lg 1 järgi Menetlusalune isik (kaebuse esitaja) K.G, isikukood XXX, elukoht: XXX töökoht: XXX FIE Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri KKB liiklusjärelevalvekeskus Menetluse liik kaebemenetlus, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON K.G kaebus jätta rahuldamata ja Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 30.03.2016.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,16,002592 muutmata. Rahatrahv tasuda Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 30.03.2016.a. üldmenetluse otsuses väärteoasjas nr 2302,16,002592 märgitud Rahandusministeeriumi arvele EE 891010220034796011 SEB Pangas või EE 932200221023778606 Swedbankis, EE 403300333416110002 Danske Bank või EE 701700017001577198 №rdea Pangas. Kohustuslik on märkida kohtuvälise menetleja otsuses märgitud viitenumber 10220165052459 Rahatrahv tasuda 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Kohtuvälise menetleja poolt liiklusseaduse § 223 lg 2 alusel määratud lisakaristus, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg - 1 kuu algab kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse (
) § 127 kohaselt on K.G kohustatud viie tööpäeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusbüroole. Edasikaebe kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsta, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Otsus jõustub, kui seitsme päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest ei ole kohtule teatatud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist. Kaevatava otsuse sisu K.G karistati
lg 1 järgi rahatrahviga 115 trahviühikut, s.o 460 eurot, selle eest, et tema 21.02.2016.a. kell 03.37 Tallinnas Sõpruse pst, Sütiste tee ja Keskuse tn ristmikul, juhtides mootorsõidukit Opel Zafira, reg.numbriga XXX, sõitis „Anna teed“ liiklusmärgi 221 alt ette ja ei andnud teed sõidueesõigusega teel liikunud sõidukile, mille tagajärjel toimus kokkupõrge. Oma tegevusega põhjustas ta liiklusõnnetuse ja varalise kahju OÜ-le Sofi ja AS-le SEB Liising ning tervisekahjustused XXX ja XXX. Sellise tegevusega rikkus K.G liiklusseaduse § 17 lg 1 ja MKM määruse nr 12 § 7 p 3 nõudeid ja pani toime liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Taotlus Kohtule esitatud kaebuses palub K.G temale määratud karistuse uuesti üle vaatamist. Ta ei ole otsusega nõus. Kaebusest nähtuvalt palub jätta juhtimisõigus peatamata. Ta töötab taksojuhina, mistõttu juhtimisõigus on tema jaoks eluliselt tähtis. Ta võib kaotada töökoha, mis viib elukoha kaotuseni. Samuti ei suuda töö puudumise tõttu tasuda temale määratud rahatrahvi. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja ei vaielnud vastu kaebuse arutamisele kirjalikus menetluses ja esitas omapoolse seisukoha, milles palub kaebus jätta rahuldamata. Menetleja on seisukohal, et K.G-le inkrimineeritav rikkumine on leidnud täielikku tõendamist. Karistuse määramisel on arvestatud K.G isikut, tema poolt toimepandud tegu, süü suurust ja samuti seda, et menetlusalune isik on varasemalt korduvalt väärteokorras karistatud. Otsuse tegemisel on arvestatud ka asjaoluga, et menetlusalune isik on oma süüd tunnistanud. Kohtuväline menetleja leiab, et karistus peabki mõjutama rikkujat edaspidi rikkumistest hoiduma, mistõttu ei tohi see olla ei mugav ega ka kerge kanda. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et menetlusalune isik on varasemalt korduvalt karistatud liiklusalaste rikkumiste toimepanemise eest. Varasemad karistused ei ole suutnud teda mõjutada uutest rikkumistest hoiduma. Samuti tuleb arvestada, et käesolevas väärteoasjas ei tekkinud menetlusaluse isiku tegevuse tulemusena mitte üksnes varaline kahju, vaid kokkupõrke tagajärjel sai vigastada ka inimene, siis viitab see asjaolule, et menetlusaluse isiku rikkumised lähevad järjest raskemaks. Otsuse tegija on igati põhjendatult määranud K.G-le karistuseks rahatrahvi alla sanktsiooni keskmise määra ja kohaldanud ka lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kohtu seisukoht Tutvunud K.G poolt esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja seisukohaga ja kontrollinud väärteoasja materjale, leiab kohus, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
lg 1 sätestab, et liikleja peab tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määruse nr 12 § 7 punkt 3 sätestab, et märk 221 „Anna teed” kohustab juhti andma teed lõikuval teel, tahvli 834 „Sõidueesõigusega liiklemise või peatee suund” olemasolul aga peateel või sõidueesõigusega teel sõitvale juhile. Peateele pandud märk tähistab ühtlasi peatee lõppu.
lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. 30.03.2016.a. otsusega väärteoasjas nr 2302,16,002592 karistati menetlusalust isikut
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 115 trahviühikut, s.o 460 eurot ja sama paragrahvi lõike 2 alusel võeti mootorsõiduki juhtimisõigus ära üheks kuuks. Menetlusalune isik vaidlustas kohtuvälise menetleja otsuse, palus talle määratud trahv uuesti üle vaadata ja tühistada kohtuvälise menetleja otsus lisakaristuse osas. Otsustamaks K.G-le kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse õigsuse ja proportsionaalsuse üle tulenevalt tema süü suurusest, tuleb esmalt kohtul kontrollida, kas menetlusaluse isiku poolt toimepandud teos on süüteokoosseis. Menetlusalune isik ei vaidlusta asjaolu, et ta rikkus liiklusnõudeid, kuid tunnistab, et ei näinud märki ega andnud sellest tingituna teisele autole teed. Samas palub teda mitte rangelt karistada, kuna selline asi juhtus esmakordselt ja lubas olla edaspidi tähelepanelikum ja püüda näha kõiki liiklusmärke ja anda teed, kus vaja. Menetlusaluse isiku süü väärteo toimepanemises on lisaks tema enda ütlustele tõendatud teise liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi XXX ütlustega, mille kohaselt eiras Sütiste teelt tulnud auto „Anna teed“ märki, isegi ei pidurdanud. Tunnistaja pidurdas umbes 10-15 meetrit enne kokkupõrget. Pärast kokkupõrget tundis valu kõhus. Foorituled olid vilkuval kollasel režiimil. Tunnistaja XXX, kes viibis 21.02.2016.a. liiklusõnnetuses osalenud sõidukis Nissan Qashqai, ütluste kohaselt olid nad peateel, kui neid rammis takso. Avarii põhjustas XXX Takso taksojuht. Autojuht eiras „Anna teed“ märki, sõitis autole Nissan Qashqai sisse, põhjustades sellega kehalisi vigastusi. Tunnistaja XXX ülekuulamise protokollist nähtub, et ta viibis taksos tagaistmel. Toimus kokkupõrge. Ta arvab, et taksojuht ei märganud teist sõidukit. Väärteoasjas ei ole vaidlust selles, et 21.02.2016.a. kell 03.37 Tallinnas Sõpruse pst, Sütiste tee ja Keskuse tn ristmikul toimus liiklusõnnetus, milles osalenud sõidukit Opel Zafira, reg.numbriga XXX (sõiduki omanik OÜ SOFI) juhtinud K.G sõitis „Anna teed“ liiklusmärk 221 alt ette ja ei andnud teed sõidueesõigusega teel liikunud sõidukile Nissan Qashqai reg. numbriga XXX (sõiduki omanik AS SEB Liising). Toimus kokkupõrge. Sõidukite vaatlusprotokollide kohaselt tuvastati mõlemal sõiduautol vigastused. Nimelt sõidukil Nissan Qashqai reg.märgiga XXX tuvastati vaatlusega sõiduki esiosa deformatsioon. Purunenud esimene stange, iluvõre ja kõik tuled. Deformeerunud esimesed poritiivad ja kapott. Salongis avanenud esimesed turvapadjad. Sõidukil Opel Zafira reg.märgiga XXX tuvastati vaatlusega deformeerunud parempoolne külg sõiduki tagumises osas, deformeerunud parempoolne tagumine uks ja poritiib, purunenud tagumine stange paremast nurgast, parempoolne tagumine ratas kahjustatud. Salongis avanenud parempoolsed turvakardinad. Vaidlus puudub veel selles, et liiklusõnnetuse tagajärjel said vigastusi sõiduki Nissan Qashqai juht XXX ja K.G juhitud autos viibinud kaasreisija XXX. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla on 21.02.2016.a. väljastanud teatised selle kohta, et 21.02.2016.a. saabusid haiglasse XXX ja XXX, kellel tuvastati kerged vigastused. Nimelt tuvastati XXX kõhuõõne põrutus ja XXX pea ja kaela põrutus. Liiklusõnnetuse kohta on koostatud LÕ akt nr 364, milles on fikseeritud õnnetuses osalenud isikud ja sõidukid. Sündmuskoha vaatlusprotokollis (koos fotodega) on 21.02.2016.a. algusega 04.00 vaadeldud sündmuskohta Sõpruse pst- Sütiste tee-Keskuse tn ristmikku vaatlussuunaga pikki Sõpruse teed kesklinna poolt Ehitajate tee suunas. Suurim lubatud sõidukiirus sündmuskohal on 50 km/h. Sõidutee on kaetud asfaltkattega, mis on ilma kõrgemate kohtade ja aukudeta. Sõidutee on märg. Väljas on pime aeg ning tänavavalgustus põleb. Ristmik on reguleeritud liiklusmärkidega 221 (Anna teed), kus sõidueesõigusega teeks on Sõpruse pst. Sõpruse pst-l Keskuse tänava otsas asub sõiduauto Nissan Qashqai reg.märgiga XXX. Keskuse tänaval vahetult enne ristumist Sõpruse pst-ga asub sõiduauto Opel Zafira reg.märgiga XXX. Kohtu hinnangul on väärteoasja materjalidega tõendatud, et K.G, rikkudes liiklusseaduse § 17 lg 1 nõudeid (liikleja peab tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest), sõitis „Anna teed“ LM 221 märgi alt ette ja ei andnud teed sõidueesõigusega teel liikunud sõidukile ning põhjustas oma tegevusega liiklusõnnetuse ja varalise kahju OÜ-le Sofi ja AS-le SEB Liising ning tervisekahjustused XXX ja XXX ja pani sellega toime
