Obsah (7)

§ 1201§ 120§ 28§ 2§ 9§ 7§ 10

4-17-2331 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2017, Tallinn Väärteoasja number 4-17-2331 (9400,17,000075) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekr

§ 1201

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot. Kohtuvälise menetleja esindaja: Väino Vaidla. Menetlusest osa võtnud isikud Menetlusalune isik: I.G, XXX, elukoht: Xxxx. RESOLUTSIOON 1. 2. 3. 4. Jätta I.G kaebus Keskkonnainspektsiooni keskkonnainspektori Ave Kaskla 1 05.04.2017 otsusele nr 9400,17,000075 I.G karistamises

§ 120

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot, rahuldamata. Jätta Keskkonnainspektsiooni keskkonnainspektori Ave Kaskla 05.04.2017 otsus nr 1 9400,17,000075 I.G karistamises

§ 120

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot, muutmata ja tühistamata. Vaidlustatud otsusega määratud rahatrahv 200 eurot tuleb edasikaebe tähtaja, s.o 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o alates 14.06.2017 tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB pangas, märkides ära kohustusliku viitenumbri 4100064625 ja selgituse „I.G, 940017000075 (4-17-2331), rahatrahvi tasumine“. V™S § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, antud juhul kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada 1 kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise päevast. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 14.06.2017. Kassatsiooni esitamise viimane tähtaeg on 14.07.2017. Kui kassatsioonkaebust kassatsioonitähtaja jooksul ei esitata, jõustub kohtuotsus 15.07.2017. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Keskkonnainspektsiooni keskkonnainspektori Ave Kaskla 05.04.2017 otsusega nr 1 9400,17,000075 karistati I.G

§ 120

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot selles, et menetlusalune isik 21.01.2017 ladestas Harju maakonnas Tallinna linnas Põhja-Tallinna linnaosas Paljassaare tee äärde (kinnistu 78408:809:0018 lõunaossa) kaks prügikotti jäätmeid. Jättes jäätmed käitlemiseks selleks õigust omavale isikule üle andmata, rikkus I.G

§ 28lg 1 nõudeid.

Õiguskuuleka käitumise korral oleks I.G enda valduses olevad jäätmed pidanud käitlemiseks üle andma selleks õigust omavale isikule.

§ 2

lõike 1 kohaselt on jäätmed mis tahes vallasasi, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema.

§ 2

lõike 2 kohaselt tähendab äraviskamine vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik.

§ 9

kohaselt jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmed.

§ 28

lõike 1 teise alternatiivi kohaselt on jäätmevaldaja kohustatud tema valduses olevad jäätmed andma käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse: Esitatud kaebuses on esitatud analüüs kohtuvälise menetleja otsuses käsitletud tõendites leiduvate vastuolude osas, antud hinnang süüteokoosseisu objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele ning viidatud ka süüteo toimepanemist välistavatele tõenditele. Kaebuses leitakse samuti, et 21.01.2017 aset leidnud sündmused oma järjekorras ei võimalda väita

§ 1201lg 1 rikkumise kavatsust ega ka selle toimepanemist.

Kaebuses leitakse, et kavatsust väärtegu toime panna ei saanud olla, sest jäätmete Paljassaare jäätmejaama viimine tõendab soovi käituda õiguspäraselt. Kaebuse esitaja asus kaebuses seisukohale, et prügikottide maha panemine ja nende juurest eemaldumine informatsiooni saamiseks ei olnud toime pandud kavatsusega need lõplikult maha jätta. Menetlusalune isik võttis jäätmed kaasa kui oli teada saanud, et jäätmete üleandmine on lõpetatud ja piirkonnas jäätmeid üle anda ei ole võimalik. Jäätmete sõidukisse tõstmine leidis aset mitte pärast mööduja reaktsiooni, vaid alles siis, kui oli selgunud teave jäätmejaama kohta. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtuvalt olid prügikotid maha pandud Paljassaare teele ajavahemikus 12.30 kuni 13.30, kuid see viitab sellele, et kaebuse esitaja viibis asukohas mõnda aega. Jäätmete lõplikul maha jätmisel oleks realiseerunud oluliselt lühema aja jooksul. Möödujal tekkinud mulje ei ole menetlusaluse isiku käitumisele hinnangu andmisel primaarne.

§ 1201lg 1 nimetatud väärteona ei ole karistatav selle katse. Kar

S § 251 järgi on isikut väärteokatse eest võimalik karistada vaid siis, kui konkreetse väärteo katse eest on ka otsesõnu vastutus ette nähtud.

§ 1201

lg 1 kohustusliku eeldusena on vaja tuvastada, et jäätmevaldaja on tema valduses olevad jäätmed jätnud nende käitlemiseks õigust omavale isikule üle andmata. Seda menetlusaluse isiku käitumise kohta tema valduses olnud jäätmete osas tuvastatud ei ole. Kaebuse esitaja on 21.01.2017 tema valduses olevad jäätmed nende käitlemise õigust omavale isikule üle andnud. Menetlusaluse isiku tegevuses puudub

§ 1201lg 1 2 teise alternatiivi järgi rikkumise koosseis.

