik sõitis vastassuunavööndis. Nad lähevad peatama sõidukit, mille juhi rikkumises on nad 100% kindlad. 2) tunnistaja XXX andis 21.03.2016 istungil ütlusi selle kohta, et ta mäletab kaebajat seoses autojuhi peatamisega. Ta oli koos oma paarilise XXX – tema oli roolis, paariline kõrval. Vahejuhtum oli 5-6 ajal õhtul. Nad sõitsid mööda Pronksi tn-t, see on see lõik, mis jääb Kunderi ja Tartu mnt vahele, suunaga Kunderi tn poole. Liiklus umbes ei olnud, liikus keskmine arv autosid. Nad sõitsid Kunderi tn poole, tal oli kavatsus sooritada parempööre Kunderi tn-le. Ta kuulis eestpoolt auto helisignaali – kahel või kolmel korral. Siis ta vaatas ettepoole ja nägi, et Pronksi tn-lt tahab Kunderi tn-le kolm autot pöörata – olid üksteise taga reas. Tunnistaja XXX joonistas kohtule skeemi. Järjekorras kolmas auto, mida juhtis kaebaja, läks vastassuuna vööndisse üle pidevjoone, seejärel sooritas vasakpöörde Kunderi tn-le. Kõik sõidukid pöörasid paremale Kunderisse. Kui on kaebaja peatamisest videosalvestus, siis järelikult oli neil videokaamera. Rikkumisest salvestust ei ole, sest helisignaal, mida ta kirjeldas – siis ta oli juba parempöördel – kaamera filmib suunaga ettepoole. Ta oli parempöördel, seal on ülekäigurada, ta vaatas, seal ei olnud ühtegi inimest. 3) tunnistaja XXX andis 28.03.2016 istungil ütlusi selle kohta, et nad tahtsid vasakule pöörata, vahetult enne Stockmanni; ta ei tea, mis on selle tänava nimi, ei tea ka mis on selle tänava nimi, kuhu nad tahtsid keerata, teab ainult visuaalselt. Nende ees seisis auto. Nad tahtsid keerata, auto seisis nende ees ca 2min lihtsalt. Andrei andis signaali, ca 1-2min seisis ja pärast sõitis natukene ette. Edasi nad sõitsid ja neid peatas politsei. Nad olid tol õhtul Lexusega. Tal on juhiload olemas. Ta ei näinud, mis džiibi ees toimus, džiibi ees ei seisnud mõnda teist autot. Ta teadis, et konkreetselt nende ees seisab auto, aga seda, mis ees toimus, seda nad ei tea. Auto seisis otse nende ees. Esialgu pidi džiip sõitma ja siis nemad, kui džiip sõitis natukene ette, siis ta pööras. Džiibil ei olnud suunatulesid, konkreetselt ta ei tea, kas sõiduk soovis vasakule pöörata, aga kuna seisis, siis järelikult tahtis; 4) kaebaja U.T andis 21.03.2016 istungil ütlusi selle kohta, et vaidlusaluses kohas läheb kaks rida otse Tartu mnt poole, kuid vasakpoolsest reast saab nii otse edasi minna kui ka vasakule Kunderisse pöörata. Tema oli vasakpoolses reas, tema ees seisis auto, mis tahtis minna vasakule, s.o võib-olla tahtis – suunda sees ei olnud, kuid ootas seal. Vastupidiselt politseinikule (s.o tunnistaja XXX) väidab ta, et seal ei olnud tema ees kahte autot – tema ees oli ainult üks auto, maastur. Tema ees olnud auto seisis päris kaua, suunatuled ei töötanud. Ta ei saanud aru, kas auto tahab vasakule minna, see liikus aeglaselt. Ta arvas, et auto tahab pöörata – vastassuund oli vaba, kuid ta ei hakanud keerama. Maastur sõitis päris natukene ette, siis jäi seisma. Ta ei saanud aru, mida sõiduk tahtis ette võtta. Ta andis eesolevale autole signaali. Kui ta juba nägi, et seal jäi koht vabaks, kus pole pidevat joont, sõitis ta vasakule, mida eesolev auto tegi ta ei näinud. Seal oli ummik juba, tema taga oli palju autosid, selles ongi asi – selle auto roolis oli ebaadekvaatne isik. Ta ei sõitnud maasturist üldse mööda, maastur oli tema ees. Ta keeras ära. See, et eesolev sõiduk tahtis minna vasakule, on tema loogiline oletus – kui sõiduk seisab vasakus reas ja sealt