Obsah (5)

§ 66§ 56§ 15§ 2§ 424

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tiit Kullerkupp Otsuse tegemise aeg ja koht 08.06.2016, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-16-2581 Väärteoasi T.R-i väärteoasi LS § 22

§ 66

lg 2 ja lg 3 alusel määrata rahatrahvi summas 520 eurot tasumine ositi ühe aasta jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt üheteistkümnel kuul 43,30 eurot ja viimasel kuul 43,70 eurot. Rahatrahvi osamaksed 1 tasuda Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE403300333416110002 Danske pangas või arvele EE701700017001577198 Nordea pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 10220165042948 ning selgitus „4-16-2581, T.R, rahatrahvi osamakse“. LS § 127 kohaselt on T.R kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Asjaolud:

1. 21.02.2016 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik R K menetlusaluse isiku T.R-i suhtes väärteoprotokolli AB1461020 väärteoasjas nr 2590,16,000789 selle kohta, et T.R 21.02.2016 kell 02.58 Lääne-Viru maakonnas Tapa linnas Valgejõe pst 16, liikudes Kalda tn suunas, juhtis mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,47 +/- 0,05 mg/l. Lõplik lugem 0,42 mg/l. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdetud mõõteseadmega Lion Intoxilyzer 8000 nr 80-005391, taatlustunnistuse nr TTRC-16/
2. Menetlusalune isik rikkus LS § 69 lg 3 nõudeid ning väärtegu kvalifitseeriti LS § 224 lg 2 järgi. Menetlusalune isik T.R väärteoprotokollile vastulauset ei esitanud.
3. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja A V 14.03.2016 otsusega väärteoasjas nr 2590,16,000789 määrati menetlusalusele isikule T.R-ile liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 130 trahviühiku ulatuses, s.o 520 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks (karistuse määramisel juhindus kohtuvälise menetleja ametnik

§ 56lõikest 1).

1. 01.04.2016 esitas menetlusalune isik T.R Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna 14.03.2016 otsusele väärteoasjas nr 2590,16,000789, millega palus juhtimisõiguse äravõtmise tähtaega edasi lükata ning võimaldada rahatrahvi tasumist ositi. Viru Maakohus jättis 07.04.2016 kohtumäärusega T.R-i kaebuse käiguta ning andis talle tähtaja – 15 päeva määruse kättesaamisest – kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, kuna kaebus ei olnud menetlusaluse isiku poolt allkirjastatud ning sellele ei olnud lisatud kaevatava otsuse koopiat. Samuti palus kohus isikul oma taotlust täpsustada. 20.04.2016 saabus Viru Maakohtule parandatud kaebus, mille kohaselt menetlusalune isik soovib otsust edasi kaevata, kuna selle otsusega on vägagi raskendatud selle täitmine. Ta tunneb süüd ning ei proovigi enda tegu kuidagi õigustada ega saagi õigustada. Tema töötamine sõltub 90%-liselt autojuhtimisõigusest, sest ta töötab välislähetusel xxxx. Kui ta tööle ei saa, ei ole ka palka, kui palka ei ole, on ka trahvi tasumine keeruline. Seega palub ta kaaluda juhtimisõiguse alles jätmist. Tal on väga hea ja eeskujulik tööandja ning nad suudavad pakkuda tööd 2 autojuhtimisõigusega töölisele. Samuti sooviks ta paluda trahvi ositi tasumist 8-12 kuu jooksul. Kuna tema töö sõltub suurel määral ilmast ja talveperioodil on suhteliselt töövaene aeg, siis ei ole piisavalt rahalisi ressursse kogunenud, mis võimaldaks tasuda trahv ühes osamakses.
2. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur edastas 22.05.2016 kohtule oma seisukoha, milles tõi välja, et kohtuväline menetleja on seisukohal, et T.R on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. Menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,42 mg/l kohta. Kohtuvälises menetluses antud ütlustes menetlusalune isik tunnistab süüd ning selgitab, et ta tarvitas eelnevalt alkoholi, juhtima hakkas sellepärast, et isik, kes lubas tulla kaineks juhiks ei vastanud enam telefonile. Mootorsõiduki juht peab olema liikluses osaledes hoolas ja tähelepanelik, ta peab jälgima ja järgima liiklusreegleid. Liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt. Iga õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist turvalisust. Üldohtlike süütegude kaitsvaks õigushüveks on eelkõige inimese elu. Üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste määramiste, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi rikkumisi mitte toime panema. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalune isik asus liiga kergekäeliselt sõidukit juhtima. Teades, et ta on tarvitanud alkoholi asus menetlusalune isik ikkagi sõidukit juhtima, pannes sellega teo toime tahtlikult. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (3-1-1-99-09, 3-1-1-76- Menetlusaluse isiku karistusregistri andmetest nähtub, et isikul on 2 kehtivat liiklusalast rikkumist, milledest üks on samalaadse rikkumise eest. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada lisakaristust. Kohtuväline menetleja arvestab otsuse tegemisel menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamisega, kuid arvestab ka asjaoludega, et sõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud (0,42 mg/l) on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga – selles seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Arvestades eeltoodut, teo ohtlikkust ning õiguskorra kaitsmise huve, peab kohtuväline menetleja õiglaseks sellise rikkumise korral määrata rahatrahv sanktsiooni keskmise määra lähedane ja kohaldada lisakaristust sanktsiooni miinimummääras. Seega tuginedes eeltoodule, palub kohtuväline menetleja jätta vanemväärteomenetleja A V otsus muutmata karistuse suuruse osas, küll aga on nõus võimaldama isikule rahatrahvi tasumise ositi aasta jooksul. Kohtuotsuse põhjendused:
3. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 117 lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le
4. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Antud juhul on kohtumenetluse pooled nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses, mistõttu kuulub käesolev asi lahendamisele kirjalikus menetluses. 3
5. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Vastavalt VTMS §-le 133 peab kohus käesolevat kaebust lahendades otsustama järgmised küsimused: 1) kas väärteoasjas ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud; 2) kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse; 3) kas teo on pannud toime menetlusalune isik; 4) kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud; 5) kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt; 6) kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust; 7) kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega; 8) kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel.
6. Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. LS § 224 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. LS § 224 lg 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud.
7. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks. Kohtuväline menetleja on lugenud menetlusaluse isiku T.R-i poolt väärteo toimepanemise tõendatuks väärteoprotokollis esitatud tõenditega, milleks on tunnistaja ülekuulamise protokoll, indikaatorvahendi kasutamise protokoll, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus. Karistusseadustiku (