Menetlusalune isik ei ole karistatavat tegu toime pannud, puudub kahju. Kaebuses taotletakse tühistada kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetada väärteomenetlus väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel või alternatiivselt tühistada otsus täies ulatuses, jättes menetluskulud kohtuvälise menetleja kanda. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja I.G kaebuse juurde ja selgitas, et juba paar päeva koristasid ühte tema üürikorterit ja ei pidanud õigeks panna prügikotte maja juurde prügikasti, sest see on väike ja prügiveo kulusid ei pea kandma teised majaelanikud. Seetõttu tahtis viia prügilasse. Kuna varem oli kasutanud Paljassaare prügilat, siis tahtis need sinna viia. Paljassaare prügilat ei leidnud ja kui seal oli, siis tõstis osa prügikotte, mis haisesid, maha ning sõitis edasi prügilat otsima. Vahepeal läks mööda Kristo Muul, kes väitis, et ta olevat ära sõitnud. Sõitis küll ära, kuid K. Muul ei saanud seda näha, sest K. Muul lahkus varem. Lahkus sündmuskohalt eesmärgiga välja selgitada kus on jäätmehoidla. Tuli üks mees ja koos läksid vaatama, kuid selgus, et jäätmehoidla oli kahe nädala eest suletud. Läks tagasi ja tõstis maha tõstetud kotid peale ning viis Pääsküla jäätmehoidlasse, mille kohta esitas ka kaks arvet. Mitu kotti maha tõstis, seda ei mäleta. Nendes kottides oli olmepraht, ka roojatud riided, mis haisesid. Kuna ei käi seal prügilas iga päev, vaid oli sel aasta või kaks tagasi, seetõttu ka ei leidnud üles. Inimene ei pruugi mäletada kui on seal üks kord käinud. Tõstis kotid vahepeal maha, sest need haisesid ja tahtis haisust lahti saada. Proovis minna ka Rahumäe prügilasse, kuid see on halvasti tähistatud ja ei leidnud seda üles ning läks Pääsküla prügilasse. Mäletab, et andis kotid üle kell 13.30, seega ei saanud need kotid seal tund aega olla. Ei ole oluline, et tee äärde tõstis, sest Jäätmeseadus ütleb, et vabaneb sisuliselt vastutusest, ei ole seda tegu teinud kui annab üle. Ei eksinud ühegi seaduse vastu, näidake talle seda, et jättis üle andmata. Ei olnud teadlik, et jäätmeid niimoodi maha panna ei tohi. Ei jätnud neid vedelema, vaid viis ära, tahtis anda üle prügilale. On kõik asjad, ka autokummid üle andnud erinevatele jäätmekäitlejatele, sest jäävad ette. Kui palju prügikotte autos oli, ei oska öelda. Sõiduk oli VW Passat, istmed olid alla lastud. Kotid olid nii pagasiruumis kui ka istmetel. Kindlasti oli kotte rohkem kui kaks. Ei tea kui palju kotte jäi autosse kui prügilat otsima läks. Välja tõstis ainult osa. Tõstis välja tema selja taga olnud kotid, mis olid alla lastud tagumiste istmete peal. See oli juhuslik, et just seal maha tõstis, kus juba eelnevalt prügi oli. Eemalolevat asutust nägi siis kui oli juba maha tõstnud. Otsustas sealt küsida kus prügila asub. Ei oska öelda mitu kotti oli, kui kviitungile on märgitud 0,75m

