VS § 313 järgi Vaidlustatud lahend Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse xxxx H L 09.10.2015 otsus väärteoasjas nr: 2440,15,006716 Kohtumenetluse pooled Menetlusalune isik (kaebuse esitaja): K.G, isikukood xxx, elukoht: xxxx, töökoht: xxxx, e-post: xxxx Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskond (Rahu 38, 41588 Jõhvi) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta K.G kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti (registrikood 70008747, Pärnu mnt 139 Tallinn) Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse xxxx H L 09.10.2015 otsus väärteoasjas nr: 2440,15,006716 osas, 3 millega K.G-le määrati
VS § 31 järgi, KarS § 63 lg 1 kohaldades,
lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 26 trahviühiku ulatuses, s.o 104 eurot, muutmata. Rahatrahv summas 104 eurot tuleb tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE403300333416110002 Danske pangas 2 või arvele EE701700017001577198 Nordea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber
lg 1,2;
VS § 22 lg 1 p 4; AutoVS § 22 lg 1 p 2;
Väärteod kvalifitseeriti
lg 1;
VS § 313;
Menetlusalune isik K.G esitas 29.09.2015 väärteoprotokollile vastulause, kuna leidis, et rikkumist pole aset leidnud. Mootorsõiduk xxxx registreerimismärgiga xxxx on kasutusel xxxx objektidele materjalide vedudeks. K.G töötab xxxx põhitöökohaga xxxx ametikohal. Xxxx teostab Lääne-Virumaal Rakvere linnas Kunderi tänaval veevarustuse- ja kanalisatsiooni rekonstrueerimise töid, mis sisaldab muu hulgas välisvee- ja kanalisatsioonitorustike ehitustööd ning olemasolevate klientide torustike ümberehitustööd. Xxxx kohustuseks on hankida tööde teostamiseks vajaminevad puistematerjalid. Nimetatud objekti tööde alustamise tähtaeg on 14.08.2015 ja lõpetamise tähtaeg 04.10.2015. 16.09.2015 töötas K.G xxxx alluvuses ja kuna tekkis vajadus materjali järele, vedas ta OÜ Kohala SF lepingulises kasutuses olevast karjäärist xxxx objektile aadressiga Lääne-Virumaa Rakvere linn Karja tänav (kus teostatakse veevarustuse- ja kanalisatsiooni ehitustöid), materjali. Seega xxxx omandis olevat mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx 3 kasutati seoses kanalisatsioonitöödega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 561/2006 kehtestatakse eeskirjad kauba- ja reisijateveo hõivatud sõidukijuhtide sõiduaegade, vaheaegade ja puhkeperioodide kohta.
lg 12 p 8 nimetab, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 561/2006 sätestatud nõudeid ei rakendata juhtide suhtes riigisisesel maanteeveol, kui sõidukit kasutatakse seoses kanalisatsioonitöödega, üleujutuste vastu kindlustamise töödega, vee-, gaasi- ja elektrihooldusteenuse osutamisega, teehoolduse või -kontrolliga, olmejäätmete kogumise või kõrvaldamisega, telegraafi-, telefoni-, raadio- või televisiooniteenuse osutamisega ning raadio- või telesaatjate või vastuvõtjate asukoha määramisega. Tegemist ei olnud tasulise veoseveoga, vaid siseriikliku autoveoga omal kulul, kuna ettevõte vedas materjali, mis oli ettevõtte omandis, oma objektile ehk oma tarbeks, oma valduses oleva veokiga ja veokit juhtis ettevõtte enda töötaja, kusjuures veoki juhtimine ja materjalide vedu pole töötaja otsene töökohustus. Materjalide vedu oma objektile on ettevõtte kõrvaltegevus. Lisaks selgitas menetlusalune isik veose ülekaalu ning veoki tehnilise seisukorra puuduste põhjuseid. Vastulausele olid lisatud xxxx poolt väljastatud tõend nr 1 ja tõend nr 2. 2. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse xxxx H L 09.10.2015 otsusega väärteoasjas nr: 2440,15,006716 1 määrati K.G-le
lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 71 trahviühiku ulatuses, s.o 284 eurot ja
Karistused määrati selle eest, et K.G 16.09.2015 kell 14.25 Lääne-Viru maakonnas Sõmeru vallas Tallinn-Narva mnt 108. km-l juhtis mootorsõidukit, mille mass ja teljekoormused ületavad sõiduki registreerimisel määratud ning majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud väärtusi, omamata eriveo teostamiseks vastavat eriluba. III teljel lubatud 9,5 t, tegelik 11,128 t, IV teljel lubatud 9,5 t, tegelik 11,273 t. Mootorsõiduki tegelik mass oli 37,491 t, lubatud suurim registrimass 32 t. Juhtis mootorsõidukit, juhil ei olnud kontrollimiseks esitada nõuetekohast autojuhi ametikoolituse tunnistust. Nende tegudega pani menetlusalune isik toime normidele mittevastavate mõõtmete, massi või teljekoormusega või muul viisil tee püsivust ohustava sõiduki, autorongi või masinrongiga liiklemise, rikkudes
lg 1, MKM 13.06.2011 määruse nr 42 nõudeid ning väärtegu kvalifitseeriti
VS § 22 lg 1 p 4,
lg 2,
lg 12,
lg 1 nõudeid ning väärtegu kvalifitseeriti
K.G juhtis mootorsõidukit, teostas tasulist vedu, puudus kontrollijale esitamiseks veoliigile vastav ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri. Sellega pani menetlusalune isik toime tasulise autoveoteenuse osutamisel dokumentide mitteesitamise, millega rikkus AutoVS § 22 lg 1 p 2,
