§-le 16 (tahtlik rikkumine) ei ole õige, kuna ta teadis, et parklas manöövri tegemine ei ole käsitletav väärteona liiklusseaduse mõttes. Auto oli pargitud teiste sõidukite suhtes parklasse ebamugavalt ning ta soovis sõiduki ümber paigutada. Eeltoodud põhjenduste alusel ja tuginedes väärteomenetluse seadustiku §-le 29 lg 1 palub kaebuse esitaja G.E tühistada tema suhtes tehtud väärteootsus nr: 2590,16,000930 (28.03.2016), kuna tema teos puuduvad väärteo tunnused.
Menetlusalune isik pani väärteo toime otsese tahtlusega.
lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Hinnangu aluseks on isiku poolt toime pandud tegu. Liikluses tuleb väärtustada esmajärjekorras enda ja kaasliiklejate elu ning vältida selle ohtu seadmist. Me kõik peaksime mõistma, et liikluses on oluline liikleja sisemist väärikust näitav viisakus ja hoolsuskohustus. Karistuse määramisel arvestab kohtuväline menetleja toimepandud teo ohtlikkust ja asjaolu, et isikule inkrimineeritud väärteo puhul on tegemist üha enam sageneva väärteoliigiga, mille karistamisse ei saa suhtuda kergekäeliselt ja karistus peab olema piisav, et mõju avaldada ning peab toimima. Isik peab talle määratud karistusest aru saama, et tema poolt toime pandud tegu 3 oli vale. Mootorsõiduki juht on kohustatud jälgima ja järgima ümbritsevat liikluskeskkonda, sinna alla käib ka liikluskorraldusvahenditest ja liiklusreeglitest kinnipidamine. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi Liiklusseaduse § 201 lg 1 sätestab, et mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, s.o 800 eurot või arestiga kuni 30 päeva. Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning hoiduma kõigest, mis võib takistada või kahjustada inimesi ja nende vara. Iga inimene peaks tunnetama oma vastutust, olema teistele heas mõttes eeskujuks ja õigete väärtushinnangute kujundajaks. Seega tuginedes eeltoodule, palub kohtuväline menetleja jätta vanemväärteomenetleja A U otsus 2590,16,000930 muutmata ja G.E kaebus rahuldamata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED.
lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg.
Antud juhul tuleb kohtul hinnata, kas tõendamist on leidnud G.E poolt mootorsõiduki juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata. Menetlusaluse isiku G.E ütlustega (tl 15) on tõendatud, et 02.03.2016 umbes kella 19.30 paiku oli tal vaja käia kiirelt poes, kuna toidu jaoks olid teatud komponendid puudu. Ta istus sõidukisse xxxx reg nr xxxx ning sõitis xxxx juurest F.G. Adoffi 11 asuvasse Kroonikeskusesse poodi. Umbes kella 19.40 paiku hakkas ta Kroonikeskuse parklast sõitma Laada tänavale, kui talle sõitis vastu politsei patrullsõiduk. Kuna ta natukene kurvi lõikas, siis teda kontrolliti Kroonikeskuse parklas. Kontrollimisel selgus, et tal puudub juhtimisõigus. Ta on piiratud juhtimisõigusega juht ning hetkel tal juhendajat (elukaaslast) kõrval ei olnud, kuna viimane jäi koju süüa tegema. Ta tunnistab rikkumist ja kahetseb tehtut. Tunnistaja E N ütlustega (tl 14) on tõendatud, et 02.03.2016, olles patrullis koos patrullpolitseinik T L teostasid nad liiklusjärelevalvet Rakvere linnas. Nad sõitsid politseisõidukiga Laada tänaval ning keerasid Laada tänavalt alla Selveri maa-alusesse parklasse, mis asub Adoffi 11. Alla sõites sõitis neile vastu sõiduk, mis sooritas kurvis vastassuunas liikumise ehk lõikas kurvi. Nad otsustasid juhti kontrollida ning temaga vestelda. Sõidukiks oli xxxx reg nr xxxx ning juhiks osutus G.E. Nad kontrollisid isikut andmebaasist, kell 19.43 selgus, et isikul puudub juhtimisõigus. Isik tunnistas, et tal puudub juhtimisõigus ja kahetses tehtut väga, ta oleks võinud jalgsi poodi tulla. Juht G.E viibis mootorsõidukis üksi. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (tl 16) nähtub, et 02.03.2016 Lääne-Viru maakonnas Rakvere linnas F.G. Adoffi 11 Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik T L arvesse võttes, et G.E juhtis 02.03.2016 sõidukit xxxx reg märgiga xxxx ning tema kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et puudub vastava kategooria juhtimisõigus, otsustas kõrvaldada G.E sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, alates 02.03.2016 kell 19.43 kuni juhtimisõiguse saamiseni. 