saab minna otse või vasakule. Esialgu sõiduk tahtis keerata, pärast mõtles ikkagi otse minna – see on tema järeldus; 5) 21.03.2106 istungil viidi läbi sündmuskoha paikvaatlus. Menetlustoimingul tuvastati, et teekattemärgistus sündmuskohal on halb ja vajaks värskendamist, kuid pidevjoon on siiski tuvastatav. Mööda Pronksi tn-t suunaga Tartu mnt poole saab kõige äärmisest, vasakpoolsest reast minna otse Tartu mnt poole ja sooritada vasakpööret Kunderi tn-le, seejärel on ohutussaar. Suunaga Tartu mnt poole saab vasakpöörde Kunderi tn-le teha enne ohutussaart. Tartu mnt poolt tulles saab parempöörde teha Kunderi tn-le samuti enne ohutussaart. Tunnistaja XXX näitas, kus seisid tema ütlustes kirjeldatud 3 autot, näitas, et seda, kus seisis kaebaja sõiduk, on 2 pidevjoont. Kaebaja U.T näitas, kus seisis tema, kus tema ees olnud auto. Sündmuskohal fikseeriti, et kaebaja ees olnud sõiduk pidi seisma ohutussaarega kõrvuti, möödunud kohast, kus saab teha Kunderi tn-le vasakpööret. Kaebaja selgitas, et alguses oli tema ees olnud sõiduk lähemal, siis liikus vaikselt edasi – esialgu oli ees oleval sõidukil võimalus keerata. Tunnistaja XXX näitas, et nad olid pööret alustamas, kui ta kuulis signaali, kaebaja vaidles vastu ning väitis, et politsei oli pöörde juba sooritanud, kui ta signaali andis; 6) 21.03.2016 istungil vaadati väärteoasja materjalide juurde lisatud videosalvestust. Vaatamine katkestati, sest sellelt nähtub üksnes kaebaja poolt juhitud sõiduki peatamine; 7) väärteoasja materjalidele on lisatud U.T karistusregistri õiend, mille kohaselt puudub kaebajal kehtiv karistus. Kohtu seisukoht: V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VtMS § 2 järgi kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks; KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus järgmiste faktiliste asjaolude üle: 1) kaebaja juhtis 29.11.2015 kella 17.30 sõidukit Lexus r/n XXX. Kaebaja seisis oma sõidukiga Pronksi tn, suunaga Tartu mnt poole ning ootas kõige äärmises, vasakus sõidureas vasakpöörde võimalust; 2) p-s 1 märgitud ajal ja kohas oli politseiauto, milles viibis patrullmeeskond koosseisus MXXX ja XXX. Väärteoasjas on vaidlus selles, kas kaebaja poolt Kunderi tn-le sooritatud vasakpööre oli liiklusnõuetega kooskõlas või mitte. Kohtuväline menetleja märkis, et kaebaja ütlused ei ole usaldusväärsed – menetleja märkis, et isiku ütlused ei ole järjepidevad. Kohus möönab, et kohtupraktikas peetakse isikulise tõendiallika usalduväärsuse üheks hindamise kriteeriumiks seda, kas isiku ütlused on ajaliselt järjepidevad (vt siinkohal nt ka RKKKo lahend nr 3-1-1-25-15). Käesoleval juhul on kaebaja tõepoolest kohtueelses menetluses selgitanud, et tema ees olnud sõiduk ei liikunud ning seetõttu otsustas ta sooritada pöörde („..andsin ka ees olevale autile signaali – häält – mitu korda, aga auto siiski ei liikunud“), kohtule esitatud kaebuses U.T enam ei välista, et tema ees olnud sõiduk võis liikuda („Pärast 510min ootamist ma andsin hääle signaali eesolevale autole. Eesolev auto ei liikunud vasaku poole – võib-olla ta otsustas siiski edasi sõitma, kuid mitte pöörata vasakule“). Kohtus väitis U.T, et „päris natukene sõitis maastur ette, siis jäi seisma, ma ei saanud aru, mis ta tahtis ette võtta, andsin talle signaali. Kui ma juba nägin, et seal jäi koht vabaks, kus pole pidevat joont, mida tema tegi, ma ei näinud, ma sõitsin vasakule“. Paikvaatlusel selgitas U.T vastuseks küsimusele, miks ta üldse signaali