Menetlusalune isik S.N, isikukood XXX, elukoht: XXX, EV kodanik, ei tööta, e-post: XXX Kohtuväline menetleja PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalitus, Rahumäe tee 6/1, Tallinn Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 47, § 57 lg 1 p 3, V™S § 120 lg 1; § 132 p 2; § 133; § 134; § 135, kohus otsustas: Jätta PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 18.02.2016.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2303,16,000093 sisuliselt muutmata. Vastavalt KarS § 66 lg 2 määrata S.N-ile rahatrahvi summas 400 eurot tasumine ositi 10 kuu jooksul võrdsetes osades igakuiselt 40 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest. Määratud rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele EE 891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE 932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE 403300333416110002 Danske pangas või arvele EE 701700017001577198 №rdea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220165027280. Edasikaebamise kord 1 Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates ja esitama kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul. Asjaolud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Piirivalvebüroo Tallinna kordoni piirivalvur Madis Merilo on koostanud 28.01.2016.a. väärteoprotokolli nr AB 1469822 selle kohta, et S.N juhtis 28.01.2016.a. kell 12:40 Harjumaal Tallinna linnas Lootsi tänaval maja nr 13 juures suunaga Petrooleumi tänava suunas mootorsõidukit MB ML 320CDI reg.nr XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus on alates 20.07.1998
Sellega S.N rikkus liiklusseaduse (edaspidi
) § 90 lg 1 p 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritud
Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Aivar Hirs on 18.02.2016.a. otsusega väärteoasjas nr 2303,16,000093 määranud S.N-ile karistuseks
on 400 eurot, mis tuleb tasuda 15-ne päeva jooksul hiljemalt 15.03.2016.a. 29.02.2016.a. Harju Maakohus tegi kohtumääruse S.N-i kaebuse käiguta jätmise kohta ning andis kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks aega 10 päeva arvates määruse kättesaamisest. 07.04.2016.a. esitas kaebaja nõuetele vastava kaebuse. 21.04.2016.a. Harju Maakohus määras kaebuse arutamisele 12.05.2016.a. kell 11:00 ja kohustas kohtuistungil osalema kaebuse esitajal S.N ja kohtuvälisel menetlejal. 28.04.2016.a. saabus kohtusse kaebaja e-mail, milles kaebaja palub asja läbivaatamist kirjalikus menetluses, kuna ei ole võimalik osaleda määratud kohtuistungil tervislikel põhjustel. Kaebuse sisu Kaebaja taotles kohtult asja lahendada kirjalikus menetluses ning ei soovinud kohtuistungil osaleda. Kaebaja selgitas kaebuses, et ta ei ole nõus talle määratud rahatrahviga (400 eurot), kuna ta on pikemat aega olnud töötu ning seoses raske haigusega ei ole tal võimalik tasuda sellist trahvisummat. Ta tasub kõik oma haigla ja arstikulud saadavast abirahast. Seetõttu palub kaebaja leevendada trahvimäära suurust ja tasumist ositi võimaliku pika aja peale. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning omapoolse kirjaliku seisukoha. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et S.N tegu on õigesti kvalifitseeritud
Liiklusseadus § 90 lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.