VS § 313 järgi. Juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut, kasutas 24 tunni salvestamiseks ettenähtud salvestuslehte kauem, kui oli ette nähtud. Samuti juht ei kasutanud nõuetekohaselt sõidumeeriku lüliteid, jättes salvestuslehtedele eraldi ja eristavalt loetaval kujul registreerimata kogu muu töö, rikkudes salvestuslehtede ja nende lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid. Sellega pani menetlusalune isik toime sõidumeeriku või juhi kaardi kasutamise nõuete rikkumise, rikkudes
lg 1, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 165/2014 art 34 nõudeid ning väärtegu kvalifitseeriti
VS § 313 ja
S § 63 lg 1 kohaselt karistus
Kuna
lg 1 ja
S § 63 lg 1 kohaselt karistus
Väärteo toimepanemine on tõendatud massimõõteseadme kasutamise protokolli, tunnistaja ütluste, saatelehe koopia, dokumentide koopia ja sõidumeeriku salvestuslehtede koopiatega. Kergendava asjaoluna on kohtuväline 4 menetleja arvestanud, et isikul puuduvad kehtivad karistused, raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik on esitanud vastulause, milles selgitab juhtunu asjaolusid, ei nõustu AutoVS § 313 ja
Samas möönab, et ülekaal võis tekkida vihmasest ilmast tulenevalt liiva massi muutumisega ning puudus ka võimalus sõidukit kaaluda karjääris. Lisatud ka kaks tõendit xxxx juhatajalt. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et menetlusaluse isiku süü õigusrikkumiste toimepanemises on tõendatud. Puuduvad väärteomenetlust välistavad asjaolud ja väärteomenetluse lõpetamise alused. Massimõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et registreerimisel määratud väärtusi ning majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud väärtusi on rikutud olulisel määral. Veduki lubatud maksimaalset registrimassi on ületatud 17,2% võrra. Raskeks rikkumiseks loetakse tulemit, kui kogukoormuse puhul ületatakse lubatud piirmäära 8%. Käesoleva juhtumi puhul on seda piiri ületatud kahekordselt. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et kaalumise võimaluse puudumine koorma pealelaadimisel, ei ole kasutatav vabandatava asjaoluna õigusrikkumise toimepanemise põhjendamisel. Koorma kaalu hindamisel peab arvestama kehtestatud piirmääradega ja kindlasti arvesse võtma ka ilmastiku oludest tulenevaid asjaolusid. Väärteo toimikust nähtub, et menetlusalune isik juhtis kaubaveoks kohaldatud mootorsõidukit, mille registrimass oli 32 tonni. Kohapeal ei olnud menetleja poolt tuvastatud ühtegi
lg 12 nimetatud erandit, mille puhul menetlusalune isik oleks vabastatud sõidumeeriku kasutamisest. „Riigikohus väärteoasjas otsuses nr 3-1-1-11-14 märkis, et sõidumeeriku kasutamise nõuete rikkumise puhul on tegemist pööratud tõendamiskoormisega. See tähendab, et sõiduki kasutamise või mittekasutamisega seotud asjaolusid peab
lg-s 10 ja määruse (EMÜ) nr 3821/85 artiklis 15 sätestatud juhtudel ning ulatuses tõendama sõiduki juht. Vastasel juhul oleks sõidumeerikute kasutamise kohustusega taotletavate eesmärkide saavutamine oluliselt raskendatud või võimatu.“ Kohapeal teostatud kontrolli käigus esitas menetlusalune isik numbrita saatelehe, mille alusel ta väidetavalt veosevedu teostas. Samas veoselehel puudus kontrollimise hetkel see kuupäev, mil menetlusalune isik kontrollile allutati ja ta veost vedas. Menetleja poolt oli toimikusse lisatud ka sõidumeeriku salvestuslehtede koopiad, millest nähtub üheselt, et menetlusalusel isikul on põhitegevuseks auto juhtimine. Kogutud tõenditest nähtub üheselt, et menetlusalune isik pidi antud veo puhul sõidumeerikut kasutama. Menetlusaluse isiku poolt ei olnud kontrollimise hetkel esitatud ühtegi tõendit, mille puhul saaks kaaluda õigust sõidumeerikut mitte kasutada. Ka vastulausega ei ole esitatud täpseid tõendeid, millest saaks välja lugeda, et menetlusaluse isiku poolt teostatud veo puhul on tegemist erandiga
Vastulausele on küll lisatud tõend nr 2, milles on viidatud lepingutele, millega on koormatud xxxx ja nimetatud ka tööd, kuid tegemist ei ole lepingu endaga, millest selgelt nähtuksid täpsed asjaolud, kas ja millega oli menetlusalune isik kontrollimise päeval 16.09.2015 seotud. Xxxx tegevusvaldkond on väga lai, mille hulka kuuluvad ka sellised tegevused, mille puhul on sõidumeeriku kasutamine kohustuslik. Seega selleks, et kohanduda käesolev menetlusaluse isiku tegevus juhina
lg 12 erandite alla, peab juhi otsene veose vedu tulenema dokumentaalsetest tõenditest (nt: lepingud, saatekiri vms). Käesoleva juhtumi puhul seda ei nähtu. Kohtuvälise menetleja esindaja on kogutud tõendite põhjal seiskohal, et menetlusaluse isiku teostatava veo puhul 16.09.2015 ei ole tegemist omal kulul veoga ning veosevedu ei ole xxxx kõrvaltegevus. Esmalt nähtub sõidumeeriku salvestuslehtedelt see, et menetlusalune isik juhib veoautot sisuliselt iga päev, kui on tööpäev. Tegemist ei ole üksiku veoga kõrvaltegevusena, vaid vedu toimub terve tööpäev. Vastulausega ei ole lisatud küll otseseid lepinguid teostatavate tööde kohta, kuid 5 lisatud tõendist on välja loetav, et xxxx ei teosta töid temale kuuluval objektil, vaid teeb seda lepingu alusel kolmanda isiku kasuks.