1. Arvab, et andis ära 6-7 kotti, kõik mis autos olid. Jäätmejaam asub Pääskülas ja kuna iga päev sõidab mööda sildist Pääsküla jäätmejaam, siis läks vaatama, kas saab ära anda. Tõepoolest võetakse kella 3-ni vastu. Prahti vedas üürikorterist Tatari tänaval. Tunnistajana üle kuulatud Kristo Muul selgitas, et on kaebuse esitajat korra näinud. Jaanuarikuus läks koos abikaasa ja lapsega Paljassaare ranna poole ja naine märkas, et auto seisab ja uksed on lahti, et keegi tõstab prügikotte välja. Nägi prügikotte ja võttis telefoni ning läks tegi autost ja isikust kaks pilti. Isik vist mainis, et „mis on“ või „mis teed“, midagi pobinal suust välja tuli. Seejärel läks üle tee kõnniteele ja auto sõitis sealt platsi pealt minema. Tagasi tulles mõtles, et piilub sinna prügikottide juurde, kuid ei läinud kontrollima. Tundus, et kotid olid veel alles. Ei tea kas samad kotid, aga seal oli mingi prügihunnik maas. Kui lähenes, siis isik vedas kotte, oli seal prügikottide juures. Kui üle tee läks, siis otsis kus on telefonis kaamera ja zuumis ning liikus auto juurde. Kõigepealt tegi numbrimärgist pilti ja siis isik midagi askeldas, tegi isikust ka mõned pildid. Autosse sisse ei vaadanud, tagaluuk oli lahti, ei märganud, et seal veel midagi oleks olnud. Tegi pildid ära ja liikus ranna, kai suunas. Väga palju edasi minna ei jõudnud, suht selja taga auto liikus minema. Telefon on kaasas, millega tegi pilte. Üks pilt on veel olemas, sama kuupäeva ja kellaajaga, siin on zoom olemas. Telefon on iPhone
2. Pildil on tagauksed lahti, mingi aeg oli ka tagaluuk lahti. Uksed olid lahti ja mees vedas prügikoti virna välja. Kui autole lähenes, siis isik oli alguses seljaga tema poole, siis vist nägi ja keeras ümber nagu pildi pealt näha, vaatas tema poole. Prügikoti viimist autost eemale nägi kohe alguses kõnniteelt kui abikaasa ütles. Ei lugenud mitu kotti välja viis. Tagaluuk vist oli ka lahti, kõik need uksed ja luugid. Isikul olnud prügikotid olid tumedad, nägi kaugelt, pigem mustad. Auto sõitis linna suunas. Seal teel on edasi mingi võpsik, kas see tee edasi viib kuhugi, ei tea, peaks olema tupik. Seal läheduses on mingid 3 tööstushooned, autolammutused, ei tea kui kaugel need asuvad. Tagasi tulles platsile ei läinud, kottide sisu ei vaadanud, läks platsist mööda. Prügi oli alles, tundus, et kotid võisid ka alles olla. Selle ajaga ei oleks jõudnud kotte tagasi panna kui minema sõitis. Edasi-tagasi käimine võis olla 15-45 minutit, kuskil pool tundi. Autost viidi kotid umbes kümne meetri kaugusele, meeter siia-sinna. Eeldab, et seal oli ka varasemast ajast, olid mingid rehvid ja muud sodi. Kohtulikus vaidluses märkis kaebuse esitaja, et ta leiab, et ei ole jätnud jäätmeid üle andmata jäätmekäitlust omavale isikule. Seda ütleb kohtuvälise menetleja ametnik kolmel korral ka oma otsuses. Igaüks võib seda leida. Teiseks juhib tähelepanu sellele, et ei käsitleta mitte seda, kas ta tõstis kotid maha või mitte, vaid seda, see JS § 1201, mille alusel karistati, mille alusel väärtegu kvalifitseeriti, käsitleb jäätmete üle andmata jätmist. Ei ole võimalik, et andis jäätmed üle ja ei andnud jäätmed üle. On seda öelnud ka, et seda tõendab sündmuskoha ülevaatuse protokoll. Mis selle asja juures segadusse ajab, on see, et ta hakkab rääkima jäätmete ladustamisest. Jäätmete ladustamist ei ole olnud, seda küll ei ole seal kirjas, aga kui selle protokolli kätte sai, siis ütles sellised sõnad, et ei ole oluline kui pikaks ajaks need maha tõsteti, vaid oluline on see, et need maha tõsteti. Samas on öelnud seda, et rikkus JS § 28 lg 1 alternatiivi 2, mille kohaselt jättis üle andmata prügikotid jäätmekäitlust omavale isikule. See, et need üle andis, et esitas need arved ja täpselt samuti ka tema enda ütlused, kolmel korral otsuses, et on need üle andnud. Mis segadust tekitas, oli see, et ta läheb üle hoopis järsku JS §-le 120, mille kohaselt on keelatud ladustamine. Väidab, et ei ladustanud neid sinna, tõepoolest seadus ei määra seda kui palju, kui pikaks ajaks need sinna jäetakse, vaid selle kohta JS § 28 lg 4 ütleb: Jäätmevaldaja vastutus jäätmete käitlemise eest lõpeb ja läheb üle kui uuel jäätmevaldajal on vastav jäätmete käitlemiseks jäätmeluba, kompleksluba või registreerimistõend. Ragn Sellsil on need kõik olemas, vähemalt registreerimistunnistus on tal seina peal. Seega ei oma tähtsust kas tõstis need kotid maha või mitte, vaid mõlema paragrahvi kohaselt on oluline see, kas andis need üle või mitte. Sellepärast paluski seda, et tühistada see otsus, palus end lühidalt öeldes mõista õigeks. Kaebuse esitaja repliik: Tegelikult ei määra seda, kas tegu on tehtud otsese tahtlusega või mitte, määrav. KarS § 16 lg 3 ütleb seda, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega kui ta teostab süüteo koosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Siit loeb välja 2 alternatiivi, et ta peab teadma seda, et ta teostab süüteo koosseisule vastava asjaolu. I.G ei teadnud, et ta teostas süüteo koosseisule vastava asjaolu ja I.G ei ole tunnistanud seda, et ta jättis üle andmata jäätmekotid jäätmekäitlusõigust omavale isikule. Seda, et ta üle andis, tunnistas kohtuväline menetleja, on kirjas kolmel korral otsuses ja praegu väitis seda ka kohtuvälise menetluse esindaja. I.G ei saanud korraga anda ja jätta andmata prügikotte üle. I.G kas andis üle või ei andnud üle, palub väljendada selgelt, kas I.G andis prügikotid üle või mitte ja mille alusel väidetakse, et I.G jättis prügikotid üle andmata. Teiseks mille alusel väidetakse, et I.G jättis andmata 2 prügikotti, tema oskab põhjendada küll, miks kirjutas seal kahest prügikotist. Aga teie näidake, kus kohas on kirjas siin teie poolt menetletud dokumentides, et I.G jättis üle andmata 2 prügikotti ja missugused need prügikotid olid, näidake fotodelt missugused kotid jättis I.G üle andmata Ragn Sellsile. Selle tahtluse kohta nii ja juhib siiski veel tähelepanu, et ka JS § 28 lg 1 alternatiiv 2 rikkumine ei ole mitte jäätmekottide maha tõstmine, vaid jäätmekottide üle andmata jätmine. I.G andis jäätmekotid üle. Kohtuvälise menetleja esindaja seisukoht Keskkonnainspektsioon koostas 6 märtsil 2017 I.G-le väärteoprotokolli selle kohta, et ta 21 jaanuaril ladustas Harju maakonnas Tallinnas Paljassaare tee äärde 2 prügikotti jäätmetega ja jättis need üle andmata jäätmekäitluse õigust omavale isikule. 5.
