1-16-893/10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 28.06.2016.a. Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-16-893 Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Asja läbivaatamise kuupäev 28.06.2016 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid M.L tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu M.L, isikukood xxx, xxx Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta M.L tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. alates ASJAOLUD Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M.L tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. M.L on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 04.02.2016 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning KarS § 68 lg 1 kohaldamisega mõisteti karistuseks 8 kuud 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 02.02.2016 ja lõpp 28.10.2016. Kinnipidamisasutuses M.L kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad. Vabanedes kindel elukoht puudub. Isikul on põhiharidus. Erialane haridus puudub. Vanuse tõttu ei ole enesetäiendamine otstarbekas ega eesmärgipärane. Kinnipeetavale on määratud alla 1 aastane vanglakaristus, mistõttu individuaalselt täitmiskava koostatud ei ole. Isiku sõnul on varem ametlikult töötanud xxx, olnud abiks taludes. Töökogemused on vähesed. Rahapuudus ja sõltuvusprobleem on viinud isikut korduvalt vargusteni. Isik on pensionär, sissetulekuks pension. Isikul puudub vabaduses toetav sotsiaalne võrgustik. Diagnoositud alkoholisõltuvus. Isiku sõnul on ta alkoholi tarvitanud kogu elu, on olnud viinaravil. Korduvalt karistatud alkoholiseaduse alusel. Tunnistab ise, et kuriteod on sooritatud 1 alkoholijoobes, olles eelnevalt tarvitanud alkoholi julgustuseks. Ta ei pea vajalikuks oma käitumist muuta, kuigi tunnistab et alkoholi tarvitamise tõttu on tema toimetulek raskendatud. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 19 korda, millest 14 on arhiveeritud. Reaalset vangistust kannab 18-ndat korda. Isiku poolt toimepandud kuriteod on samalaadsed – vargused. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 68 %. Viru Vangla ei toeta M.L tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt M.L puudub vabanemisel kindel elukoht. M.L omab Rahvastikuregistri andmetel sissekirjutust xxx. Vabanemisel peab M.L pöörduma xxx osakonda ning esitama avalduse elamispinna ning toetuste saamiseks. Koheselt on võimalik öömaja xxx Arvestades isiku vanust, tuleks tal vabanedes pöörduda xxx poole seoses vanaduspensioni vormistamisega. Prokuröri Jaanika Kõrgmaa kirjaliku arvamuse kohaselt ei toeta M.L vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. M.L avaldas, et ei soovi tingimisi ennetähtaega vabaneda. KOHTU SEISUKOHT Kohus tutvunud esitatud materjalidega, prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud kinnipeetava, leiab, et M.L tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. M.L on korduvalt kriminaalkorras karistatud (valdavalt varavastaste kuritegude eest). Vanglakaristust kannab 18-t korda. Käesoleval ajal kannab karistust varguste eest. Vabanes eelmise vangistuse kandmiselt 20.11.2015 ning juba 2016 jaanuaris pani toime uued kuriteod. Jätkuv süütegude toimepanemine räägib sellest, et ta ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel elukoht, mis välistab kriminaalhooldusega kaasnevate kohustuse täitmist ja käitumiskontrolli. Peale seda kinnipeetaval oli probleeme alkoholi liigtarvitamisega (diagnoositud alkoholisõltuvus) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Ülaltoodust võib järeldada, et M.L puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. 2 Arvestades kinnipeetava hoolimatut elustiili vabaduses ei ole ta ilmselgelt isik, kes suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab katseaja läbida ning leiab, et piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Kohus leiab, et arvestades kuritegude korduvust ja iseloomu ei ole M.L ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu M.L vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov Kohtunik 3