4-16-463 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. märts 2016, Tallinn Väärteoasja number 4-16-463 (2317,16,000165) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekretä

§ 203lg 1 tunnustega teod ja Kar

S §

§ 218lg 1 ettenähtud väärteod.

07.01.2016 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1460478 selles, et 07.01.2016 kella 01.30 ajal U.H koos XXXga, valdaja tahte vastaselt, välisukse lõhkumise teel tungis sisse aadressil Pihlaka 1a asuvasse hoonesse. Antud teoga oli lõhutud hoone välisukse ning tekitatud kahju KÜ Pihlaka 1a summas 1200 eurot. Viibides Pihlaka 1a hoones lõhkus kangiga FIE K.Sepp kuuluva remondikoja varuväljapääsu ukse ning luku, rikkudes sellega võõrast vara ning tekitas varalist kahju summas 700 eurot. Oma teoga pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu. Taolise käitumisega pani menetlusalune isik toime KarS §

§ 203lg 1 tunnustega teod ja Kar

S §

§ 218lg 1 ettenähtud väärteod.

Kohtuistungil menetlusalune isik U.H selgitas, et süüdistus on talle arusaadav. Tunnistab ennast väärtegude toimepanemises süüdi. Tungis trepikotta, et sooja saada. Varusissepääsu ust lõhkunud ei ole. Kellele kuuluvad sündmuskohalt leitud asjad, seda ei tea. Kohtuvälisel menetlusel andis teistsuguseid ütlusi, sest uurija ähvardas, et pannakse istuma. Ei teadnud, et on väärtegu, arvas, et hinnatakse varguse katsena. Tunnistajana üle kuulatud XXX selgitas 19.02.2016 kohtuistungil, et Pihlaka 1a asub tema teeninduspunkt, kuulub temale. Üritati sisse tungida ja tekitati kahju 480 eurot. Kahjustatud oli varuväljapääs, kangiga murtud ukseleng ja lukupesa ning vasturaud. See oli välja veninud ja kõveraks väänatud. Uks oli paindes, all sentimeetrine vahe, logises. Ukse raam on painutatud õigeks, muidu ei liigu kui peab jõuga tõmbama. Uks on klaasist ja seda painutada ei saa, tuleb uks lahti võtta. Tööd lõpetatakse paari nädala jooksul. Firma esitas hinnapakkumise, eeltööd tehti ära, töö lõpetamisel esitatakse arve. Pakkumises märgitud summat 485 eurot ei ületata. Öösel helistati, läks kontrollima. Ukse taga oli suur kapp, üritati küll, aga lahti ei saadud, sest kohalikud elanikud jõudsid enne kohale. Tunnistajana üle kuulatud XXX selgitas 19.02.2016 kohtuistungil, et on Pihlaka 1a KÜ juhatuse liige. Inimesed teatasid talle, et öösel juhtus selline sissemurdmine. Püüdsid selgusele jõuda kui suured on kahjud. Käis kohal, fikseeris olukorra, tegi fotod, rääkis elanikega. Lõhuti ära välisukse raam, arvatavasti sõrgkangiga, samuti lõhuti elektriline lukk. Võtsid kahju kindlaks määramiseks ka pakkumise, esialgne kahju võib jääda 1200 euro kanti. Uksefirma esindaja käis kohal, hinnati taastamismaksumuseks 737 eurot. Uks ei sulgu enam korralikult, jääb irvakile. Kangiga on vigastatud raami, lukku ja luku vastust. Praegu ei ole parandatud, ei ole selliseid vahendeid. Üritasid natuke korrastada, et uks sulguma hakkaks. Kevadel on plaanis ära teha. Kahjustada sai ka esimesel korrusel oleva äripinna varuväljapääs. Püüti ka sinna sisse pääseda, kuid seda kahju korteriühistu ei hinnanud, hindas äripinna omanik. Teo toime pannud isikud olid jätnud enda riided: näokate, tööriided neljandale korrusele. Tuli välja, et kui politsei tuli, siis ei saanud nad jooksu, võtsid riided ära ja jätsid sinna. Korjas need kokku ja viis politseisse. Oli mask, silmad sisse lõigatud, tööriided, vist olid tööjope ja tööpüksid. 