) § 12 lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg.

§ 15lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Antud juhul tuleb kohtul hinnata, kas tõendamist on leidnud mootorsõiduki juhtimine T.R-i poolt seisundis, kus tema veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist (tl 12) nähtub, et T.R allutati kontrollile 21.02.2016 kell 02.58 ning kasutades indikaatorvahendit Alcogrant 6020 nr A111183 mõõdeti T.R-i väljahingatava õhu alkoholisisalduseks 0,50 mg/l. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist (tl 13) nähtub, et 21.02.2016 kell 03.09-03.13 kasutades tõenduslikku alkomeetrit Lion Intoxilyzer 8000 nr 80-005391, mõõtevahendi taatlustunnistuse nr TTRC16/00022, mõõdeti T.R-i väljahingatava õhu alkoholisisalduse lõplikuks lugemiks 0,47 mg/l laiendmääramatusega +/- 0,05 mg/l, mis teeb lõplikuks mõõtetulemuseks 0,42 mg/l. 4 Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (tl 15) nähtub, et 21.02.2016 Tapa linnas Valgejõe pst 16 PPA Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik R K võttes arvesse, et T.R juhtis 21.02.2016 sõidukit xxxx reg. märgiga xxxx ning tema kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et juhi suust tuleb alkoholilõhna, otsustas kõrvaldada T.R-i sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2 alusel, kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis, alates 21.02.2016 kell 02.58 kuni kainenemiseni. Tunnistaja D D ülekuulamise protokollist (tl 17) nähtub, et olles tööl 21.02.2016 koos patrullpolitseinikuga R K teostasid nad liiklusjärelevalvet Tapa linnas. Kella 02.55 ajal märkas ta Tapa Aramis baari eest liikuma asuvat sõidukit, mis liikus Ülesõidu tänaval Valgejõe pst suunas. Nemad seisid sellel hetkel Õuna ja Ülesõidu tänava ristumiskoha läheduses. Sõiduk möödus ja ta otsustas kontrollida sõidukit ja juhti. Nad järgnesid sõidukile, mis keeras Valgejõe pst-le. Andes sõidukile xxxx reg. nr. xxxx peatumismärguande sõiduk peatus Valgejõe pst 16 maja juures. Patrullpolitseinik kontrollis juhi T.R Urmeti (ik: xxx) joovet indikaatorvahendiga ja kohapeal kella 02.58 ajal tablool oli näit 0,50 mg/l. T.R puhkus tõenduslikku indikaatorisse kella 03.13 ajal näidu 0,42 mg/l. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli (tl 18) kohaselt T.R juhtis sõiduautot xxxx reg. nr. xxxx Tapa linnas Valgejõe pst-l, olles ise tarvitanud enne juhtima asumist alkohoolset jooki „siider“. Alkoholi tarvitas ta oma sõiduautos, mis oli pargitud Ülesõidu tänaval Aramise baari ette. Sõidukit juhtis ta kella 02.58 paiku. Juhtis sõidukit, kuna isik, kes lubas tulla kaineks juhiks, ei vastanud enam telefonile. Seega on tõendatud, et menetlusalune isik T.R rikkus LS § 69 lg 3 nõudeid, pannes toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. 9.