lg 12 p 8 nimetab, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 561/2006 sätestatud nõudeid ei rakendata juhtide suhtes riigisisesel maanteeveol, kui sõidukit kasutatakse seoses kanalisatsioonitöödega, üleujutuste vastu kindlustamise töödega, vee-, gaasi- ja elektrihooldusteenuse osutamisega, teehoolduse või -kontrolliga, olmejäätmete kogumise või kõrvaldamisega, telegraafi-, telefoni-, raadio- või televisiooniteenuse osutamisega ning raadio- või telesaatjate või vastuvõtjate asukoha määramisega. Menetlusalune isik kinnitab, et on esitanud vastulauses vajalikud tõendid, tõendamaks sõidumeeriku kasutamise mittevajalikkust ja seda, et tema poolt teostatud veose vedu ei ole tema põhitöö. Lepingute konfidentsiaalsuse põhimõtte tõttu esitati vastulause lisadena xxxx poolt tõendid, küsitavate asjaolude selgituseks väljavõtted lepingutest, mitte lepinguid täies mahus. Xxxx ei ole saanud ühtegi päringut täpsustava lisadokumentatsiooni nõudmiseks politseiameti poolt, milliste puudumisele xxxx H L oma otsuses väärteoasjas nr: 2440,15,006716 tugineb. 4. 13.11.2015 esitas kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskond Viru Maakohtule oma kirjaliku seisukoha väärteoasjas. Kohtuvälise menetleja esindaja on jätkuvalt seisukohal, et menetlusaluse isiku süü õigusrikkumiste toimepanemises on tõendatud, põhjendatud oli ka määratud karistus ning menetlusaluse isiku poolt esitatud kaebus ei ole põhjendatud. Väärteotoimikust nähtub, et menetlusalune isik 6 juhtis N3 mootorsõidukit xxxx. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määruse nr 42 lisa 5 kohaselt N3 kategooria sõiduk on täismassiga üle 12 tonni.
lg 1 lähtuvalt sõitjate veoks ettenähtud üle üheksa istekohaga (kaasa arvatud juhi koht) või veose veoks ettenähtud üle 3500-kilogrammise lubatud suurima täismassiga auto või autorongi juhi sõiduja puhkeaja kestuse, autoveol nõuete täitmisest vabastatud vedude loetelu ja juhi kohustused sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 561/2006. (EÜ) määruse art 2 p 1 a) lähtuvalt kohaldatakse käesolevat määrust autoveo korral kaubaveoks kohaldatavate sõidukite osas, mille täismass haagise või poolhaagisega ületab 3,5 tonni.