andis, kui tema ees olev sõiduk oli sisuliselt möödunud kohast, kust sai keerata järgmist:„alguses oli sõiduk lähemal, siis liikus vaikselt edasi. Esialgu oli ees oleval sõidukil võimalus keerata“. U.T selgitas vastuolu nii, et ta pidas silmas seda, et tema ees olnud sõiduk ei liikunud just vasakule poole, aga pärast ütles, et ikka liikus natukene ette; alguses pidas ta silmas seda, et sõiduk ei liikunud sinna, kuhu ta mõtles, et see tahab rohkem minna. Tunnistaja XXX kinnitas kohtuistungil samuti, et nende ees olnud sõiduk liikus peale seda, kui kaebaja helisignaaliga märku andis, pisut edasi. Iseenesest ei saa kohus välistada, et kaebaja ees olnud sõiduk liikus peale kaebaja poolt helisignaali andmist veidi edasi – kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et ees oleva sõiduki juht võib seda teha ka automaatselt. Samas ei ole kaebaja poolt istungil antud ütlused kooskõlas paikvaatlusel tuvastatuga, kaebaja poolt paikvaatlusel antud selgitus sõidukite paiknemise kohta ei ole kohtu jaoks loogiline ja eluliselt usutav. Kaebaja ütlustest nähtuvalt ei andnud tema ees olnud sõidukijuht suunatulega märku ning tema prognoos ees oleva sõiduki võimaliku edasise liikumissuuna kohta kahel tähelepanekul: 1) tema ees olnud sõiduk seisis vasakus reas, kust sai liikuda nii otse edasi, kui sooritada vasakpööret, 2) vastassuund oli vaba, kuid vaatamata sellele ei hakanud tema ees olev sõiduk keerama. Kahtlemata väärib märkimist, et sarnase järelduse tegid ka teised, sündmuskohal viibinud ning sündmust pealt näinud isikud, kellel mõlemal on ka juhiluba. Tunnistaja XXX ütlustest nähtuvalt ta küll konkreetselt ei tea, kas nende ees olnud sõiduk soovis pöörata vasakule, kuid kõik asjaolud sellele siiski viitasid. Tunnistaja XXX andis istungil ütlusi selle kohta, et kui ta helisignaali tõttu ettepoole vaatas (kahtlemata on eluliselt ustav, et helisignaal pälvib liiklusjärelevalvet teostava politseiniku tähelepanu), nägi ta, et Pronksi tn-lt tahab Kunderi tn-le kolm autot pöörata, sõidukid olid üksteise taga reas. Kohus nõustub kaebaja ning tunnistajatega selles, et kõigi poolt kirjeldatud liiklussituatsioonis eeldab keskmine, mõistlik juht, et temast eespool olev sõidukijuht soovib sooritada vasakpööret. Kaebaja ja tunnistaja XXX oma sõnul ei teadnud, mis maasturijuhist edasi sai, kuid kohtu hinnangul on asjas tunnistaja XXX ütlustega tõendatud, et kõik tema poolt osundatud kolm sõidukit sooritasid hiljem vasakpöörde. Kaebaja näitas paikvaatlusel ka kohta, kus tema ees olnud sõiduk oli ning kohta, kust tema tegi vasakpöörde. Kaebaja osundas paikvaatlusel kohale, kus puudub pidevjoon ning kus on võimalik nõuetekohaselt pööret sooritada, tegemist ei ole ülemäära ulatusliku alaga. Kohtu jaoks ei ole loogiline, et kõigile üheselt mõistetavalt vasakpööret sooritada soovinud sõidukijuht veereks aeglaselt kohani, kus vasakpöörde sooritamist takistab teel olev ohutussaar. Kaebaja väitis, et võib-olla mõtles tema ees olnud sõidukijuht ringi, kuid kuna vaidlusalusest reast saab liikuda ka otse edasi, siis puudub mõistlik põhjendus, miks otse edasi liikuda soovinud sõidukijuht seda ei teinud. Kaebaja üks vastuväidetest on asjaolu, et ta nägi sündmuskohal ka politseisõidukit, kuid kaebaja kahtleb, kas selles viibinud isikud said auto paiknemise tõttu sündmust pealt näha. Kohtule esitatud kaebuses välistab kaebaja täielikult võimaluse, et politseisõidukis juhi kõrvalistmel olnud isik midagi näha sai. Tunnistaja