2 Tunnistajana üle kuulatud XXX selgitas 16.03.2016 kohtuistungil, et teab menetlusalust isikut seoses tööga, kuid täpsemalt öelda ei oska. 07.01.2016 sai väljakutse Pihkala 1a, mis asus 200 meetri kaugusel. Esiukse juures olid diagonaalselt jalajäljed. Läks ümber maja, paarimees jäi ukse juurde. Jõudis sinna tagasi kui üks isik oli juba väljas. Viie minuti pärast tuli teine patrull. Läks koos A.-L.Säkkiga koridori, teisel korrusel kohtasid teist isikut. Küsisid seal viibimise põhjuse kohta ja esitati neli erinevat versiooni. Isik ei suutnud selgitada ja püüdis mööda minna. Panid käed raudu, viisid alla ja tegid sündmuskoha vaatluse. Kinni peetud isikute nimesid ei mäleta. Esiuksest vasakule jääb remonditöökoda, lukku kattev metallplaat oli uksel rikutud. Tema ise uksega ei tegelenud, mainis paarimehele, et see teeks pilti. Ülevalt paarimees ei leidnud midagi, teisest ekipaažist K.Sarapuu tegi vaatluse ja leidis uksemati tagant kangi ja taskulambi. Koridoris kinni peetud isik selgitas, et üleval on tüdruksõber, kuid ei osanud nimetada ei korteri numbrit ega tüdruksõbra nime. Siis selgitas, et tuli sõbra juurest ning seejärel, et kõrvaltänaval pargitud auto läks katki ja tuli sooja. Trepikojas kinni peetu rääkis eesti keeles, teine ilmselt ka, vahetas paar lauset. Tunnistajana üle kuulatud XXX selgitas 16.03.2016 kohtuistungil, et menetlusaluse isiku nägu on tuttav. 07.01.2016 sai väljakutse Pihlaka 1a sissemurdmise kohta. Trepikojas oli kaks isikut. Üks peeti kinni esimesel korrusel, teine teise ja kolmanda korruse vahel. Esimese isiku pidas kinni, siis tuli teine patrull ja läks üles. Kumb neist oli menetlusalune isik, seda ei tea. Kinni peetud isikute nimesid ei tea. Trepikoja uksel ja trepikojas sees oleval kauplusesse viival uksel olid muukimisjäljed. Üritati lõhkuda. Esemeid leidis teine patrull. Trepikojas kohtus isikuga, kes nägi sissemurdmist pealt. Oli kuulnud kolistamist, vaatas uksesilmast ja nägi kahte isikut, kes lõhkusid välisust, hiljem teist ust. Teine patrull leidis kangi ja taskulambi, kellele need kuulusid, seda ei tea. Täpselt ei mäleta mis keeles esimesena kinni peetud isik rääkis, võis olla vene keeles, isik ei osanud täpselt selgitada mida trepikojas tegi. 07.01.2016 koostatud vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi Pihlaka 1a hoonet Tallinnas (tl 10, fotod tl 11-25). Vaatlusprotokollist nähtuvalt on hoone välisuksel muukimisjäljed. Jäljed välisukse välimisel osal käepidemest ülevalpool lukust vasakul, välisukse ukseraami sisemisel küljel. Trepikojas vasakut kätt telerite müügi ja hoolduse varuuks, millel muukimisjäljed. Jäljed varuukse välimisel osal ukseraamil lukust paremal allpool kuni käepidemeni. Hoones teisel korrusel paremat kätt esimese ukse (nr 4) jalamati alt leitud taskulamp, mis pakendati paberkotti ja võeti asitõendina kaasa. Neljandal korrusel paremat kätt esimese ukse (nr 14) jalamati alt leitud sõrgkang. Sõrgkang pakendati paberkotti ja võeti asitõendina kaasa. 07.01.2016 koostatud vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi sportjopet, mille rinnataskul embleem TOKO. Jope on musta värvi kollase varjundiga, jopel varrukad puuduvad. Vaadeldi ka kindaid, mis on halli värvi, peal kiri TAMREX, art 44-3122, 10 CE. Samuti vaadeldi maski, mis on tehtud jope varrukast. Lisaks sellele vaadeldi kollast, oranži ja musta värvi pükse (tl 26, fotod tl 27-29). Isiku kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti 07.01.2016 kell 01.45 Pihkala 1a trepikojas kinni XXX (tl 30) ning isik vabastati 07.01.2016 kell 16.