3. 1 üldmenetluse otsusega karistati I.G JS § 120 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut. Tänase istungi põhjal on toimunud kogu vaidlus selle üle, kas I.G on talle ette heidetava teo toime pannud. Kaebuses on kirjutatud, ei ole seda tegu lõpule viinud. Keskkonnainspektsioon leiab, et süütegu on lõpule viidud kui toimepandud tegu vastab mõnele KarS eriosa süüteo koosseisule. JS § 1201 lg 1 kolmas alternatiiv näeb ette vastutuse jäätmete, nende käitlemiseks õigust omavale isikule üleandmise kohustuse rikkumise eest. 4 Üleandmise kohustus tuleneb JS § 28 lg 1 teisest alternatiivist, mille kohaselt jäätmevaldaja on kohustatud tema valduses olevad jäätmed andma üle käitlemiseks õigust omavale isikule. Kohtumenetluse käigus kui kirjalike tõendite alusel on igakülgselt tõendatud, et I.G viibis 21 jaanuaril Paljassaare tee ääres, et ta tõstis oma valduses olevast autost VW Passat välja vähemalt 2 musta värvi prügikotti, et ta peale nende prügikottide väljatõstmist lahkus sellest kohast. Kui vaadata sündmuskoha vaatlusprotokolli lisana olevaid fotosid ja tunnistaja ütluste lisana olevaid fotosid, siis ongi näha, et tunnistaja ütluste lisas olevatel fotodel on näha vähemalt 2 musta prügikotti. Mõned päevad hiljem sündmuskoha vaatluse käigus fototabelis on fikseeritud, et neid musti prügikotte seal enam ei ole. Menetlusalune isik on oma ütlustes kinnitanud, et ta tuli sinna kohta tagasi, võttis need prügikotid ja viis jäätmejaama. Käitumine on usutav, seda kinnitab ka toimikus olevad üleandmist kinnitavad kviitungid. Keskkonnainspektsioon on seisukohal, et pannes need prügikotid ikkagi maha ja lahkudes sündmuskohalt on JS § 28 rikkumine lõpule viidud kuna jäätmed olid keskkonda hüljatud ja menetlusaluse isiku põhjendused, miks ta niimoodi käitus ei ole eluliselt usutavad. Ei ole eluliselt usutav, et tõstab välja 2 prügikotti ja ülejäänud prügikotid autosse jätta, et siis vahepeal otsida jäätmejaama, pärast prügikotid jälle peale tagasi tõsta ja siis järgmisesse jäätmejaama sõita, et need on pigem otsitud ja tegelik tagasitulek ja jäätmete likvideerimise põhjus on kas südametunnistus hakkas vaevama või hirm järgneva karistuse ees. Keskkonnainspektsioon on ka karistuse määramisel arvestanud rikkumise järgset käitumist, inimene likvideeris oma teoga põhjustatud tagajärjed. Kaebuses on ka ette heidetud, et keskkonnainspektsioon on määranud valesti teo subjektiivse külje, et tegemist ei ole otsese tahtlusega toimepandud teoga. Kohtumenetluse käigus küsimustele vastates menetlusaluse isik selgitas, et ta teab, et jäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlejale, ta annabki neid kogu aeg, et miks ta peaks neid metsa alla viima. Seega ta oli ka tol päeval teadlik, et metsa alla viimine on keelatud sõltumata sellest, kas ta JS vastavaid sätteid teadis või ei teadnud. Keskkonnainspektsioon on subjektiivse külje õigesti hinnanud ja tegu on kvalifitseeritud õigesti. Kui karistusest rääkida, siis keskkonnainspektsioon on otsuses karistust üsna põhjalikult motiveerinud, on kirjeldanud mida on karistuse määramise juures arvestatud, et on arvestatud, et tegemist on keskmise raskusega süüteoga, et menetlusalune isik vabatahtlikult likvideeris tagajärjed ja leiab, et 50 trahviühiku suurune karistus on piisav motiveerimaks menetlusalust isikut edaspidi hoiduma taoliste tegude toimepanemisest. Kõike eelnevat arvesse võttes ja juhindudes VtMS § 132 p 1 palub kaebus jätta täies ulatuses rahuldamata ja keskkonnainspektsiooni üldmenetluse otsus muutmata. Maakohtu seisukoht süüteokoosseisu osas: Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebuse ja selle lisadega, kohtule edastatud väärteotoimikus leiduvate kirjalike tõenditega ning kuulanud ära menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlused, asub alljärgnevale seisukohale. Tulenevalt asjaolust, et V™S § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama V™S § 133 loetletud küsimused. V™S § 133 kohaselt peab kohus seega välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele V™S § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). 5 Väärteo lühikirjeldusest nähtuvalt on menetlusalune isik väärteo toime pannud Tallinna linnas Põhja-Tallinna linnaosas Paljassaare tee ääres kinnistu 78408:809:0018 lõunaosas 21.01.2017 ja ladestanud nimetatud kohta kaks prügikotti jäätmeid. Kaebuse kohtulikul arutamisel ilmnes nii kaebusest kui ka kaebuse esitaja ütlustest, et ei ole vaidlust selles, et menetlusalune isik kohtuvälise menetleja koostatud väärteootsuses märgitud kuupäeval ja kohas viibis. Seejuures ei ole vaidlust ka selles, et kaebuse esitaja eelmärgitud kohas ja kuupäeval tõstis autost välja prügikotid ja sõitis seejärel minema, jättes prügikotid koos olmejäätmetega kohta, kus need autost maha tõsteti. Kohtulikus vaidluses leidis menetlusalune isik, et tema teab, et tõstis maha kaks kotti, kuid kohtuväline menetleja ei ole seda tõendanud, et ta jättis kaks kotti jäätmekäitlejale üle andmata. Kohus leiab, et väärteoasjas kogutud tõenditest, sh väärteotoimikus olevatest fotodest, millised kohtuvälises menetluses üle kuulatud tunnistaja K. Muul kohtuvälisele menetlejale üle andis, on näha menetlusalust isikut seismas kahe musta värvi prügikoti juures (foto nr 2), mis on üksteise peale tõstetud rehvide juures ning teisel fotol on näha menetlusalust isikut eemaldumas nendest prügikottidest ja suundumas auto poole (foto nr 1), millel on fotode tegemise ajal täielikult avatud juhiuks ja parempoolne tagauks. Sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde võetud fotodelt, mis on tehtud 24.01.2017, so kolm päeva hiljem, nähtub, et sündmuskohal on sedastatavad vanarehvid, millistest osa on rohelistes prügikottides, osa valgetes kilekottides, osa aga ilma kottideta (fotod 1, 2). Lisaks sellele on rehvide ümbruses pabereid, pappi ja muud prügi ning rehvide ümber olevates kottides rehvi sees ehituse ja remondi jäätmeid (fotod 3, 4). Võrreldes neid erineval ajal tehtud fotosid saab tuvastada, et menetlusaluse isiku viibimise ajal sündmuskohal olnud rehvid ja muu prügi on alles ja samas asendis, kuid sündmuskoha vaatluse protokolli koostamise ajal kahte musta värvi prügikotti, mille juures menetlusalune isik K. Muuli poolt fotode tegemise ajal seisis ja millest eemaldus, sündmuskohal enam ei ole. Kohus leiab, et nimetatud fotomaterjali võrdlusest ja kaebuse esitaja selgitustest saab üheselt tuvastatuks lugeda, et menetlusalune isik tõstis sündmuskohal autost välja kaks musta värvi prügikotti jäätmetega. Seejuures peab kohus oluliseks kaebuse esitaja ütlusi, kus ta väitis, et ta ei mäleta mitu prügikotti ta maha tõstis ega mäletanud seda, mitu kotti autos oli või mitu kotti jäätmeid ta jäätmekäitlejale hiljem üle andis, kuid kohtuvaidluses märkis kaebuse esitaja, et ta teab täpselt, et seal oli kaks prügikotti, kuid kohtuväline menetleja tõendagu, millised kotid ta üle andmata jättis. Kaebuse esitaja kaebuse põhimotiiv on selles, et ta võis ju prügikotid mõneks ajaks sinna jätta, kuid ta viis need sealt ära ja andis üle jäätmekäitlejale, mistõttu ei ole tema tegevuses väärteo tunnuseid. Kohtuväline menetleja on oma otsusega menetlusalune isik süüdi tunnistanud ja karistanud