lg 1 sätete 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt rahatrahviga kuni 200 trahviühikut (s.o 800 eurot) või arestiga. Karistamise alused on sätestatud KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorrakaitsmise huvisid. Riigikohtu kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süüs suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone mõistetakse karistus. Väärteomenetluse käigus on tuvastatud, et S.N-ile väljastatud juhiloa nr XXX kehtivus lõppes juba 19.07.1998.a., mistõttu oli kaebaja mootorsõidukit juhtima asudes kahtlemata teadlik oma teo õigusvastasusest ja pani liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi inkrimineeritava väärteo toime kavatsetult ja tahtlikult. Karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid väärteoasja kohtuvälises menetluses ei tuvastatud. Tulenevalt eeltoodust on kohtuväline menetleja seisukohal, et S.N-ile karistuseks määratud rahatrahv sanktsiooni keskmises määras, s.o. 100 trahviühiku ulatuses, on õiglane ja proportsionaalne isiku süüga. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebuse rahuldamata. Kohtuväline menetleja ei vaidle vastu, kui auväärt kohus määrab rahatrahvi tasumise ositi maksimaalse aja jooksul. Kohtuotsuse põhjendused Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesoleval juhul on nii menetlusalune isik kui kohtuväline menetleja nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. V™S § 132 p 2 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohaga ja väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et S.N kaebus tuleb sisuliselt jätta rahatrahvi suuruse osas muutmata, kuid leiab, et rahatrahvi tasumine on võimalik määrata ositi. Antud kaebuse puhul ei ole vaidlust selles, et S.N juhtis 28.01.2016.a. kell 12:40 Harjumaal Tallinna linnas Lootsi tänaval maja nr 13 juures suunaga Petrooleumi tänava suunas mootorsõidukit MB ML 320CDI reg.nr XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus on alates 20.07.1998
Väärteo toimepanek on tõendatud tunnistaja XXX ülekuulamise protokolliga, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et täites tööülesandeid 28.01.2016.a. kella 12:40 peatas kontrolliks sõiduki 3 MB reg.nr XXX, mis liikus Lootsi 13 Tallinn ja sõitis Petrooleumi tänava suuna. Sõidukit juhtis S.N sünd 20.10.1966. Isikul puudus kontrollijale esitamiseks juhiluba ning isiku kehtiv juhtimisõigus lõppes Kairi andmebaasi järgi 20.07.1998.a.; sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, mille kohaselt 28.01.2016.a. kell 12:40 kõrvaldati S.N sõiduki MB reg.nr XXX roolist, kuna isikul puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus; Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, millest nähtub, et kaebaja juhiluba on alates 20.07.1998 kehtivus lõppenud; Karistusregistri väljavõttest nähtub, et isikul varasemalt väärteokaristusi ei ole. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et S.N juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, kui juhtimisõigus on alates 20.07.1998.a.
Seega S.N rikkus
lg 1 p 1 sätestatud nõudeid ning pani toime
Antud juhul ei esine V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele § 30 sätestatud alustel. Kaebajale määratud karistuse hindamisel lähtub kohus KarS § -st 56, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Lisaks süü suurusele arvestatakse ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja lähtuda tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvidest. Riigikohus on korduvalt rõhutanud (RKKKo nr 3-1-1-28-14 p 29;nr RKKKo nr 3-1-1-52-13, p 19 jt), et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastada süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt.
lg 1 võimaldab süüdlast juhtimisõiguseta sõitmise eest karistada rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga (kuni 30 päeva). Kohtuväline menetleja on S.N-ile määranud karistuseks kergemaliigilise karistuse ehk rahatrahvi ja teinud seda sanktsiooni keskmises määras, s.o. 100 trahviühikut. Kohus leiab, et menetleja poolt valitud karistuse liik ja määr vastab S.N süü suurusele ja on vajalik tema mõjutamiseks mitte enam uusi süütegusid toime panema ning on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Mootorsõiduki juhilt eeldatakse, et ta on läbinud vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise koolituse ning sooritanud nõutavad eksamid. Alles seejärel antakse talle mootorsõiduki juhtimisõigus, mis tõendab, et tal on olemas õiged ja ohutud liiklusvõtted ning oma tegevusega ei sea ta ohtu nii enda kui kaasliiklejate elu, tervist ja vara. Kaebaja palub võimalikku kerget karistust. Kohtu hinnangul ei anna toodud põhjus alust määratud karistuse vähendamiseks. Määratud karistus on kooskõlas ka kehtiva karistuspraktikaga ning kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja 4 seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Küll aga peab kohus võimalikuks rahatrahvi ositi tasumist ning KarS § 66 lg 2 alusel peab mõistlikuks anda kaebajale võimalus tasuda mõistetud rahatrahv 400 eurot tasuma 10 kuu jooksul otsuse jõustumisest, tasudes igas kuus 40 eurot. Kohus selgitab, et rahatrahvi maksmine 10 kuu jooksul on kaebaja õigus, mitte kohustus. Kaebajal on alati võimalus trahv enne otsusega määratud tähtaega tasuda. Mida varem kaebaja trahvi tasub, seda kiiremini kustutatakse tema karistusandmed karistusregistrist. Arutatava liiklussüüteo karistusandmete kehtivus kätkeb endas mitmeid kõrvalmõjusid. Näiteks arvestatakse uue liiklussüüteo toimepanemisel süüdlase varasema rikkumisega. Seega on rahatrahvi võimalikult kiire tasumine kaebaja enda huvides. /allkirjastatud digitaalselt/ Margot Mikler Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.