1. Isiku kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti 07.01.2016 kell 01.45 Pihlaka 1a hoones kinni U.H (tl 39) ning vabastati 07.01.2016 kell 16.
2. Juhiloa koopiast nähtuvalt on juhiluba nr XXX väljastatud U.H-le ja on kehtivusega 28.10.2015 kuni 27.10.2025 (tl 48). 07.01.2016 koostatud Isikusamasuse tuvastamise protokollist nähtuvalt tuvastati, et kinni peetud isikuks, kellel puudus isikut tõendav dokument, osutus XXX, kelle isikuandmed tuvastati isiku ütluste ja välimuse võrdlemisel politsei andmekogudes oleva info ja fotoga (tl 49). Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et U.H-le esitatud süüdistus KarS § 218 lg 1 ja § 266 lg 1 järgi on tõendatud materjalidega, menetlusalune isik ka ei eita, et pani toime väärteod. Tõendatud ka tunnistajate ütlustega. Karistada tuleks arestiga. Vaadates karistusregistri väljavõtet on tuvastatav, et on karistatud kriminaal- ja väärteokorras korduvalt. Isikule määratud 3 rahatrahvid on kõik jäetud maksmata. Kui määrata uuesti rahatrahv, jääb karistusliik täitmata ning ei täida eripreventiivset rolli. Palub rakendada sanktsiooni ülemmäära, ehk siis § 266 lg 1 järgi 15 päeva aresti ja § 218 lg 1 järgi samuti 15 päeva, kokku 30 päeva. Pöörata täitmisele peale tõkendi tühistamist või tulevikus määratava karistuse ärakandmist. Kohus, kuulanud menetlusaluse isiku süüd osaliselt tunnistavaid ütlusi, kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate ütlusi ning kontrollinud muid väärteoasjas kogutud ja kohtuistungil avaldatud kirjalikke tõendeid, asub alljärgnevale seisukohale. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate XXX ja XXX ütlustest nähtuvalt olid tunnistajad patrullteenistuses ning said väljakutse Pihlaka 1a, kuhu olevat sisse tungitud. XXX ütlustest nähtuvalt teatas üks majaelanikest kahest sissetungijast, kes alguses murdsid lahti maja välisukse ja seejärel asusid lahti murdma koridoris sees olevat ust, mis oli remonditöökoha tagavaraväljapääs, kuid lõhkumine jäi pooleli, kuivõrd kohale saabus politsei. Tunnistajate XXX ja XXX ütluste kohaselt peeti Pihlaka 1a koridoris kinni kaks isikut, kes ei osanud selgitada maja koridoris viibimise põhjust. Ühe isiku juurest leiti juhiluba U.H nimele ja teine isik tuvastati kinni peetud isiku ütluste ja politsei andmebaasides leiduvate andmete võrdlemisel ja teiseks isikuks osutus XXX. Hiljem leiti Pihlaka 1a koridorist kõrgematelt korrustelt jalamati alla peidetud sõrgkang ja taskulamp ning teisest kohast tööriided ning mask ja kindad. Isiku kinnipidamise protokollist nähtuvalt leiti V.Tsimobota juurest samuti taskulamp (tl 39). Teisi isikuid Pihlaka 1a maja koridorist ei leitud. Arvestades seda, et ei U.H ega ka XXX ei olnud mingit seost Pihlaka 1a majas olevate eluruumide ega elanikega, saab tulla järeldusele, et Pihlaka 1a hoone ja koridor olid U.H ja XXX jaoks võõrad kohad. Koridorist leiti erinevatelt korrustelt ka sõrgkang ja taskulamp, samuti tööriided ja mask, mis olid peidetud korteriuste taguste jalamattide alla. Selliste esemete leidmine ja asukoht viitavad üheselt sellele, et need esemed ei saanud kuuluda maja elanikele ning need esemed on peitnud isikud, kes viibisid hoone koridoris ja sisenesid hoonesse ukse lahti murdmise teel, kuid ei saanud politsei saabumise tõttu enam väljuda ega siseneda ka ühessegi korteritest selleks sisenemise loa puudumise tõttu. Kogutud tõenditest saab tulla järeldusele, et Pihlaka 1a hoonesse sissetungijateks olid U.H ja XXX ja neil puudus Pihlaka 1a hoonesse ja hoones asuvasse ruumi sisenemiseks hoone ja ruumi valdaja luba, millest annavad tunnistust ka hoonesse sisenemise ja ruumi sisenemise katse öine aeg kui ka viis, so uste lahti murdmine kangiga. Tunnistajate XXX ja XXX ütlustest ei nähtu, et U.H või XXX oleks olnud korteriühistu liikmete või juhatuse luba Pihlaka 1a hoonesse sisenemiseks öisel ajal nagu ka XXX valduses olevasse ruumi tagavaraväljapääsu kaudu sisenemiseks. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on Pihlaka 1a puhul tegemist korteriühistule kuuluva hoonega, milles asus ka XXX valduses olev äripind. Nii Pihlaka 1a välisuks kui ka XXX äripinna tagavaraväljapääsu uks olid lukustatud, mis viitab sellele, et hoone ja ruumi valdajad on kaitsnud oma valduses olevat hoonet ja ruumi võõraste ja asjasse puutumatute isikute sisenemise vastu ning tegemist on hoone ja ruumi valdaja poolt kaitstava alaga. Öisel ajal ja ust lahti murdes, omamata hoonesse ja selles asuvasse ruumi sisenemiseks valdaja luba, on taoline käitumine hinnatav hoonesse ja ruumi ebaseadusliku tungimisena KarS § 266 lg 1 mõttes. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et U.H käitumine on väärteoprotokollis õigesti kvalifitseeritud KarS § 266 lg 1 ettenähtud väärteona. Väärteoasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditest nähtuvalt on Pihlaka 1a välisust sõrgkangiga lahti murdes tekitatud korteriühistule varaline kahju. Esialgsetel andmetel hinnati varalise kahju suuruseks 1200 eurot, kohtuistungil XXX antud selgituste kohaselt on ukse taastamiseks esitatud korteriühistule hinnapakkumine, millest nähtuvalt Saku Metall Uksetehas AS taastamisremondi maksumusena märkinud 737, 36 eurot (tl 66). Taastamisremondi osas on tehtavate töödena märgitud profiilukse remonti ja värviparandusi, solenoidluku ja vasturaua vahetust ning kahe tehniku töö. XXX selgituste kohaselt tehti talle ukse taastamise osas hinnapakkumine summas 485 eurot ning osa töid on käesolevaks ajaks tehtud ning taastamisremont pidi mahtuma hinnapakkumises märgitud summa raamidesse. Seega on 4 tuvastatud, et vigastatud on kahte ust, mille taastamine ja endisesse olukorda viimine nõuab rahalisi vahendeid vastavalt 737, 36 eurot ja 485 eurot. Seega on menetlusalune isik temale inkrimineeritud käitumisega rikkunud hoone ja ruumi valdajatele kuuluvat vara ning hoone ja ruumi valdajad peavad uste taastamiseks tegema kulutusi. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt loetakse asja rikkumiseks sellist asja mõjutamist, mis muudab asja olemust, kuid ei muuda asja lõplikult kasutamiskõlbmatuks. Samuti loetakse asja rikkumiseks sellist asja mõjutamist, mis ei riku ega muuda asja olemust, kuid muudab oluliselt selle muid omadusi ning vähendab asja kasutatavust ning asja rikkumisega on tegemist ka juhul, kui rikutakse selle asja välisilmet kasvõi ajutiselt. Käesoleval juhul pidid hoone ja ruumi valdaja uste kui sissepääsu ja turvalisust ning ala kaitset pakkuvate asjade endisesse seisundisse viimiseks tellima teenust, milleks kandsid kulutusi. KarS § 203 lg 1 kohaselt vastutab isik võõra asja rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju. KarS § 121 p 1 kohaselt on oluliseks kahjuks kahju, mis ületab 4000 eurot. Väärteoprotokollidest ja väärteoasja materjalidest nähtuvalt kannavad hoone ja ruumi valdajad uste endise seisukorra taastamiseks kulutusi 737, 36 eurot ja 485 eurot, mis ei moodusta olulist kahju KarS § 203 lg 1 mõttes. KarS § 218 lg 4 kohaselt loetakse KarS § 218 lg 1 tähenduses väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel KarS §-des 203 ja 204 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju. Seega tuleb sellises ulatuses (737, 36 eurot ja 485 eurot) varalist kahju hinnata rahalises väärtuses väheväärtusliku asjana KarS § 218 lg 4 mõttes, mistõttu on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteona. Karistuse liigi ja määra valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud nii kriminaalkorras kui ka väärtegude toimepanemise eest korduvalt ning ka käesoleval ajal on menetlusalune isik vahistatud seoses kahtlustustega varavastaste kuritegude toimepanemises. Menetlusalusele isikule viimase kahe aasta jooksul määratud rahatrahvid väärtegude toimepanemise eest on jäetud tasumata ning kehtivate väärtegude rohkus viitab menetlusaluse isiku süsteemsele allumatusele kehtestatud korrale. Kuigi menetlusalust isikut on viimase kahe aasta jooksul kuuel korral karistatud rahatrahvidega, on ta jätkanud väärtegude toimepanemist. Sellest saab järeldada, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd määratud rahatrahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud. Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, sest eelnevad rahalise iseloomuga karistused ei ole sundinud teda loobuma uute väärtegude toimepanemisest. Sellest tulenevalt kohus, juhindudes V™S §st 107 lg 1 p 1, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Karistuse mõistmisel arvestab kohus asjaoluga, et menetlusalune isik on toime pannud kaks väärtegu. Samas saab väärtegude toimepanemise asjaolusid objektiivselt hinnates asuda seisukohale, et menetlusalusele isikule süüks arvatavad teod on toime pandud ühe teoga, so KarS § 266 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemisega pandi toime ka KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärtegu. Seetõttu tuleb karistuse mõistmisel kohaldada KarS § 63 lg 1 sätteid, mille kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis mõistetakse talle karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Antud juhul näevad nii KarS § 218 lg 1 kui ka § 266 lg 1 ette ühesuguse karistuse, so rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest kuni 30 päeva. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd põhiteoks on KarS § 266 lg 1 ettenähtud väärtegu, millega kaasnes KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemine, tuleb karistus mõista KarS § 266 lg 1 alusel. Vastavalt omaks võetud kohtupraktikale võetakse karistuse lähtepunktiks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel hinnatakse süü suurust, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul on menetlusalune isik ühe teoga toime pannud kaks väärtegu, mis muudab süü suuremaks. Kogu väärteomenetluse kestel ei ole tuvastatud ei karistust kergendavaid ega 5 raskendavaid asjaolusid. Peale selle nähtub menetlusaluse isiku karistusandmetest, et menetlusalust isikut on varem korduvalt karistatud erinevate süütegude toimepanemise eest ning kuue päeva möödudes menetlusesemeks oleva väärteo toimepanemisest peeti menetlusalune isik kinni uue süüteo toimepanemiselt. Seega ei ole varasemad karistused sundinud menetlusalust isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning menetlusalune isik jätkab süsteemset õigusvastast käitumist. Kehtiva kohtupraktika kohaselt võib ka keskmise süü korral mõista karistuse keskmisest määrast raskemas määras kui varem korduvalt karistatud isikus on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Käesoleva juhul on menetlusaluse isiku süü keskmisest suurem, kuivõrd menetlusalune isik on toime pannud kaks väärtegu, samuti on teda varem korduvalt karistatud erinevate süütegude toimepanemise eest ning need karistused ei ole oma eesmärki täitnud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et on küllaldased alused mõista menetlusalusele isikule karistus, mis ületab ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Puutuvalt menetlusaluse isiku taotlusse määrata karistuse kandmise aja algus seitsme päeva möödudes tema suhtes valitud tõkendi muutmisest või tühistamisest või mõistetava vangistuse kandmiselt vabanemisest asub kohus seisukohale, et esitatud taotlus jääb tagajärjetuks. Kohtule ei ole teada menetlusaluse isiku vahi alt vabanemise või eeldatava karistuse kandmiselt vabanemise aeg. Kohus ei saa ka määrata mingit tähtaega karistuse ärakandmiseks kui kohtule ei ole muud asjaolud või kuupäevad teada, millest arvestada mingit tähtaega ning kohus ei saa määrata karistuse kandmise aja algust tingimust arvestades, millise saabumise kohta kohtul informatsioon puudub. Küll saab kohus lähtuda mingi sündmuse saabumisest või selle äralangemisest, sh vahi alt vabanemisest või vangistuse ära kandmisest kui tulevikus saabuvast sündmusest, millest karistuse täitmisele pööramise alguse puhul lähtuda. Kohtul puudub veendumus selles, et menetlusalune isik kunagi vabanedes vabatahtlikult läheb aresti kandma, kuivõrd menetlusalusel isikul on tasumata trahve sellises ulatuses, mis arestiga asendamisel ületaks aresti kui karistusliigi ülemmäära. Seetõttu peab kohus vajalikuks määrata aresti ärakandmise algus alates menetlusaluse isiku suhtes tõkendi vahistamine muutmisest või tühistamisest või mõistetava vangistuse ärakandmisest, tagamaks kohese aresti ärakandmise. Kuivõrd menetlusaluse isiku alalise elukohana on märgitud Paide linn, siis kuulub mõistetav arest ärakandmisele Paide arestimajas. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 6