4-16-3024/14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Otsuse kuupäev

1. juuni 2016.a, Liivalaia kohtumaja, Tallinn Väärteoasja number 4 – 16 – 3024 Kohtukoosseis kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Liilia Rehhovskaja Väärteoasi 1 K.I süüdistuses NPALS § 15 lg 1 järgi K.I; isikukood XXX; EV kodakondsusega; elukoht: XXX; töökoht: puudub Kohtuvälise menetleja, PPA Põhja prefektuuri, esindaja Kalle Kitsing Menetlusalune isik Istungil osalenud isikud KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON Tunnistada süüdi K.I NPALS § 15 (kümme) päeva. 1 lg 1 järgi ning mõista karistuseks arest 10 Kohustada K.I asuma kandma mõistetud karistust hiljemalt 29.07.2016.a. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja prefektuuri arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. K.I poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada K.I suhtes sundtoomist arestimajja. Vastavalt V™S § 38 lg 1 ja KrMS § 180 lg 1 välja mõista K.I-lt ekspertiisitasu 35 (kolmkümmend viis) eurot joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise eest. V™S § 38 lg 1 ja KrMS § 180 lg 1 alusel määrata, et väärteomenetluse kulu tuleb tasuda 30 (kolmekümne) päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Nordea Pank. Menetluskulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 06.06.2016.a. Kohtus tuvastatud asjaolud: K.I suhtes on koostatud 23.03.2016.a väärteoprotokoll nr AB 1435036 selle kohta, et tema olles 23.03.2016.a kella 14.09 ajal Harju maakonnas, Tallinnas, Vikerlase 15 juures, oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta, rikkudes sellega narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 3 lg 1 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav NPALS § 151 lg 1 järgi. 16.05.2016.a toimunud kohtuistungile K.I ei ilmunud. Kohtule ei olnud teada, kas menetlusalune isik on kohtuistungist teadlik, kuna posti teel saadetud kohtukutse on jäetud postkasti, avalikus e-toimikus ei ole andmeid kättesaamise kohta, e-posti teel saadetud kohtukutsele ei ole isik reageerinud ning e-kirjale ei ole vastanud. Kohtuvälise menetleja esindaja oli seisukohal, et kohtuistungit ei ole võimalik pidada, kuivõrd kohtukutse ei ole kätte toimetatud. Kohtuvälise menetleja esindaja palus määrata uue kohtuistungi aja ning saata uus kohtukutse menetlusalusele isikule politseiga. Kohus määras lükata kohtuistung edasi 06.06.2016.a ning saata kohtukutse isikule politseiga. K.I 06.06.2016.a kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalusele isikule adresseeritud kutse on väljastatud 20.05.2016.a menetlusaluse isiku emale allkirja vastu (tlk 33, 34). Vastavalt V™S § 41 lg 2 antakse kutse täisealisele isikule ning vähemalt 14-aastasele või vanemale alaealisele allkirja vastu teatisel, millele märgitakse kutse kätteandmise aeg. Kui kutsutavale ei olnud võimalik kutset kätte anda, antakse see temaga koos elavale vähemalt 14-aastasele perekonnaliikmele allkirja vastu teatisel ja märgitakse kätteandmise aeg. Seega kooskõlas V™S § 41 lg 2 loeb kohus menetlusaluse isiku emale kutse kätteandmisega kutse üleantuks K.I-le ning leiab, et seetõttu on menetlusalune isik teadlik väärteoasja arutamise ajast ja kohast. Kuivõrd menetlusalune isik oli kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik, isik ei ole kohtule teatanud ilmumist takistavatest asjaoludest ega ka taotlenud asja arutamise edasilükkamist ning kohus ei ole kohtuistungile ilmumist kohustuslikuks teinud, leiab kohus, et väärteoasja on võimalik läbi vaadata menetlusaluse isiku osavõtuta. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et K.I süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Isik jätkab väärtegude toimepanemist ning mingisugust järeldust ta eelnevatest karistustest teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada K.I väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumise eest arestiga 10 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leiab, et K.I süü väärteo toimepanemises 23.03.2016.a on tõendamist leidnud eelkõige: 2 - K.I suhtes 23.03.2016.a koostatud joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga, mille eelandmete kohaselt on menetlusalune isik enda sõnade kohaselt tarvitanud fentanüüli – uuringuaktiga 684T, millisest nähtub, et menetlusaluse isiku uriinis leidus fentanüüli, amfetamiini, ja klonasepaami metaboliiti. Joobeseisundi tuvastamise uuringu kogumaksumuseks on 35 eurot (tlk 6). - K.I suhtes väljastatud karistusregistri teatisega, millisest nähtub, et menetlusalust isikut on karistatud korduvalt väärtegude toimepanemise eest aresti ning rahatrahvidega (tlk 7-11). - 23.03.2016.a koostatud isikusamasuse tuvastamise protokolliga, millest nähtub, et andmete kontrollimisel tuvastati K.I isikusamasus (tlk 4). Arvestades narkootilise aine tarvitamise omaksvõtmist ning narkootilise aine tuvastamist organismist (tlk 6), loeb kohus tõendatuks K.I poolt 23.03.2016.a nii narkootikumi tarvitamise kui sellest teadlik olemise. Seega on lisaks NPALS § 151 lg 1 sätestatud väärteo objektiivsetele tunnustele tõendatud ka subjektiivse koosseisu esinemine. Mistahes asjaolusid, mille alusel kohus võiks väita, et menetlusaluse isiku narkojoove oli tekkinud muul moel kui narkootikumi ise tarbides, käesoleval juhul väärteoasja materjalidest ei nähtu. Arsti ettekirjutuse olemasolule narkootilise või psühhotroopsete ainete tarvitamiseks menetlusalune isik viidanud ei ole ja sellise loa olemasolu kohus eeldada ei saa. Kuivõrd kohus on tuvastanud NPALS §-le 151 lg-le 1 vastava koosseisupärase teo 23.03.2016.a ning nii teo õigusvastasust kui isiku süüd välistavate asjaolude puudumine on eeldatav, tuleb K.I 1 karistada NPALS § 15 lg 1 järgi. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud KarS §-de 57 ja 58 järgi menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et K.I on varem samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud nii aresti kui ka rahatrahvidega ning käesolevalt on menetlusalune isik pannud toime uue väärteo, asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui kergem karistusliik on end ammendanud, kuivõrd see ei taga oodatud tulemust ega sunni K.I loobuma väärtegude toimepanemisest ning näitab ilmekalt, et K.I ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud. Samuti puudub menetlusalusel isikul töökoht, st legaalne sissetulekuallikas, mille arvelt oleks K.I võimalik tasuda rahatrahvi ning mõistetud menetluskulusid. Kuivõrd K.I rikub süstemaatiliselt õiguskorda, millega väljendab oma ükskõikset ja üleolevat suhtumist kehtivatesse ühiskondliku elunormidesse, on välistatud temale kergemaliigilise karistuse määramine ning arvestades K.I seniste rikkumiste arvu, tuleb tema suhtes kohaldada teiseliigilist karistust, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega – arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. K.I on 17 kehtivat 1 väärteokaristust (tlk 7-11). Viimati on K.I karistatud NPALS § 15 lg 1 alusel 09.02.2016.a Harju Maakohtu poolt arestiga 5 päeva (tlk 8). Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse ühe väärteo toimepanemises, siis leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü on alla keskmise ja talle võib mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on põhjendatud aresti kohaldamine pikkusega 10 päeva. Kohus peab antud arestipäevade arvu piisavaks, mõjutamaks menetlusalust isikut edaspidi hoidumaks süütegude toimepanemisest, samas pidades silmas ka õiguskorra kaitsmise huvisid. 3 Kohus leiab, et kuivõrd puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks V™S § 205 lg 1 alusel, tuleb isikule määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab, et K.I peab asuma kandma aresti hiljemalt
2. juulil 2016.a. Samuti tuleb K.I-lt mõista riigituludesse välja menetluskulud, milleks on joobeseisundi tuvastamisega seonduv tasu summas 35 eurot. Kohus juhindub KarS § 48, NPALS § 151 lg 1 ning V™S §-dest 83 p 2, 107 lg 1 p 1, 108, 109, 110,
3. Aulike Salo Kohtunik 4