4-16-2217/12

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-16-2217 Kohtukoosseis Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. aprilli 2016 määrus kaebuse läbivaatamata jätmisest Kaebuse esitaja ja kaebuse liik K.T kaitsja määruskaebus Denis Stepanov, RESOLUTSIOON
6. Juhindudes V™S § 194, § 196 lg-st 2, 147 lg 2 p-st 1, § 148 p-st 3 ja 150 lg-st 2 tühistada Viru Maakohtu
7. aprilli 2016 määrus K.T kaebuse läbivaatamata jätmise kohta. Rahuldada K.T kaitsja määruskaebus. Saata väärteoasi maakohtule sisuliseks arutamiseks teises kohtukoosseisus. V™S § 198 alusel ei ole käesolev määrus edasikaevatav. Asjaolud
8. Väärteoprotokolli nr AB1450324 kohaselt süüdistatakse KarS § 279 lg 1 järgi K.T selles, et tema vaba juurdepääsu teel viibides Narva Haigla EMO osakonnas, võttis tahtlikult politseisõiduki võtmed, viis need õue ja viskas põõsastesse. Sellega takistas ta riikliku järelevalve teostamist sellega, et politseipatrull ei saanud oma ametikohustusi täita.
10. märtsil 2016 saabus Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajja K.T kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse
11. veebruari 2016 üldmenetluse otsusele nr 2330,15,
13. Viru Maakohtu
14. aprilli 2016 määrusega jäeti K.T kaebus käiguta. Kaebuse esitajale anti tähtaeg 10 päeva alates määruse ärakirja kättesaamisest puuduste kõrvaldamiseks. Kaebuse esitajale selgitati, et kui kaebuses olevaid puudusi ei kõrvaldata määratud aja jooksul, siis jäetakse kaebus vastavalt V™S § 118 lg 2 p-le 3 läbi vaatamata.
15. Viru Maakohtu
16. aprilli 2016 määrusega jäeti K.T kaebus läbi vaatamata. Kohus leidis, et K.T esitas
17. aprillil 2016 küll dokumendi, mis on pealkirjastatud kaebusena, ent see on ebaselges ja –korrektses eesti keeles ning sellest ei ole võimalik aru saada millises osas otsust vaidlustatakse (V™S § 115 lg 1 p 7) ning kaebuse esitanud isiku taotluse sisu ja põhjendust (V™S § 115 lg 1 p 8). Lisaks ei ole käsitletud isikuid, kelle istungile kutsumist taotletakse ja tõendeid, mida kaebuse esitanud isiku taotlusel on võimalik kohtus uurida (V™S § 115 lg 1 p 9). Samuti ei ole käsitletud seda, kas kaebuse esitaja soovib istungist osa võtta (V™S § 115 lg 3 p 1) ning kas ta soovib, et menetluses osaleks kaitsja, kui tal seda ei ole (V™S § 115 lg 3 p 2).
18. K.T kaitsja esitas selle peale
19. mail 2016 kaebuse koos lisadega. Viru Maakohus tagastas oma
20. mai 2016 kirjaga kaebuse koos lisadega ja selgitas, et Viru Maakohtu
21. aprilli 2016 määrusega jäeti kaebus läbi vaatamata. Kiri anti K.T lepingulisele esindajale D. Stepanovile kätte allkirja vastu
22. mail
24. D. Stepanov esitas seepeale kaebuse, mille maakohus edastas ringkonnakohtule lahendamiseks. Kaebuses taotletakse otsuse nr 2330,15,007716 tühistamist. Kaebuse sisulisest poolest võib aru saada, et K.T süüd ei saa lugeda kogutud tõenditega tuvastatuks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
25. Ringkonnakohus leiab, et ehkki määruskaebuse esitaja on taotlenud väärteootsuse nr 2330,15,007716 tühistamist, ei ole sellise taotluse lahendamine võimalik, sest kohtuvälise menetleja üldmenetluse korras tehtud otsuse peale on menetlusosalisel õigus esitada kaebus maakohtule. Kuna aga määruskaebuse esitaja eesmärgiks on tema kaebuse läbi vaatamine ja väärteootsuse tühistamine, saab ringkonnakohus hinnata, kas maakohus jättis õigustatult K.T esindaja vahendusel esitatud kaebuse läbi vaatamata. Seejuures loeb ringkonnakohus kaebuse esitatuks tähtaegselt, kuna leiab, et maakohus ei oleks tohtinud kaebust saades seda kirjaga tagastada, vaid oleks pidanud selle edastama lahendamiseks ringkonnakohtule.
