← Eesti

4-17-2000/6

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel 4-17-2000 14. juunil 2017.a. Tallinnas Liivalaia kohtumaja Harju Maakohtu kohtunik Karin Olentšenko ja tõlgi Natalija Mehh juuresolekul, kohtuvälise menetleja

§ 56kohaselt isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse valikul tuleb lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud, kergendavaks asjaoluks on kahetsus. K.R on 2014 aastal kriminaalkorras karistatud

§ 183lg 2 p 2 järgi.

Lisaks teistele väärteokaristustele, NPALS § 151 lg 1 järgi on teda perioodil 2014-2015 aasta karistatud 3 korda rahatrahvidega. Kõik K.R-ile varem mõistetud rahatrahvid on tasumata. Sellest saab järeldada, et menetlusalusel isikul puuduvad rahalised vahendid või soov trahve tasuda. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik narkoalaste väärtegude toimepanemist. Arvestades K.R-i karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud. Kohus leiab, et arvestades süü suurust narkootilise aine tarvitamise eest, tuleb K.R-ile karistuseks toimepandud rikkumise eest mõista arest. Kohus asub seisukohale, et korduva rikkumise eest aresti määramisega on võimalik mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Oma käitumisega on K.R näidanud enda lugupidamatut ja ükskõikset suhtumist õiguskorda isegi olukorras, kus tema õigusvastasele käitumisele on juba tähelepanu juhitud. Kohus on seisukohal, et arvestades K.R-i käitumist on kohane teda karistada karmima sanktsiooniga, s.o arestiga kohtuvälise menetleja poolt taotletud määras. Kohus peab võimalikuks asendada arest üldkasuliku tööga, sest varem ei ole K.R arestiga karistatud ning ajal, mil ta ona asunud tööle, mõjutab üldkasuliku töö tegemine teda käituma seaduskuulekalt. Ekspertiisitasu 35 eurot tuleb menetluskuluna K.R-ilt riigituludesse välja mõista V™S § 2, KrMS § 175 lg 1 p 3 ja § 180 lg 1 alusel. Arvestades eeltoodut ja juhindudes

§ 56

, V™S §-de 107 lg 1 p 1, 136-139 kohus o t s u s t a s: 1 Süüdi tunnistada K.R NPALS § 15 lg 1 järgi ning karistuseks mõista arest 5 päeva.

§ 69

lg 1 alusel asendada mõistetud arest kokku 5 päeva üldkasuliku tööga 5 tunni ulatuses (ühele päevale arestile vastab 1 tund üldkasulikku tööd).

§ 69

lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel määrata K.R-i üldkasuliku töö tegemise ajaks Viru vangla kriminaalhooldusosakonna (Jõhvi, Ülesõidu 1) järelevalve alla. Välja mõista K.R-ilt riigieelarve tuludesse menetluskulud - ekspertiisitasu summas 35 eurot. Menetluskulud tasuda 2 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamise päevast, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul kuulutamisest. kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.