XXX näitas paikvaatlusel kohta, kus ta kuulis helisignaali ning pööras seetõttu oma tähelepanu vaidlusalusele situatsioonile. Kohus märgib, et tunnistaja poolt näidatud kohas oli võimalik vaidlusalust situatsiooni politseisõiduki roolis viibinud isikul takistusteta pealt näha. Kaebaja versioon sellest, et politsei läks peatama sõidukit, mille rikkumist nad pealt ei näinud, ei ole eluliselt usutav. Tunnistaja XXX selgitas, et nad lähevad peatama sõidukit, mille rikkumises nad on 100% kindlad; samuti jääb kohtule arusaamatuks, et juhul kui lähtuda kaebaja loogikast selles, et politseisõidukis viibinud isikud situatsiooni pealt ei näinud, siis 1) millise info alusel või ajendi esinemisel patrullmeeskond vaidlusaluses kohas kaebaja üldse kinni pidas, 2) kuidas teadis patrullmeeskond situatsiooni nägemata, mida isikule ette heita. Kuigi videosalvestuse vaatamine kohtus katkestati, on sellelt siiski näha, et kaebaja sõiduk peeti kinni vahetult sündmuskoha lähistel. Kohtu hinnangul tuleb olukorras, kus kaebaja on oma versiooni pidevalt muutnud, tema vastuväited ei ole eluliselt usutavad, nentida, et kaebaja ütlused ei ole usaldusväärsed. Kohus nõustub menetlejaga selles, et tunnistaja XXX ütlustega on tõendatud, et järjekorras kolmas – kaebaja poolt juhitud – sõiduk läks vastassuunavööndisse üle pidevjoone ja sooritas seejärel vasakpöörde. Tunnistaja kirjeldatud liiklussituatsioonis – sisuliselt siis olukorras, kus taga seisva sõidukijuhi hinnangul võinuks eesolevad sõidukid juba mitu korda oma pöörde ära teha, ärritub ning teeb liiklusnõudeid eirates ise enne teisi pöörde – midagi enneolematut. Tunnistaja XXX on andnud detailseid ütlusi, kohtul puudub alus nendes kahelda. Kohtu hinnangul on U.T tegu õigesti kvalifitseeritud LS § 231 järgi, mis näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhi poolt vastassuunavööndis sõitmise eest, välja arvatud juhul, kui see on liiklusnõuetes lubatud. Käesoleval juhul puudub väärteoasjas vaidlus (ja nimetatud asjaolu nähtus kohtule ka paikvaatluses) selles, et sündmuskohal on 4 ja enam sõidurada, LS § 45 lg 3 kohaselt ei tohi kahesuunalise liiklusega sõiduteel, mille kogulaiuses on neli või enam sõidurada, sõita vastassuunavööndis. Kohus leiab, et U.T pani teo toime otsese tahtlusega. Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel tuleb arvestada menetlusaluse isiku süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. RKKKo on oma otsuses nr 3-11-113-12 sedastanud, et KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (vt nt RKKKo 31-1-40-04, p 7). Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. Lisaks on kehtivas kohtupraktikas asutud seisukohale (vt RKKKo lahendid nr 3-1-1-58-13, 3-1-1-5213), et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja –järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. LS § 231 järgi kvalifitseeritava teo eest on ette nähtud karistus – rahatrahv kuni 100 trahviühikut. Kahtlemata on positiivne, et kaebajal puuduvad kehtivad (sh liiklusalased) rikkumised. Samas on olukorras, kus isik süüd ei tunnista ning sellest tulenevalt oma tegu ka ei kahetse, isikule alla sanktsiooni keskmise määra mõistetud rahatrahv kohane ning kohus ei näe võimalust selle revideerimiseks. Eeltoodu alusel leiab kohus, et U.T kaebus tuleb jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja 22.12.2015 otsus väärteoasjas nr 2316,15,015000 tuleb jätta muutmata. Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/