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik T.R.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 224 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 224 lg 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Kohtuväline menetleja määras LS § 224 lg 2 alusel T.R-ile karistuseks rahatrahvi 130 trahviühiku ulatuses, s.o summas 520 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kolmeks kuuks. Karistuse määramisel arvestas kohtuväline menetleja menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamist, kuid ka asjaoludega, et sõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi 5 ning tegemist on enamohtliku väärteoga – selles seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Kohtuväline menetleja nägi karistuse määramisel T.R-i karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamist, karistust raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja ei näinud. Kohtuväline menetleja viitab otsuses Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikale, kus on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades, seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. Kohtuväline menetleja märkis, et menetlusaluse isiku karistusregistri väljavõttest nähtub, et isikul on 2 kehtivat liiklusalast süüteokaristust, milledest üks on samalaadse rikkumise eest. Kohus on seisukohal, et menetlusalusele isikule T.R-ile on karistuse määranud pädev kohtuväline menetleja, karistus on proportsionaalne ning karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Kohtuväline menetleja karistuse määramisel arvestanud nii karistuse üldpreventiivsete eesmärkidega – õiguskorra kaitsmise huvidega, kui ka eripreventiivse eesmärgiga – võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et LS § 224 lg 2 alusel määratud rahatrahv 130 trahviühiku ulatuses, s.o 520 eurot, mis on sanktsiooni keskmisest määrast veidi madalam on kooskõlas süüteo raskusega ning võtab arvesse karistust kergendavat asjaolu, milleks on süü tunnistamine. Karistusregistri väljatrükist (tl 19) nähtub, et menetlusalusel isikul T.R on kehtiv kriminaalkaristus – Viru Maakohtu 14.04.2011 otsusega nr 1-11-4773 on ta süüdi tunnistatud

§ 424

järgi, s.o mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis, mille eest teda karistati 3-kuulise tingimisi vangistusega ning lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega üheks kuuks. Kuivõrd varasem karistus samalaadse rikkumise eest ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud, on kohus seisukohal, et LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine sanktsiooni miinimummääras, s.o kolmeks kuuks, on põhjendatud ega kuulu tühistamisele. Kaebuses toodud selgitused, et juhtimisõiguse olemasolu on vajalik seoses tööga, ei saa olla aluseks lisakaristuse kohaldamata jätmiseks. Isik, kellele juhtimisõiguse omamine on igapäevaselt vajalik, peab ka ise käituma seda õigust säilitaval viisil, st järgima igapäevaselt liikluseeskirju, mitte aga lootma, et rikkumisi kas ei märgata või neile seaduses ettenähtud rangusega ei reageerita. Küll aga leiab kohus, et põhjendatud on, arvestades menetlusaluse isiku T.R-i majanduslikku olukorda, tema taotlus määratud rahatrahvi ositi tasumiseks. Seda toetab ka kohtuväline menetleja.

§ 66

lg 2,3 kohaselt kohus võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi, kusjuures ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. 10. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS §-dest 120 lg 1, 132 p 1, 133, 134, 135 jätab kohus T.R-i kaebuse rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja A V 14.03.2016 otsuse väärteoasjas nr: 2590,16,000789 muutmata.

§ 66

lg 2,3 alusel võimaldab kohus menetlusalusel isikul T.R mõistetud rahatrahvi summas 520 eurot tasuda ositi ühe aasta jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt üheteistkümnel kuul 43,30 eurot ja viimasel kuul 43,70 eurot. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 6