4-16-3098/9

4-16-3098 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12 mai 2016, Tallinn Väärteoasja number 4-16-3098 (2315,16,002986; 2316,16,003143) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §-s 151 lg 1 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja H.J, ik: XXX, elukoht: XXX Marina Vahersalu, Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskond Liisa Miil, Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskond RESOLUTSIOON 1

1. H.J süüdi tunnistada NPALS § 15 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista temale karistuseks arest 20 (kakskümmend) päeva.
2. Mõistetud arest tuleb ära kanda Põhja prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas ning mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 30.06.
3. Kui menetlusalune isik jätab aresti tähtaegselt ära kandmata, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ning mõistetud aresti ärakandmist arvestatakse menetlusaluse isiku aresti ärakandmisele toimetamisest.
4. H.J-ilt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel narkootilise aine uuringu kulu 70 (seitsekümmend) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „H.J, 4-16-3098, uuringu kulu“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel H.J-ile posti teel tema poolt avaldatud elukoha aadressile.
5. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel V™S § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on 1 apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 12.05.
6. V™S § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 23.03.2016 koostati väärteoprotokoll nr AB 1466441 selles, et 23.03.2016 kella 08.20 ajal peeti Tallinnas Paekaare 22 maja kolmandas trepikojas kinni H.J, kelle organismis tuvastati uuringu tulemusena fentanüüli, alprasolaami ja klonasepaami metaboliidi sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo, kuivõrd isik oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. 24.03.2016 koostati väärteoprotokoll nr AB 1480273 selles, et 24.03.2016 kella 10.16 ajal peeti Tallinnas Kreutzwaldi ja Tartu mnt ristmikul kinni H.J, kelle organismis tuvastati uuringu tulemusena fentanüüli, alprasolaami ja klonasepaami metaboliidi sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo, kuivõrd isik oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi kohtukutse oli saadetud menetlusaluse isiku kohtuvälisel menetlusel nimetatud aadressile. Kohtukutse võttis vastu menetlusaluse isikuga samal aadressil elav täiskasvanud pereliige. Sellest tulenevalt loeb kohus kutse V™S § 41 lg 2 mõttes kätteantuks.Kuna menetlusalusele isikule ei ole kohtuistungile ilmumist kohustuslikuks tehtud ja menetlusalusele isikule on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust asja arutamise edasilükkamiseks, peab kohus võimalikuks asja arutada menetlusaluse isikuta V™S § 90 lg 1 korras. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et isik on samalaadsete süütegude eest karistatud, töökohta ei ole, mistõttu ei ole otstarbekas karistada rahatrahviga. Seetõttu taotleb süütegude kogumi eest karistuseks aresti 20 päeva, samuti välja mõista menetluskulu 70 eurot. Arest peaks olema kantud 2016 aasta juuni lõpuks. Kohus, kontrollinud väärteoasja materjalides leiduvaid joobeseisundi tuvastamise uuringuakte ja menetlusaluse isiku süüd tunnistavaid ütlusi, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku süü temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises on tõendamist leidnud. 01.04.2016 ja 04.04.2016 tehtud uuringute tulemusena on menetlusaluse isiku organismis tuvastatud fentanüüli, alprasolaami ja klonasepaami metaboliidi sisaldus. Fentanüül kuulub NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 II nimekirja. Väärteoasja materjalidest ei nähtu arsti ettekirjutust eelmärgitud aine kasutamiseks. Isegi juhul, kui arvestada, et alprasolaam ja klonasepaam kuuluvad arsti ettekirjutusel tarvitatavate ravimite koostisesse, siis fentanüül seda ei ole. Kohus peab sellise aine tarvitamise ettekirjutuse tegemist ka võimatuks, kuivõrd selline ettekirjutus oleks õigusvastane. Vastavalt NPALS § 3 lg 1 sätetele on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine, sh tarvitamine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Väärteoasja materjalidest ei ilmne asjaolusid, mis viitaks menetlusaluse isiku poolt narkootilise aine amfetamiini või fentanüüli tarvitamisele eelmärgitud lubatavusklausli alusel. Sellest tulenevalt on menetluslune isik narkootilist või psühhotroopset ainet tarvitades rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu. Seetõttu on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteona. Menetlusalust isikut on varem samalaadsete väärtegude eest korduvalt karistatud, mistõttu ei saa tegemist olla ka ettevaatamatusest toime pandud teoga ning isik on teo toime pannud kavatsetult, olles teadlik nii tarvitatavast ainest, selle toimest ja mõjust. 2 Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millede kohaselt on menetlusalust isikut aasta jooksul samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud seitsmel korral nii rahatrahvide kui arestiga ning ta on jätnud rahatrahvid tasumata. Seejuures pani menetlusalune isik menetlusesemeks olevad väärteod toime koheselt peale eelmise aresti ärakandmist. Kuna menetlusalune isik on jätnud trahvid ettenähtud tähtaja jooksul tasumata ja arvestades asjaolu, et menetlusalusel isikul puudub ka püsiv ja legaalne sissetulek, on menetlusaluse isiku suhtes rahalise mõjutamise võimalused ammendunud, kuivõrd need ei taga oodatud tulemust ega sunni menetlusalust isikut loobuma väärtegude toimepanemisest. Lisaks sellele on tema suhtes ära proovitud erineva pikkusega arestid, kuid sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik süsteemselt süütegude toimepanemist. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada teiseliigilist karistust aresti näol. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse kahe järjestikuse samalaadse väärteo toimepanemises ning ta pani need väärteod toime kohe pärast eelmise kohtuotsusega mõistetud aresti ära kandmist, siis leiab kohus, et menetlusalune isik ei suuda ega soovi järeldusi teha. Arvestades seda, et tegemist on kahe väärtegoga, võib õelda, et isiku süü on üle keskmise ning temale tuleb arest mõista ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavas määras. Lisaks süü suurusele tuleb aga kohtu arvates karistuse määra arvestamisel arvestada ka seda, et menetlusalust isikut on varem samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud ja aasta jooksul korduvalt. Seega ei suuda menetlusalune isik käituda õiguskuulekalt ning käitub jätkuvalt õigusvastaselt. Seega kinnistamaks menetlusaluses isikus arusaama keelunormi kehtivusest ei pea kohus võimalikuks mõista karistust ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedases määras ning karistus tuleb mõista keskmist määra oluliselt ületavas määras. Samuti tuleb V™S § 111 p 8 alusel menetlusaluselt isikult välja mõista uuringu tegemisel tekkinud kulu täies ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ 3