Obsah (5)

§ 204§ 132§ 123§ 87§ 120

4-16-4714 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. juuli 2016. a Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-16-4714 Kohtunik Piia Jaaksoo V

§ 204

lg 2 alusel loetakse rahatrahv nõuetekohaselt täidetuks, kui V.D järgib osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu, vastasel korral saadab vastavalt

§-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

1. Edastada kohtuotsus V.D-le ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord 1 4-16-4714 Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul kirjalikult Riigikohtule alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kaevatav otsus PPA Lääne Prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna 30.05.2016 otsusega väärteoasjas nr 2302,16,006301 karistati V.D järgmise rikkumise eest – 30.04.2016 kell 17.38 Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla mnt 47.km juhtis mootorsõidukit kiirusega 122 km/h +/-8 km/h. Lubatud suurim kiirus sellele teelõigul 90 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h. Rikkus LS § 15 lg 1 p
2. Väärteo kvalifikatsioon LS § 227 lg
3. V.D karistati LS § 227 lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühikut s.o 300 eurot. Kaebus V.D esitas kohtule kaebuse /tl 16-17/, milles ei vaidlusta toime pandud rikkumist. Leiab, et talle rikkumise eest määratud rahatrahv on üle jõu käiv. Saab miinimumpalka. On kaks alaealist last, laste ema saab juulis 2016 viimase emapalga, ei tea, millal naine uuesti tööle saab. Kiiruseületamine ei olnud tahtlik, vaid hetkelisest tähelepanematusest kaasreisijaga vestluse tõttu. Ei ole krooniline kiiruseületaja, pole olnud eelnevaid kiiruseületamisi (v.a eelmine 2015, eelmine rikkumine ei olnud samuti tahtlik). Eelmine trahv sai laenu abil makstud, aga uus trahv lõi täiesti jalad alt ära ja isegi osamaksetena ei ole suuteline seda maksma. On perega võtnud kodulaenu, autolaenu ja väikelaenu. Tunnistab end süüdi ja on enda peale vihane, et hetkeks spidomeetrit ei jälginud ja see on õppetunniks edaspidi. Palub trahvi üle vaadata ja võimalusel tühistada/vähendada. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohtuväline menetleja leidis /VTT tl 1/, et otsuse tegemisel on arvestatud kõiki menetlusse puutuvaid asjaolusid ja kogutud tõendeid. Isik rikkumist eitanud ei ole. Karistuse määramisel on arvestatud KarS § 56 sätestatud karistuse mõistmise alustega. Isik põhjendas kiiruse ületamist sellega, et oli kiire, seega pani teo toime tahtlikult. Isikut on sarnase rikkumise eest karistatud, kuid see ei sundinud teda uue liiklusalase väärteo toimepanemisest hoiduma. Kohtuväline menetleja leiab, et rikkumine on tõendamist leidnud ja jääb väärteoasjas nr 2302,16,006301 tehtud otsuse juurde ning peab põhjendatuks määratud karistust, mis on 300 eurot. Otsus väärteoasjas tuleneb seadusest ja vastab rikkumise raskusele ning tühistamiseks ei ole põhjust. Kohtuväline menetleja ei ole vastu rahatrahvi täitmisele ositi. KOHTU SEISUKOHT Vastavalt väärteomenetluse seadustiku (edaspidi

) § 120 lg 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi

§ 132

sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leiab, et kaebuse saab lahendada kirjalikus menetluses.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 87

sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoprotokollis ja väärteootsuses olev teokirjeldus kattuvad. 2 4-16-4714 KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib, kas V.D on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. V.D on tunnistanud menetlusaluse isikuna ülekuulamisel (video- ja helisalvestis), et ületas kiirust, oli kiire ja seepärast sõitis kiiremini. Sõitis Tallinnast Haapsallu. Kahetseb tegu. Kiiruse mõõtmise video- ja helisalvestise kohaselt mõõdeti sõiduauto Ford Mondeo reeg.nr 445AVL kiirust, Ääsmäe-Haapsalu mnt 47.km, sõiduk liikus Haapsalu suunas. Sõiduki kiirus 122 km/h +/- 8 km/h, ületas kiirust 24 km/h. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõenditega on tõendamist leidnud , et V.D on toime pannud teo, mis talle väärteoprotokollis süüks arvatakse. V.D rikkus oma tegevusega LS § 15 lg 1 p 1, mis sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus on asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. Kohus leiab, et V.D poolt toime pandud tegu täidab LS § 227 lg 2 sätestatud väärteokoosseisu, mis näeb ette mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise 21-40 kilomeetrit tunnis. Seega on kohtuväline menetleja väärteo õieti kvalifitseerinud. Kohus leiab, et V.D pani talle süüks arvatud väärteo toime otsese tahtlusega. Kohapeal tunnistas V.D, et sõitis kiiremini, sest oli kiire. Kaebuses on väitnud, et vestles kaas reisijaga ja seetõttu ei pannud kiiruse ületamist tähele. Kohus leiab, et tähelepanematuse asjaolu on V.D poolt hiljem sisse toodud, et vähendada süü suurust. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS

1. peatüki
2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et V.D on talle süüks arvatud LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimelin e, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et V.D poolt toime pandud tegu vastab LS § 2 27 lg 2 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. LS § 227 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Kohtuväline menetleja on V.D karistanud LS § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 75 trahviühikut s.o 300 eurot. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis V.D puhul on tuvastatud. Kohus leiab, et V.D süü on keskmine – kiirust on ületatud lõike 2 ette nähtud süüteo alammäära lähedases määras, kuid tegu on toime pandud otsese tahtlusega. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on kohtuväline menetleja lugenud süü tunnistamise ning kohus nõustub selle seisukohaga. V.D kahetseb oma tegu ja tunnistab süüd. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et käesoleval juhul karistuse mõistmisel on oluline arvestada karistuse eripreventiivse eesmärgiga. V.D on varem kiiruseületamise eest karistatud LS § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 44 trahviühikut s.o 176 eurot /VTT tl 6/, trahv tasutud. Kohus leiab, et see näitab, et eelnev rahatrahv ei ole mõjutanud V.D õiguskuulekalt käituma. Kuigi V.D kirjeldab kaebuses kui raske tal juba 3 4-16-4714 eelmist trahvi oli tasuda (see oleks pidanud tema liikluskäitumist positiivselt muutma), ei järgi V.D liikluseeskirju ja pani toime uue kiiruseületamise. Lisaks eelnevale tuleb arvestada ka asjaoluga, kuidas kaitsta õiguskorda. V.D on toime pannud liiklussüüteo, mille puhul ületas tahtlikult lubatud sõidukiirust. Kohus leiab, et selline käitumine liikluses seab ohtu kaasliiklejad, sest on üldteada asjaolu, et kiiruste suurenemisel ootamatute olukordade puhul reageerimiseks jääb vähem aega ja seeläbi ohuolukorrad võivad realiseeruda reaalseks õnnetuseks. Seetõttu kujutabki kiiruseületamine endast reaalset ohtu kaasliiklejatele. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on V.D-le karistust mõistes järginud KarS § 56 sätestatud karistuse mõistmise aluseid. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et V.D on seekord veel võimalik karistada rahatrahviga, kuna tal on ainult üks eelnev rikkumine. Kuigi V.D süü on keskmine (mis tingiks karistamist keskmises trahvimääras) ja esineb karistust kergendav asjaolu – süü tunnistamine ja kahetsus, siis karistuse eri- ja üldpreventiivne eesmärk koostoimes tingivad seekord V.D karistamise üle karistuse keskmise määra. V.D on oma kaebuses viidanud eelkõige alaealiste laste /sünnitunnistused tl 36-37/ ülalpidamise vajadusele ja pere raskele majanduslikule olukorrale. Samuti viitab, et pere on võtnud laene /laenulepingud tl 21-35/. Saab miinimumpalka /tl 20/. Kohus märgib, et isiku majanduslik olukord ei kuulu karistuse mõistmise aluste hulka. Küll aga sätestab KarS § 66 lg 2, et kohus võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. V.D on kaebuses märkinud, et ei suuda talle määratud rahatrahvi tasuda ka osade kaupa. Kohus arvestab sellega, et kui V.D-le panna kohustus tasuda rahatrahv koheselt tervikuna, võib see mõjutada tema alaealiste laste heaolu ja seetõttu määrab kohus, et trahv tuleb tasuda ositi KarS § 66 lg 3 sätestatud maksimumtähtaja s.o 1 aasta jooksul igakuiste masketena. Aastane tasumise tähtaeg annab V.D-le võimaluse leida lahendusi, et tasuda talle süüteo toimepanemise eest mõistetud karistus ja tagada laste ülalpidamine. Arvestades eeltoodud asjaolusid, jätab kohus V.D kaebuse rahuldamata, kuid teeb uue otsuse karistuse täitmise osas, määrates rahatrahvi tasumisele 1 aasta jooksul igakuiste osamaksetena. Otsuse tegemisel juhindub kohus LS § 227 lg 2, § 15 lg 1 p 1, KarS § 56 lg 1, § 66 lg 2, 3,

§ 120lg 1, 132 p 2.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik 4