lg 3 kohaselt, kui sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik, peab juht sõidu- ja puhkeaja andmed salvestama sõidumeerikuga nõukogu määruse (EMÜ) nr 3821/85 artikli 15 kohaselt. 20.12.1985 Nõukogu määruse (EMÜ) nr 3821/85 art 15 lg 2 kohaselt kasutab juht salvestuslehte või mälukaarti (juhikaart) iga päev, mil ta sõidukit juhib; lg 7 kohaselt peab juht olema suuteline kontrollija nõudmisel esitama igal ajal juhikaardi või salvestuslehed. Juhikaardilt või salvestuslehtedelt peab nähtuma juhi eelneva 28 päeva töö- ja puhkeaja andmed. „Riigikohus väärteoasjas otsuses nr 3-1-1-11-14 märkis, et sõidumeeriku kasutamise nõuete rikkumise puhul on tegemist pööratud tõendamiskoormisega. See tähendab, et sõiduki kasutamise või mittekasutamisega seotud asjaolusid peab
lg-s 10 ja määruse (EMÜ) nr 3821/85 artiklis 15 sätestatud juhtudel ning ulatuses tõendama sõiduki juht. Vastasel juhul oleks sõidumeerikute kasutamise kohustusega taotletavate eesmärkide saavutamine oluliselt raskendatud või võimatu.“ Menetlusalune isik sõnas kohapeal, et kuna firma tegeleb vee ja kanalisatsiooni töödega, siis pole vaja sõidumeerikut üldse kasutada. Oma sõnade kinnituseks ei olnud menetlusalusel isikul esitada ühtegi dokumentaalset tõendit, samas puudus ka veose kohta dokumentatsioon, mille järgi saanuks tuvastada veose päritolu ja sihtpunkt. Kohtuvälise menetleja esindaja on jätkuvalt seisukohal, et menetlusaluse isiku poolt teostatava veo puhul oli sõidumeeriku kasutamine kohustuslik. Väärteootsuse koostamisel oli põhistavas osas märgitud, et konkreetse veo kohta puudus menetlusalusel isikul dokument. Ei kohapeal kontrolli teostades ega ka hilisemalt ei ole tuvastatud ühtegi asjaolu, mis seoks omavahel 16.09.2015 veetava veose kanalisatsioonitööde teostamisega menetlusaluse isiku poolt nimetatud objektil. Analoogset juhtumit on käsitletud üksikasjalikult Tartu Maakohtu Valga kohtumajas 7.05.2015 kohtuasjas nr 4-13-7719 tehtud otsuses. Vaidlusaluseks kohaks olid
lg 12 p 8 nimetatud erandid, nende kohaldumine konkreetsele veole ning konkreetse veo siduvus dokumentaalsete tõenditega. Eeltoodu tähendab otseselt seda, et konkreetne veose vedu peab olema dokumentaalselt tõendatav ja siduv teostatava tööga. Käesoleva juhtumi puhul sai väärteootsuses viidatud ka sellele, et xxxx tegevusvaldkond on lai, tegevuste hulgas on ka selliseid valdkondi, millede puhul on sõidumeeriku kasutamine kohustuslik. EÜ määruse nr 561/2006 eesmärgiks on kehtestada eeskirjad kauba- ja reisijateveoga hõivatud sõidukijuhtide sõiduaegade, vaheaegade ja puhkeperioodide kohta, et ühtlustada konkurentsitingimusi sisetranspordi liikide, eriti autoveosektori osas ning parandada töötingimusi ja liiklusohutust (art 1). Sama määruse art 13 lg 1 p-s h ette nähtud erandid põhinevad nende teenuste laadil, mille osutamiseks sõidukeid kasutatakse. Need teenused on kõigepealt avalikku huvi pakkuvad teenused. Menetlusalune isik tegeles 16.09.2015 materjali vedamisega (puisteliiv), mille tuvastas ka liiklusjärelevalvet teostav ametiisik. Vedu teostas eraõiguslik äriühing xxxx ja niisugune vedamine võib järelikult kujutada endast äritegevust, milline on allutatud konkurentsile. Kui eraõiguslikust äriühingust teenuseosutaja sõiduk xxxx, mis üksnes veab objektile materjale, vabastatakse kohustusest kasutada sõidumeerikut, võib äriühing saada konkurentsieelise teiste teenuseosutajate ees, sest ta hoiab kokku sõidukil sõidumeeriku paigaldamise ja hooldusega seotud kuludelt. Kaebusele on lisatud ka alltööleping, milles p 2.2 nimetatud lepingujärgsed teostatavad tööd: vee-, kanalisatsiooni ja sademevee torustike ehitustööd. Lepingust nähtub, et üks osa hõlmab
Samas on lepingus ka punktid, mis ei kohaldu erandite alla, mille puhul sõidumeeriku kasutamisest oleks vabastus. Selleks, et 16.09.2015 teostatavat vedu saaks käsitleda erandina, pidanuks menetlusalune isik juba kohapeal esitama veose kohta dokumentatsiooni, kuid lähtuvalt toimikust seda ei tehtud. Nii kaebuses kui ka vastulauses on märgitud seda, et menetlusaluse isiku põhitegevus on xxxx ning vajadusel veab objektide tarbeks xxxx omandisse kuuluvaid materjale (lisatud tööleping nr 45). Esmalt juhib kohtuvälise menetleja esindaja tähelepanu töölepingule, kus on töö sisuks märgitud ka vajadusel professionaalne autojuhtimine, st et ka töölepingus on märge selle kohta, et menetlusalune isik võib teostada töid kutselise juhina. Seda, et menetlusaluse isiku põhitöö on autojuhtimine, kinnitavad ka sõidumeeriku salvestuslehed, millest nähtub üheselt, et sisuliselt iga tööpäev ja kogu päeva lõikes juhib menetlusalune isik sõidukit. Menetlusaluse isiku sõnade kohaselt oli tal veose koormust raske hinnata ning koorma pealelaadimise kohas puudusid ka vastavad kaalud. Ilmastik oli veose vedamise päeval vihmane ning veokile laetud liiva mass seega muutunud. Kohtuvälise menetleja esindaja ei vaidle vastu asjaolule, et märg liiv on raskem kui kuiv liiv. Selle asjaoluga aga peab juht arvestama enne väljasõitu. Veosel tuvastati lõplikult ülekaalu ca 5500 kg, sealt on aga maha arvestatud ca 1500 kg laiendmääramatust. Kogumis asjaolusid hinnates võib üheselt järeldada, et tegemist ei ole pelgalt vihmasajust tingitud ülekoormusega ning juhil oli võimalust seda olukorda vältida, lastes koorma pealelaadimisel vähem liiva sõidukile panna. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et menetlusalusele isikule karistuse määramisel on arvestatud kõikide asjaoludega, sh ka menetlusalusel isikul kehtivate karistuste puudumisega.