5 Seega on kohtu hinnangul väärteoasjas kogutud tõenditega kogumis täielikult tõendamist leidnud, et menetlusalune isik G.E rikkus LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid. Menetlusaluse isiku G.E kaebuses toodud väited, et ta liikus autoga parkla piires, parkides autot ühest kohast teise, on vastuolus tema poolt kohtuvälises menetluses 02.03.2016 antud ütlustega, kus ta tunnistas, et sõitis autoga xxxx juurest F.G. Adoffi 11 asuvasse Kroonikeskusesse poodi. Kohus ei nõustu ka menetlusaluse isiku väidetega, mille kohaselt mootorsõidukiga liikumine parklas ei ole käsitletav liiklemisena LS § 2 p 28 mõttes. LS § 2 p 28 kohaselt liiklus on jalakäija(te) või sõiduki(te) liikumine ja paiknemine teel. LS § 2 p 50 kohaselt on parkla sõidukite parkimiseks ettenähtud ehituslikult või liikluskorralduslikult kujundatud ala, mille moodustavad parkimiskohad ja neid ühendavad teeosad. LS § 2 p 78 kohaselt on sõidutee sõidukite liikluseks ettenähtud teeosa. Kohtuväline menetleja on otsuses kvalifitseerinud menetlusaluse isiku G.E poolt toimepandud väärteo LS § 201 lg 2 järgi, mis näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud. Kohus märgib, et väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalune isik oleks varasemalt juhtimiselt kõrvaldatud või et tema mootorsõiduki juhtimisõigus oleks peatatud, kehtetuks tunnistatud või temalt oleks mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud. G.E näol on tegemist isikuga, kellel ei olnud vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega on G.E pannud toime LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. LS § 201 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt. Kohtuväline menetleja on väärteoprotokollis samuti kvalifitseerinud G.E poolt toimepandud väärteo LS § 201 lg 1 järgi.
lg 1 kohaselt tahtlus on kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus.
lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu on menetlusaluse isiku G.E ütlustest tulenevalt toime pandud otsese tahtlusega. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. 10.
lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et LS §-s 201 lg 1 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik G.E.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 201 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti.
lg 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni 6 kolmsada trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. Kohtuväline menetleja on G.E-le määranud karistuse LS § 201 lg 2 alusel, mis näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti ning karistanud G.E rahatrahviga 66 trahviühiku ulatuses, s.o 264 eurot. Karistuse määramisel arvestas kohtuväline menetleja toimepandud teo ohtlikkust ja asjaolu, et isikule inkrimineeritud väärteo puhul on tegemist massiliselt toimepandava väärteoliigiga. Karistust kergendava asjaoluna on kohtuväline menetleja märkinud, et isik tunnistab süüd ja kahetseb tehtut puhtsüdamlikult. Kohtuväline menetleja viitab otsuses Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikale, kus on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades, seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. Samas ei nähtu kohtuvälise menetleja otsusest, mil moel on kohtuväline menetleja võtnud arvesse süüdlase isikut ja tema omadusi. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsus G.E-le karistuse määramise osas LS § 201 lg 2 alusel tuleb tühistada ning teha uus otsus, millega tuleb G.E süüdi tunnistada LS § 201 lg 1 järgi ning mõista talle selle alusel uus karistus. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus menetlusalune isiku poolt süü tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust kohtuvälises menetluses, karistust raskendavad asjaolud tema käitumises puuduvad. Samuti võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljatrükist (tl 17) nähtub, et menetlusalune isik G.E oli enne nimetatud väärteo toimepanemist väärteokorras karistamata. Arvestades eeltoodut ja G.E süü suurust, võib kohtu arvates mõistetav karistus LS § 201 lg 1 järgi jääda tunduvalt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. 11. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS §-dest 120 lg 1, 132 p 2, 133, 134, 135 rahuldab kohus G.E kaebuse osaliselt ning tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja A U 28.03.2016 otsuse väärteoasjas nr: 2590,16,000930, millega määrati G.E-le LS § 201 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 66 trahviühiku ulatuses, s.o 264 eurot, karistuse määramise osas LS § 201 lg 2 alusel ja teeb uue otsuse, millega tunnistab G.E süüdi LS § 201 lg 1 järgi ning mõistab talle karistuseks rahatrahvi 40 trahviühikut, s.o 160 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.