Vastavalt 29.03.2017 koostatud väärteoprotokollile nr 20170305187001 (2315,17,001792) 05.03.2017 kell 00:55 Harju maakonnas, Tallinnas, Mustakivi teel, Mahtra 30A juures J.J juhtis mootorsõidukit Opel Astra reg.nr KYA-366 (Soome) isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,25 mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,30 mg/l±0,05 mg/l. Juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Sellega rikkus J.J LS § 69 lg 3 ja § 90 lg 1 p 1,3 nõudeid ning pani toime LS § 224 lg 2 ja § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod. Kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja taotles J.J-ile karistuseks LS § 224 lg 2 ja § 201 lg 2 järgi 15 päeva aresti, mille pidas võimalikuks asendada üldkasuliku tööga. Menetlusalune isik tunnistas ennast täielikult süüdi, kahetses ja nõustus aresti asendamisega üldkasuliku tööga. Kohtule on esitatud väärteoasjas järgmised tõendid: - Menetlusaluse isikuna J.J väärteoprotokollis nr 20170305187001 märkis, et „ protokolli muutmine on arusaadav, asja läbivaatamise kord on selge ja ta on muutmisega nõus, 04.04.2017“. - Maanteeameti liiklusregistri väljavõte, millest nähtub, et J.J juhtimisõigus puudub. - Mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRC-16/00209, millest nähtub, et tõenduslik alkomeeter Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr ARAF-0018 on taadeldud 15.12.2016 ning vastab OIML R 126
LKindlS § 81 järgi rahatrahviga, mis on tasumata. Kohus leiab, et eelpool loetletud tõendid langevad omavahel kokku ning J.J süü rikkumises on tõendatud: ta juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ning ta juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,25 mg/l. J.J käitumine sisaldab LS §
J.J käitumine oli süüline, ta tegutses tahtlikult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse valikul tuleb lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud, kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt on J.J ajavahemikul 20112016 aasta väärteokorras kuus korda karistatud mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta (LS § 201 lg 2), mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest (LS § 227 lg 2), turvavarustuse nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest (LS § 239 lg 1 p 2) ja teiste liiklusalaste väärtegude eest. Sellise käitumisega J.J näidanud enda lugupidamatut ja ükskõikset suhtumist õiguskorda isegi olukorras, kus tema õigusvastasele käitumisele on juba tähelepanu juhitud. Kohus leiab, et arvestades J.J süü suurust ning asjaolu, et teda on varem väärteokorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta, on põhjendatud teda toimepandud väärtegude eest karistada arestiga. J.J puhul ei ole rahatrahv karistusena põhjendatud, sest see ei mõjuta teda edaspidi väärtegusid toime panemast. Eelnevalt on J.J väärteokorras karistatud rahatrahvidega ja arestidega, mis ei ole mõjutanud isikut edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma, vastupidi, ta on jätkanud sarnaste süütegude (liiklusrikkumiste) toimepanemist. Kuivõrd kõik varasemad rahatrahvid on tasumata, mistõttu ei ole võimalik J.J karistada rahatrahviga. Kohus leiab, et J.J-ile tuleb LS §
lg 2 rikkumiste eest mõista käesoleval juhul põhikaristusena arest alla sanktsiooni keskmise määra, sest esinevad kergendavad asjaolud. Kohus mõistab J.J-ile LS §
lg 2 järgi põhikaristusena aresti 12 päeva, mille asendab üldkasuliku tööga 12 tundi, mille tegemiseks on J.J nõusoleku andnud. Eeltoodud väärteo puhul tuleb karistuse mõistmisel lähtuda KarS § 63 lg 1, sest tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kaks väärteokoosseisu. Sellisel juhul mõistetakse karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 56, V™S §-de 107 lg 1 p 1, 136-139 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada J.J LS §
S § 63 lg 1 alusel mõista arest 12 päeva. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud arest üldkasuliku tööga 12 tunni ulatuses (ühele päevale arestile vastab 1 tund üldkasulikku tööd). KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise 2 tähtajaks 2 (kaks) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel määrata J.J üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja (tel 612 7758) järelevalve alla. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamise päevast, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul kuulutamisest. kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.