lg 1 järgi on normidele mittevastava massiga liiklemise eest võimalik juhti karistada rahatrahviga maksimaalselt kuni 200 trahviühiku ulatuses. Käesoleva juhtumi puhul on karistuseks määratud rahatrahv 71 trahviühikut, mis on tunduvalt alla keskmise määra.
lg 1 alusel on juhile võimalik maksimaalselt määrata rahatrahv kuni 100 trahviühikut. Menetlusalusele isikule määrati karistuseks rahatrahv 26 trahviühikut. Kohtuvälise menetleja esindaja juhib tähelepanu ka sellele, et menetlusalusele isikule karistuse määramisel juhinduti KarS § 63 lg 1 ja lg
lg 1 alusel rahatrahviga 26 trahviühiku ulatuses, s.o 104 eurot ning lõpetati selles osas väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Nimetatud otsusega jäeti Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna otsus 09.10.2015 1 väärteoasjas nr: 2440,15,006716 osas, millega K.G karistati
Maakohus leidis, et K.G juhtis väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas xxxx kuuluvat sõidukit xxxx reg märgiga xxxx. Seetõttu saab menetlusalust isikut käsitleda juhina ja tema tegevust autoveona EÜ määruse nr 561/2006 art 4 punktide a ja c mõistes. VTMS § 31 lg 1 ja KrMS § 60 lg 3 alusel kontrollis kohus otsuse tegemisel äriregistris kandeid veoki omaniku xxxx (reg kood xxxx) kohta. Äriregistri andmetel on ettevõtte põhitegevusalaks vee-, gaasi- ja kanalisatsioonitrasside ehitus (EMTAK kood 42211). Seega on xxxx näol tegemist ehitusettevõtjaga, kelle põhitegevuseks on kanalisatsioonitööd. 8 Kaebusele on lisatud Lemminkäinen Eesti AS kui peatöövõtja ja xxxx kui alltöövõtja vahel 03.08.2015 sõlmitud ehituse alltööleping nr 02-2281P-15 /tl 22-30/, mille punktide 2.2 ja 4.1 kohaselt on selle lepingu objektiks Rakvere J. Kunderi tänava vee-, kanalisatsiooni ja sademevee torustike ehitustööd, kusjuures töövõtu hulka kuuluvad kõik Rakvere J. Kunderi tänava vee-, kanalisatsiooni ja sademevee ehitustöödeks vajalikud tööd. Lepingu punkti 5.1.2 kohaselt on alltöövõtja kohustuseks kindlustada lepingus ettenähtud tööde teostamiseks muuhulgas ka vajalike materjalide transport töökohale. Kaebusele on lisatud xxxx kui tööandja ja K.G kui töövõtja vahel 13.01.2012 sõlmitud tähtajatu tööleping /tl 3234/, mille punktide 2.1 ja 2.2 kohaselt on K.G tööle võetud ehitustöölisena, kelle töö üldiseks sisuks on vee- ja kanalisatsioonitrasside paigaldamine, üldehitustööd ning vajadusel professionaalne autojuhtimine. Kohus on seisukohal, et töölepingu kohaselt on autojuhtimine K.G kõrvaltegevus, mida ta teostab üksnes vastavalt vajadusele kindla põhitööülesande täitmiseks. Eelnimetatut toetab ka K.G tööandja poolt 29.09.2015 väljastatud tõend nr 2 /tl 19/, mille kohaselt veab ta xxxx objekti tarbeks, kus ta töötab, tööandja omandisse kuuluvaid materjale, kusjuures selline veosevedu on xxxx kõrvaltegevus. Kaebusele lisatud tõendiga nr 1 /tl 18/ tõendab K.G tööandja, et xxxx kuuluva sõiduki xxxx reg nr xxxx juhtimisõigus on K.G. Väärteo toimikus oleva sõiduki registreerimistunnistuse kohaselt on vastutavate kasutajatena sisse kantud 4 isikut (k.a menetlusalune isik). Ka sõiduki kinnipidamisel on K.G andnud muu hulgas ütluse, et ta ei ole kutseline juht. Kaebusele lisatud tõendiga nr 4 /tl 21/ tõendab K.G tööandja, et seoses alltöölepingu 02-2281P-15 täitmisega oli 16.09.2015 K.G tööülesandeks lisaks torustiku põhja ettevalmistamisele ja torustiku paigaldusele ka täiteliiva vedu OÜ Kohala SF lepingulises kasutuses olevast karjäärist Sämi külas Sõmeru vallas Lääne-Virumaa objektile Kunderi tänaval Rakvere linnas. Kohus märgib, et seadus ei sätesta, et igapäevane töökäsk (tööandja korraldus) peab olema kirjalikus vormis (saatelehena, veoselehena), seega loeb kohus K.G-le 16.09.2015 antud tööülesanded, veose päritolu ja sihtpunkti tõendatuks tööandja poolt väljastatud tõendiga. Kohus leidis, et mootorsõidukis xxxx reg märgiga xxxx ei pidanud oma veose veol marsruudil Kunderi tänav Rakveres – Sämi küla Sõmeru vallas – Kunderi tänav Rakveres 16.09.2015 kasutama sõidumeerikut ning seega ei saanud K.G rikkuda ka sõidumeeriku või juhikaardi kasutamise nõudeid. Asjaolu, et K.G juhitud sõidukil sõidumeerik faktiliselt olemas oli ning sõidukis ka kasutatud salvestuslehed olid, ei tähenda, et K.G poolt teostatavatel sõitudel oli kohustus sõidumeerikut kasutada, kuna tema juhitud sõiduk ei kuulu määruse (EÜ) nr 561/2006 reguleerimisalasse. Menetlusalusele isikule heideti ette veel AutoVS § 22 lg 1 p 2,4 ja