§ 1201lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest.

Menetlusalust isikut karistati jäätmete ladestamise eest Paljassaare tee äärde, jättes täitmata kohustuse anda jäätmed üle jäätmete käitlemiseks õigust omavale isikule, seega menetlusalune isik jättis jäätmed kohta, mis ei ole jäätmete ladestamiseks ette nähtud. Vastavalt

§ 2

sätetele loetakse jäätmeteks mis tahes vallasasja või kinnistatud laeva, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Käesoleval juhul ilmneb kaebuse esitaja selgitustest, et ta koristas oma üürile antud korterit ja soovis koristamisest kogutud prügi ära visata, kuid leidis, et maja juures olev konteiner on ära viskamiseks liiga väike ja otsustas viia prügi jäätmejaama. Sellisest selgitusest saab järeldada, et kaebuse esitajal tekkisid jäätmed

§ 2lg 1 mõttes ning ta kavatses need ära visata.

Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt loetakse äraviskamiseks vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik. Kuivõrd kaebuse esitaja soovis jäätmed ära viia ja neist vabaneda, oli tegemist prügi kui vallasasjade kasutuselt kõrvaldamisega äraviskamise 6 esimese alternatiivi mõttes. Kaebuse esitaja ütluste kohaselt tekkis prügi eluruumi koristamisest, mistõttu on tegemist olmejäätmetega

§ 7mõttes.

Kuivõrd kaebuse esitaja koristas eluruumi ja selle tulemusena tekkisid olmejäätmed, muutus kaebuse esitaja jäätmetekitajaks ja jäätmevaldajaks

§ 10ja § 9 tähenduses.