26. Nõuded kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatavale kaebusele on sätestatud V™S §s
27. Antud juhul on maakohus jätnud kaebuse läbi vaatamata, viidates nimetatud paragrahvi lõike 1 p-de 7-9 ja lõike 3 p-de 1 ja 2 sätete rikkumisele. Ringkonnakohtu hinnangul nimetatud minetused asja sisulist läbivaatamist ei takista. 8.1 Antud juhul on läbivaatamata jätmise aluseks peamiselt see, et kaebus ei vasta V™S § 115 lg 1 p-des 7-9 toodud nõuetele. Kuigi ringkonnakohtu hinnangul on kaebusest aru saada, et taotletakse K.T õigeksmõistmist KarS § 297 järgi, ei takistaks ka teatavad puudused kaebuses selle läbi vaatamist. Nimelt on Riigikohus leidnud, et V™S § 115 lg 1 p-des 7-9 kirjeldatud kaebusele esitatavate nõuete eesmärk on kohtumenetluse sujuva ja kiire läbiviimise võimaldamine. Samas kui kaebus nendele nõuetele ei vasta, siis ei ole see rikkumine V™S § 150 mõttes oluline (RKK 3-1-1-19-04). Ringkonnakohtu hinnangul laieneb see põhimõte ka lõikele
28. Seetõttu võib ka puudustega kaebust menetleda, kui need puudused ei takista kaebuse menetlemist. Eelnimetatud lahendis on Riigikohus leidnud, et puuduste kõrvaldamata jätmine võib küll komplitseerida väärteoasja menetlemist ja seda ka pikendada, kuid ei too iseenesest kaasa ebaseadusliku ega põhjendamatu kohtuotsuse tegemist. 8.2 Ringkonnakohus leiab, et see, kas isik soovib või ei soovi istungist osa võtta, ei takista samuti tema kaebuse läbivaatamist. Kohus võib V™S § 120 alusel ka kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi V™S § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Ehkki praegusel juhul ei ole kaebuses kirjas, kas soovitakse istungist osa võtta, peab kohus sellisel juhul informeerima menetlusalust isikut istungi ajast, sest asja arutamisest osavõtmine on isiku põhiõigus. 8.3 Antud juhul on menetlusalune isik avaldanud (vt kaebuse lisa), et soovib N.T. ülekuulamist, kes oli sündmuse vahetuks tunnistajaks. Ehkki selline taotlus on esitatud juba kohtuvälisele menetlejale, on see lisatud hiljem ka maakohtule esitatud kaebusele, mistõttu on alust arvata, et K.T sooviks on tunnistaja üle kuulamine, mida saab teha kohtuistungil. 2 8.4 Asja läbivaatamist ei takista seegi, et isik ei ole märkinud, kas ta soovib kaitsja osavõttu, kuivõrd kaitsja osavõtt on alates kohtumenetlusest kohustuslik üksnes juhul, kui menetlusalune isik on 14- kuni 18- aastane või ei ole oma psüühikahäire tõttu suuteline end ise esindama. Jättes märkimata § 115 lg 1 p-s 4 sätestatud kaitsja andmed, on see üldjuhul tõlgendatav kaitsja puudumisena. Antud juhul aga on K.T kaitsjana esitanud kaebusi menetlusaluse isiku volikirja alusel jurist D. Stepanov ja kohus on viimast aktsepteerinud tema kaebusi lahendades. Antud juhul on menetlusaluse isiku tahe seega selgelt väljendatud ja ei tohiks kuidagi takistada väärteoasja läbivaatamist.
29. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse K.T kaebuse läbivaatamata jätmisest ning saadab väärteoasja maakohtu teisele koosseisule sisuliseks läbivaatamiseks. /allkiri/ Maarika Kuusk Kohtunik 3