lg 1 rikkumist, kuna ta ei esitanud kontrollimisel nõuetekohast autojuhi ametikoolituse tunnistust ning tal puudus veoliigile vastav ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 art 1 lg 5 punkt d sätestab tingimused, mil veose veol ei ole ühenduse tegevusluba vaja ja mil veokid on vabastatud kõigist veoloa nõuetest. Kohus leidis, et xxxx vedas oma omandis olevat materjali (täiteliiva) oma objektile ehk oma tarbeks oma valduses oleva veokiga, mida juhtis ettevõtte enda töötaja, kelle põhitööks ei ole veoki juhtimine ja veosevedu on xxxx lisategevusala. Seega tegemist ei olnud tasulise riigisisese autoveoteenuse osutamisega, vaid omal kulul korraldatava riigisisese veoseveoga, mille korral ei ole ühenduse tegevusluba nõutav. AutoVS § 28 alusel teede- ja sideministri 06.11.2000 määruse nr 87 § 1 lg 1 kohaselt kehtivad kutseoskusnõuded tasu eest töötavale autojuhile, kes töötab veose või sõitjate veol määruses nimetatud kategooria auto, bussi või autorongiga, samuti sõitjate taksoveol. Kuna määruse § 11 p 7 sätestab, et määruse nõudeid ei kohaldata juhi suhtes, kes veab materjali või seadmeid, 9 mida ta kasutab oma tööks tingimusel, et sõiduki juhtimine ei ole tema põhitegevusala, siis ei pidanud K.G olema ka autojuhi ametikoolituse tunnistust. 6. Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur esitas Viru Maakohtu 21.06.2016 otsusele kassatsiooni, milles taotles otsuse tühistamist. Kassaator leidis, et maakohus, asudes seisukohale, et menetlusalune isik ei pidanud sõidumeerikut kasutama, jättis tähelepanuta majandustegevuse registri väljavõtte ja xxxx majandustegevust puudutava teabe. Nende tõendite kohaselt ei tegele xxxx ainult kanalisatsioonitöödega. Kohtuotsus on ka vastuoluline, kuna lahendi ühes lauses nimetati ettevõtte põhitegevusena kolme tegevusala ning järgnevas lauses üksnes kanalisatsioonitorustiku ehitust. Seetõttu leidis maakohus ekslikult, et K.G kasutatud veokile laienes
Maakohus jättis tähelepanuta ka väärteotoimikus oleva ja menetlusaluse isiku poolt kontrollijale kohapeal esitatud veose saatelehe, millelt ei nähtu kontrollimise kuupäevaga teostatavat vedu, kuid on näha, et menetlusalune isik tegeleb veose veoga järjepidevalt erinevatel päevadel. Maakohtu hinnangul piisas juhi ütlustest, milles ta selgitas, et teostab vedu kanalisatsioonitööde raames, et vabastada ta sõidumeeriku kasutamise kohustusest. Sellega rikkus maakohus pöördtõendamiskohustuse põhimõtteid. Menetlusaluse isiku poolt esitatud tõenditest ei nähtu üheselt ja konkreetselt seda, et ta 16.09.2015 just kanalisatsioonitöödega koormatud oli. Kontrollimise käigus esitatud saatelehel puudub kuupäev ja see ei kajasta andmeid selle kohta, kus veos peale võeti ning kuhu ja missugusel eesmärgil see viidi. Kohtuotsusest jääb arusaamatuks seisukoht, et menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduk ei kuulu määruse (EÜ) nr 561/2006 reguleerimisalasse. Maakohus märkis ise, et menetlusalust isikut saab käsitleda juhina ja tema tegevust autoveona EÜ määruse 561/2006 art 4 punktide a ja c mõistes. Sõidumeeriku salvestuslehtedelt nähtub, et K.G teostas juhina veosevedu igapäevaselt kontrollperioodi jooksul. Lisaks ei nõustu kassaator maakohtu seisukohaga, et menetlusalune isik teostas oma kulul riigisisest veosevedu ning tal ei ole vaja ühenduse tegevusloa ärakirja. Oma kulul veoseveo nõudeid reguleerib EÜ määruse nr 1072/2009 art 1 lg 5 p d, mille kõik tingimused ei ole täidetud. Väärteotoimikus ei ole ühtegi tõendit, et xxxx oleks konkreetsel kuupäeval veetava veose omanik, mille ta on ostnud või rentinud. Tõenditest nähtub, et xxxx teostab alltöölepingu alusel töid Rakvere linnale kuuluval objektil ning töid teostatakse Rakvere linna tarbeks. Saatelehest ja lisatud sõidumeeriku salvestuslehtede koopiatest nähtub, et