Vasatavalt

§ 28

lg 1 sätetele on jäätmevaldaja kohustatud käitlema tema valduses olevad jäätmed vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Kuivõrd väärteomentluses ei ole tuvastatud, et kaebuse esitajal oleks jäätmete käitlemiseks jäätmeluba või kompleksluba, pidi kaebuse esitaja tema valduses olevad jäätmed andma käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Seega oli kaebuse esitajal

§ 28

lg 1 sätestatud kohustus tema valduses olevad jäätmed üle anda jäätmete käitlemise õigust omavale isikule. Käesoleval juhul on tuvastatud, et kaebuse esitaja viis kahe prügikotiga jäätmed Paljassaare tee äärde ja lahkus kohast, kuhu ta jäätmed oli jätnud ning kaebuse esitaja sõnade kohaselt tuli ta tagasi ja viis jäätmed jäätmejaama ning andis üle jäätmete käitlemise õigust omavale isikule. Kaebuse esitaja on leidnud, et

§ 1201lg 1 nimetatud väärteona ei ole karistatav selle katse ja Kar

S § 251 järgi on isikut väärteokatse eest võimalik karistada vaid siis, kui konkreetse väärteo katse eest on ka otsesõnu vastutus ette nähtud.

st tulenevalt saab tõepoolest asuda seisukohale, et sama seaduse § 1201 sõnastus süüteo katse eest vastutust ette ei näe. Seega ei saa juhul, kui isiku tegu jäänuks katse staadiumisse, isikut sellise teo katse eest karistada. Käesoleval juhul leiab kohus, et tegemist ei ole süüteo katsega. Kuivõrd kaebuse esitajat karistati kohustuse täitmata jätmise eest, siis on tegemist tegevusetusest toime pandud süüteoga, millisega jäeti seadusest tulenev kohustus täitmata. Seega on tegemist blanketes normiga, mis tuleb sisustada kohustust või keeldu sisaldava normiga. Seega ei ole tegemist tagajärjedeliktiga. Vastavalt KarS § 25 lg 5 sätetele algab süüteokatse tegevusetuse korral hetkest, mil isik jätab tegemata teo, mis on vajalik süüteokoosseisu kuuluva tagajärje ärahoidmiseks. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt viis kaebuse esitaja kaks prügikotti olmejäätmetega Paljassaare tee äärde ja lahkus sündmuskohalt, jättes maha jäetud olmeprügi järelevalveta. Taolise tegevuse puhul ei ole

§ 1201

lg 1 ettenähtud väärteo katse toimepanemine aga võimalik, sest kohustuse täitmata jätmine ongi

§ 28

lg 1 sätestatud kohustuse täitmata jätmine ja tagajärje saabumist norm ette ei näe. Jäätmete selle käitlemise õigust omavale isikule üle andmata jätmine ja jäätmete jätmine mujale näitab objektiivse käitumise kaudu isiku tahtlust jätta seadusest tulenev kohustus täitmata. Kui jäätmevaldaja jätab jäätmed suvalisse kohta tee äärde ja lahkub sealt, jättes jäätmed järelevalveta, kaotab jäätmevaldaja tegeliku võimu vallasasjadest jäätmete üle ega ole sellest hetkest alates enam jäätmevaldaja ja ta on oma senise valduse nende üle kaotanud. Sellel, kes need üles võtab ja nendele oma uue valduse seab, tekib uus valdus. Seda ka juhul, kui seda teeb sama isik, kes need eelnevalt maha jättis. Seetõttu leiab kohus, et jäätmete maha jätmise ja nende üle valduse kaotamisega on jäätmevaldaja jätnud

§ 28

lõikest 1 tuleneva kohustuse täitmata ning

§ 1201lg 1 sätestatud süüteo lõpule viinud.