223 lg 1 sätestatud väärteo. Majandus-ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011.a. määruse nr 12 § 7 punkt 3 sätestab, et märk 221 „Anna teed” kohustab juhti andma teed lõikuval teel, tahvli 834 „Sõidueesõigusega liiklemise või peatee suund” olemasolul aga peateel või sõidueesõigusega teel sõitvale juhile. Peateele pandud märk tähistab ühtlasi peatee lõppu. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Menetlusalune isik ei vaidlusta asjaolu, et ta rikkus liiklusnõudeid, kuid tunnistab, et ei näinud märki ega lasknud seepärast autot läbi. Oma tegevusega on K.G täitnud
S § 18 lg 1 mõttes. Vastavalt KarS § 18 lg-le 3 paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Selleks, et isikule ette heita hooletust peab kohus tuvastama, et isik on rikkunud mingit hoolsuskohustust, jättes mingi ühiskonnas eksisteeriva käitumisreegli täitmata, mille tähelepanemiseks ja täitmiseks oli ta kohustatud. Tulenevalt
lg-st 2 peab iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Seega, kui K.G oleks olnud hoolikas ning pannud tähele liiklusmärki „Anna teed“ ja ka lähenevat sõidukit, siis ei oleks tema juhitud sõiduk ette sõitnud peateel liikunud sõidukile. Seega pani K.G väärteo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis.
lg 1 sanktsioon annab võimaluse rikkumise toimepanijat karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Kohtuvälise menetleja 30.03.2016.a. otsuse alusel on menetlusalust isikut karistatud rahatrahviga sanktsiooni keskmisest määrast allapoole, s.o 115 trahvühiku ulatuses. Otsuse kohaselt on menetleja arvestanud kaebaja süü tunnistamist. K.G-le mõistetud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku süü raskusastme hindamisel on oluline arvestada, et kuigi on ta teo toime pannud ettevaatamatusest, tekitati ometi selle tulemusel varaline kahju kahele juriidilisele isikule ja tervisekahjustused kahele isikule. Võttes arvesse eeltoodut, leiab kohus, et määratud karistus –rahatrahv 115 trahviühiku ulatuses, mis jääb sanktsiooni 1/3 piiridesse on õiglane, proportsionaalne süü suurusega ja kooskõlas karistuse üld- ja eripreventiivsete eesmärkidega. Seonduvalt lisakaristusega leiab kohus, et lisakaristuse kohaldamine on põhjendatud. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Karistusregistri andmetel on menetlusalusel isikul kaks kehtivat väärteokaristust, millest üks karistus on täidetud. Lisaks on menetlusalust isikut karistatud enne käesolevas väärteos otsuse tegemist, kuid pärast süüteo toimepanemist. Seega ei ole varasemad karistused suutnud teda mõjutada uutest rikkumistest hoiduma. Ka peale 21.02.2016.a. liiklusõnnetuse põhjustamist on ta karistusregistrist nähtuvalt 04.03.2016.a. jällegi liiklusseadust rikkunud. Karistuse eesmärk on, et isik ka tegelikult tunnetaks oma vastutust liikluses osalejana ning saaks aru oma õigusvastaste tegude keelatusest ning lisakaristuse kohaldamisega eemaldatakse ohtlik juht ajutiselt liiklusest. Kaebuses toodud selgitused, et juhtimisõiguse olemasolu on vajalik seoses tööga ja sellest tulenevalt elamiskulude tasumiseks ja rahatrahvi hüvitamiseks, ei saa olla aluseks lisakaristuse kohaldamata jätmisele. Isik, kellele juhtimisõiguse omamine on igapäevaselt vajalik, peab ka ise käituma seda õigust säilitaval viisil, st järgima igapäevaselt liikluseeskirju. Kui isik otsustab valida käitumisviisi, millega seab ohtu nii enda kui kaasliiklejate turvalisuse ning riskib juhtimisõiguse ajutise ilmajäämisega, tuleb tal taluda sellest lähtuvaid negatiivseid mõjusid oma elukorraldusele. Karistuse eesmärgiks ongi mõjutada rikkujat karistuse läbi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemiseset ja kaitsta sellega ka õiguskorda. Kohus leiab, et esitatud kaebus tuleb kui põhjendamatu jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohus juhindub V™S § 132 p 1. (digitaalselt allkirjastatud) Aime Ivanson kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.