tegemist ei ole lisategevusalaga, vaid ühe põhitegevusega, milleta ei ole võimalik töid objektil teostada. Seega tegemist ei saa olla oma kulul teostatava veose veoga ning nõutav on ühenduse tegevusloa ärakiri. Ekslik on ka maakohtu seisukoht, et menetlusalusel isikul ei pidanud olema esitamiseks ametikoolituse tunnistust. Kohus tuvastas, et töölepingust tulenevalt töötab menetlusalune isik vajadusel autojuhina. Samas on maakohus asunud ka seisukohale, et menetlusalust isikut saab käsitleda juhina ja tema tegevust autoveona EÜ määruse 561/2006 art 4 punktide a ja c mõistes. Saatelehelt ja sõidumeeriku salvestuslehtedelt nähtub, et menetlusaluse isiku tegevus on käsitletav sõiduki roolis kutselise juhi tegevusena. Tõendatud ei ole, et menetlusalune isik toimetas ehitusobjektile enda tööks vajalikke materjale. Väärteotoimikust nähtub, et töid teostati kolmandatele isikutele lepingu alusel. 7. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17.11.2016 otsusega nr 3-1-1-93-16 tühistati Viru Maakohtu 21.06.2016 otsus osas, millega tühistati kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetati 10 VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetlus K.G karistamises
VS § 313 järgi kvalifitseeritud väärtegude eest ning saadeti väärteoasi tühistatud osas uueks arutamiseks Viru Maakohtule teises kohtukoosseisus. Muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata. Kohtuvälise menetleja kassatsioon rahuldati. Maakohtu hinnangul kasutas menetlusalune isik xxxx kuuluvat veokit seoses kanalisatsioonitöödega, mille tõttu ei pidanud ta sõidumeerikut kasutama. Riigikohtu varasemast praktikast ilmneb, et
lg 12 p-s 8 loetletud sõidumeeriku kasutamise kohustust välistavad erandid laienevad transpordile peamiselt neil juhtudel, kui sõiduki liikluses osalemisel on põhitööülesande täitmisel abistav roll. Seejuures on nõutav, et tehtav vedu peab olema seotud konkreetse seaduses nimetatud tööga. Seega pidi maakohus ka arutataval juhul
lg 12 p 8 kohaldamise eeldusena kindlaks tegema, et K.G tehtud vedu oli seotud konkreetse kanalisatsioonitööga ja veosega liikluses osalemine oli selle töö tegemises kõrvalise, s.o abistava tähendusega. Kassaator osutab õigesti, et tõenditest nähtuvalt ei ole kanalisatsioonitorustiku ehitus xxxx ainuke põhitegevusala. Nimelt nähtub eeskätt äriregistri andmetest, et kõnealuse äriühingu põhitegevusaladeks on ka vee- ja gaasitorustiku ehitus, millele
Maakohus ei põhjendanud, miks ta pidas võimalikuks ja vajalikuks käsitada äriühingu põhitegevusalana vaid kanalisatsioonitorustiku ehitust. Samuti ei nähtu kohtuotsusest, miks ei arvestatud tõendina menetlusaluse isiku kasutuses olnud veoki sõidumeeriku salvestuslehtedel kajastatud teavet. K.G tööülesannete sisu üle otsustamisel on kaalukas tähendus sellel, kuidas salvestuslehtedel kajastatud andmed haakuvad teiste kohtuotsuses loetletud tõenditega, sh menetlusaluse isiku ütlustega, temaga sõlmitud töölepingu punkti 2.2 sisu ja tema tööandja väljastatud tõenditega. Väärteoasja materjali kohaselt on kohtuväline menetleja järjepidevalt toonitanud, et salvestuslehtede kohaselt tegeles menetlusalune isik veoste veoga iga päev ja see moodustas tema tööst kaaluka osa. Eelnev koostoimes K.G töölepinguga kinnitab kassaatori arvates arusaama, et veoki juhtimine ei saanud olla abistava tähendusega tegevus. Vähetähtis pole ka see, et kuigi menetlusaluse isiku sõnul puudus tal kohustus sõidumeerikut kasutada, on ta seda väärteoprotokollis kirjeldatud kuupäevale eelneval perioodil ometi järjepidevalt kasutanud. Kõnealust vastuolu pole menetlusalune isik samuti veenvalt selgitanud. Ühtlasi on põhjendatud kassatsiooni väide, et kontrolli käigus esitatud veoselehel puuduvad mis tahes andmed, mille alusel saaks seostada kõnealusel kuupäeval tehtud veo konkreetse kanalisatsioonitööga. Maakohus tugines vaadeldava küsimuse lahendamisel menetlusaluse isiku ütlustele ja tema tööandja poolt tagantjärele koostatud tõenditele, kuid pole seejuures käsitlenud ei nende tõendite usaldusväärsust ega ka haakuvust teiste dokumentaalsete tõendite, sh sõidumeeriku