Sellel, kas see isik, kes jäätmetele uue valduse seab ja need jäätmed üle annab jäätmete käitlemise õigust omavale isikule, ei ole süüteokoosseisu realiseerimise mõttes enam tähtsust, kuivõrd süütegu oli juba lõpule viidud. Kui aga tegemist on sama isikuga, kes süüteo toime pani, on see ilmselgelt arvestatav karistuse määra valikul, kuivõrd isik on jäätmed loodusest kõrvaldanud. Kuigi süüteo toimepanemise seisukohalt ei ole kaebuse esitaja esile toodud põhjendustel tähtsust, peab kohus siiski vajalikuks ka nendel põhjendustel lühidalt peatuda. Kaebuse esitaja selgituste kohaselt otsis ta Paljassaare teelt jäätmejaama, kus olevat varem korra käinud ja ei leidnud seda enam üles. Samas selgitas kaebuse esitaja ka seda, et ta sõidab iga päev mööda Pääsküla jäätmejaama sildist ja läks vaatama, kas seal ka vastu võetakse ja võetigi jäätmed vastu. Sellised selgitused on kohtu jaoks arusaamatud ja ebaloogilised. Juhul, kui kaebuse esitaja iga päev sõidab mööda Pääsküla jäätmejaama sildist, siis miks peaks ta minema jäätmeid viima Paljassaarde, kus ta on väidetavalt vaid ühe korra käinud ega suutnud seda ka 7 kõrvalise abita üles leida. Kui ta oli teadlik Pääsküla jäämejaama olemasolust selle viida tõttu, saanuks ta viida suunas sõites tuvastada ka jäätmejaama asukoha. Seejuures ei märkinud kaebuse esitaja, et ta Paljassaarde sõites oleks mingit viita näinud, mis viidanuks jäätmejaama olemasolule või asukohale. Seega ei läinud kaebuse esitaja teadlikult Pääsküla jäätmejaama, mille olemasolust ta teadlik oli, vaid läks Paljassaarde, kus ta ühtegi jäätmejaama viita ei näinud ja jäätmejaama asukohta ning olemasolu tuvastada ei suutnud. Seejuures kasutas kaebuse esitaja kohtuistungil tahvelarvutit ja väitis, et kodusesse arvutisse jäi dokument, mille oma arust kohtule esitatud kaebusele lisas. Sellistest väidetest ja tahvelarvuti kasutamisest kohtuistungil saab järeldada, et kaebuse esitajal on võimed ja oskused kasutada infotehnoloogilisi tehnikavahendeid, millega on ja oleks olnud ka jaanuarikuus võimalik tuvastada lähimate jäätmejaamade asukohad ja lahtioleku ajad. Ometigi läks kaebuse esitaja Paljassaarde, kus ühtegi viita jäätmejaama olemasolule ei olnud. Lisaks sellele peab kohus vajalikuks võrrelda kaebuse esitaja väiteid autos olnud prügikottide asukoha kohta ja väärteotoimikus olevaid fotosid ning nendest nähtuvaid asjaolusid. Nimelt väitis kaebuse esitaja, et autos hakkasid kotid just Paljassaares haisema ja ta otsustas need maha tõsta selleks ajaks kui ta jäätmajaama üles leiab ja autot tuulutada ning ta tõstis maha juhiistme taga olevad kotid. Tunnistaja K. Muuli poolt kohtuvälisele menetlejale üle antud fotodelt ja ka kohtule kohtuistungil tunnistaja telefonist näidatud ühelt nendest fotodest nähtuvalt on kaebuse esitaja kasutuses olnud ja peatunud sõidukil avatud juhiuks ja parempoolne tagauks. Seejuures on kaebuse esitaja juures kahe vanarehvi najale tõstetud kaks musta värvi prügikotti jäätmetega. Kohtu arvates on väga ebamugav ja ebaloogiline juhiistme taga asuvaid kotte välja sikutada mitte vasakpoolse tagaukse, vaid parempoolse tagaukse kaudu. Juhul, kui avada juhiuks, siis saaks juhiistme taga olevad kotid välja võtta vasakpoolset tagaust avades, mitte parempoolset. Kohus leiab, et väide auto tuulutamise vajadusest on vaid kaebuse esitaja kaitseversioon, mille väljatöötamise hetkel ei viinud ta oma versiooni kokku kogutud tõenditega. Peale selle pidanuks ta nende väidetavalt haisvate kottidega ikkagi jäätmejaama sõitma ja igasugusest tuulutamisest poleks mingit kasu olnud. Kaebuse esitaja on oma väidete kohaselt need jäätmed ka jäätmejaama toimetanud. Üldjuhul on tehniliselt korras sõidukil võimalik ka aknaid avada, mis võimaldab vähemalt sõitmise ajal tekitada õhu liikumist. Eelnevale lisaks peab kohus vajalikuks märkida sedagi, et kaebuse esitaja on fotodest nähtuvalt otsustanud jäätmekotid maha panna just sellises kohas, kus on juba eelnevalt erinevaid jäätmeid ja ta ei ole jäätmeid maha tõstnud mitte tee äärde, vaid sikutanud need teest kaugemale kohta, kus on kõige rohkem jäätmeid. Seejuures ei ole tegemist paari meetriga, vaid oluliselt suurema vahemaaga. Nimetatud asjaolud, so kaebuse esitaja väidete ebaloogilisus ja vastuolu kogutud tõenditega ning kaebuse esitaja väärteomenetluses tuvastatud objektiivne käitumine on kohtu arvates hinnatavad kaudsete tõenditena. Kaudsete tõendite sisuks on teave, mis ei kajasta süüteo tehiolu ennast, vaid võimaldab teha olulisi järeldusi nende tehioludega seotud muude asjaolude kohta. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt tuleb kaudsetele tõenditele rajaneva tõendamise puhul tõendamiseseme suhtes eraldivõetult mitterelevantsetest asjaoludest kujundada selline uue kvaliteediga asjaolude kogum (süsteem), mis võimaldab teha tõsikindlaid järeldusi süüteo asjaolude kohta. Seetõttu omandab just kaudsete tõenditega tõendamisel erilise tähenduse KrMS § 61 lg-s 2 sisalduv nõue hinnata tõendeid nende kogumis. Seega eeldab kaudsetele tõenditele tuginev tõendamine juba põhimõtteliselt tõendite paljusust. Käesoleval juhul on kogutud nii hulgaliselt kaudseid tõendeid kui ka otseseid tõendeid, milledega on üheselt kaebuse esitajale inkrimineeritud süüteo toimepanemine tõendatud. Kohtuväline menetleja on asunud seisukohale, et kaebuse esitaja on teo toime pannud otsese tahtlusega. Kaebuse esitaja väidetest kohtulikul arutamisel võis järeldada, et ta on teadlik, et jäätmed pannakse prügikasti, mitte ei jäeta ükskõik kuhu või loodusesse. Ilmselgelt on kaebuse esitaja ka eelneva elukogemuse pinnalt teadlik sellest, et prügikasti jäetud jäätmetega tegeleb edasi jäätmevedaja ja vastava õigusega jäätmekäitleja, mitte ükskõik kes. Seda peaks iga tavaline ja keskmise elukogemusega isik teadma ka jäätmeseadust lugemata ja ka pelgalt meediakajastuste pinnalt. Seetõttu leiab kohus, et juba 8 piisava elukogemuse tõttu on kaebuse esitaja teadlik jäätmekäitluse üldpõhimõtetest ja jäätmevaldaja kohustustest vastavat seadust lugemata. Kaebuse esitajale inkrimineeritud tegevus viitab üheselt tahtlusele vähemalt otsese tahtluse vormis ning kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on eeltooduga tõendamist leidnud, et I.G jättis täitmata

§ 28

lg 1 sätestatud kohustuse ja pani toime

§ 1201lg 1 sätestatud väärteo.

Kokkuvõtvalt leiab kohus, et väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises on tuvastatud ja menetlusaluse isiku käitumine on kvalifitseeritav

§ 1201lg 1 ettenähtud väärteona.

Seega puuduvad väärteoasjas V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud V™S § 133 p 1 mõttes. Seejuures on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuivõrd menetlusalune isik rikkus

§ 28

lg 1 sätestatud kohustust, siis on süütegu õigesti kvalifitseeritud

§ 1201lg 1 järgi (§ 133 p 4).

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalustele isikutele karistuse Keskkonnainspektsiooni keskkonnainspektor Ave Kaskla, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik V™S § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning kuivõrd tegemist on kohtuvälise menetleja ametnikuga, kellele on välja antud tema pädevust tõendav tunnistus, siis V™S § 10 lg 3 mõttes on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Samuti ei ilmnenud väärteoasja materjalidest, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6).

§ 1201

lg 1 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, summas kuni 1 1200 eurot. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati I.G

§ 120

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot. Mistõttu ka süü suurust arvestades puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks V™S § 30 alusel (§ 133 p 7 ja p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on füüsilisest isikust menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks V™S § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10). Karistuse määramine Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 1201

lg 1 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, summas kuni 1200 eurot. Omaksvõetud kohtupraktika kohaselt lähtutakse karistuse määramisel ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestatakse süü kõrval ka KarS § 56 lg 1 sätestatud asjaolusid. Käesoleval juhul ei ole ei kohtuvälises menetluses raskendavaid asjaolusid tuvastatud, kuid kohtuväline menetleja on kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 2 mõttes arvestanud seda, et menetlusalune isik viis samal päeval prügikotid Pääsküla jäätmejaama ja esitas Keskkonnainspektsioonile arved, mis tõendavad jäätmete üleandmist. Kohus leiab, et taolise asjaolu kergendava asjaoluna arvestamine on olnud ennatlik. Kui väärteomenetluses on tuvastatav, et kaebuse esitaja viis Paljassaare tee äärde kaks suuremat prügikotti, siis saab nende jäätmete maht olla ca 0,15 kuni 0,2 m3, kuid jäätmekäitlejale on arve kohaselt 21.01.2017 üle antud 0,75 m3 . Seejuures ei ole millegagi tõendatud, et kaebuse esitaja vaidlusalused jäätmed käitlejale üldse üle andis ning tegelikkuses on vaidlusaluste jäätmete asukoht ja saatus tõendamata ja tuvastamata. Kuivõrd aga kohtuväline menetleja on sellist 9 asjaolu kergendava asjaoluna arvestanud, ei saa kohus seda muuta ega kaebuse esitaja olukorda kaebemenetluses raskendada. Seega tuleks lähtuda kaebuse esitaja keskmisest süüst ning arvestada kergendava asjaoluga, mis peaks mõjutama karistust kergendamise suunas. Antud juhul on kohtuväline menetleja määranud karistuse 1/6 määras võimalikust, st kohtuvälise menetleja määratud karistus on äärmiselt leebe. Peale selle tuleb karistuse määramisel arvestada võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Sellise võimaluse tuvastamiseks tuleb tuvastada, kas menetlusalust isikut on varem karistatud ning sellest tulenevalt karistuse määraga tagada ka saavutatav eesmärk. Juhul, kui isikut on eelnevalt korduvalt karistatud, siis oleks ka keskmise süü korral õigustatud keskmisest rangema karistuse kohaldamine, kinnistamaks süüdlases arusaama keelunormi kehtivusest. Käesoleval juhul ei ole väärteomenetluses kogutud andmeid, mis viitaks sellele, et kaebuse esitajat oleks varem samalaadse väärteo eest karistatud. Seega ei anna kaebuse esitaja isikuandmed alust keskmisest määrast rangema karistuse määramiseks. Lisaks sellele tuleb arvestada karistuse määramisel ka õiguskorra kaitsmise huvisid, andmaks samalaadsete süütegude toimepanijatele ühese signaali selle kohta, et selline käitumine on karistatav ja igale keskkonda ohustavale käitumisele reageeritakse seadusega ettenähtud korras. Käesoleval juhul ei anna ei kaebuse esitaja isikuandmed ega ka üldpreventiivsed eesmärgid, arvestades ka süü suurust, alust karistuse määramiseks üle keskmise määra. Käesoleval juhul on aga menetlusalust isikut karistatud ettenähtud sanktsiooni 1/6 määras, mis on väga leebe karistus. Samas ei saa kohus kaebemenetluses kaebuse esitaja olukorda raskendada, st ka kohtuvälise menetleja otsust ilmse leebuse tõttu tühistada ega teha uut otsust ja mõista rangenat karistust. Sellest tulenevalt peab kohus nõustuma kohtuvälise menetleja kohaldatud karistuse määraga. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 10