salvestuslehtedega. Väärteomenetlust lõpetades tugines maakohus EÜ määruse nr 1072/2009 art 1 lg 5 p-le d, milles nimetatud vedude korral ei ole vaja ühenduse tegevusluba ja mis on vabastatud ka kõigist veoloa nõuetest. Kassatsioonis tõdetakse põhjendatult, et rääkimaks veoloa nõuetest vabastamisest, peavad olema korraga täidetud kõik kõnealuse määruse punkti tingimused. Maakohtu järeldus, mille kohaselt olid need nõuded arutataval juhul ka täidetud, ei ole aga uuritud tõenditega kooskõlas. Nii on kohtuotsuses küll viidatud xxxx tõendile, milles see äriühing kinnitas ostu-müügilepingu sõlmimist täiteliiva omandamiseks, kuid tõendis kajastatud andmetest ei nähtu, et ka väärteoprotokollis märgitud kuupäeval vedas K.G ehitusobjektile tööandjale kuuluvat materjali. Seejuures on tähtis, et konkreetse kuupäeva kohta puuduvad nii tööandja tõendites kui ka veoselehel veose päritolu ja sihtkohta kajastavad andmed. Samuti ei ole maakohus käsitlenud küsimust, miks tuleb alltöölepingu täitmise raames tööde tegemine kolmanda isiku kasuks samastada materjali veoga äriühingu oma tarbeks. Tõendite hindamisest tingitud vigade tõttu, milleks on äriühingu põhitegevusala 11 tuvastamine ning menetlusaluse isiku töö sisu, asus maakohus ennatlikult seisukohale, et K.G tehtud veo puhul ei olnud ühenduse tegevusluba nõutav. Kriminaalkolleegium nõustus kassaatori kriitikaga selle kohta, et maakohus on nii veose kuuluvust ja päritolu kui ka K.G töö sisu puudutavaid tõendeid hinnanud valikuliselt ning jätnud tõenditevahelised vastuolud kõrvaldamata. Kriminaalkolleegium leidis, et kohtuotsuse põhjendustes ilmnenud tõendite hindamist puudutavad lüngad ja tõenditevaheliste vastuolude kõrvaldamata jätmine on toonud kaasa AutoVS § 313 ning
lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude osas väärteomenetluse alusetu lõpetamise, mis on käsitatav väärteomenetluse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 2 mõttes. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 8. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid tulenevalt VTMS §-st 123 lg 2 arutab väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. AutoVS § 22 lg 1 p 2 kohaselt autojuhil peavad olema ja ta peab esitama teda kontrollivale politseiametnikule või muule teda seaduse alusel kontrollivale ametiisikule käesoleva seaduse § 4 lõike 1 kohaselt nõutava ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirja. AutoVS § 4 lg 1 sätestab, et tasulise veoseveo korraldamiseks peab vedajal olema ühenduse tegevusluba ja iga tema kasutatava mootorsõiduki kohta ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri, kui käesoleva seaduse, välislepingu või Euroopa Liidu õigusaktiga ei ole sätestatud teisiti.
lg 1 kohaselt peavad juhil mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument, mootorsõiduki registreerimistunnistus ja selle haagise registreerimistunnistus või haagise registreerimistunnistuse koopia, mille on tõendanud selle väljastanud asutus, ja muud dokumendid, mida nõuab seadus. Eestis registreeritud mootorsõiduki või selle haagise puhul võib registreerimistunnistuse asendada koopiaga. AutoVS § 313 näeb ette vastutuse tasulise rahvusvahelise või riigisisese autoveoteenuse osutamisel ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirja, juhitunnistuse või nõutava veoloa autojuhi poolt kontrollivale ametiisikule esitamata jätmise eest.
lg 1 (kuni 07.04.2017 kehtinud redaktsioon) kohaselt mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja arvestus toimus nõukogu määruse (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta lisa I kohase mehaanilise sõidumeeriku salvestuslehtede või lisa IB kohase digitaalse andmesalvestusega sõidumeeriku (edaspidi digitaalne sõidumeerik) mällu salvestatud andmete järgi.
lg 1 kohaselt mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja arvestus toimub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 kohase analoogsõidumeeriku salvestuslehtede või sama määruse kohase digitaalse andmesalvestusega sõidumeeriku korral mällu salvestatud andmete järgi. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 165/2014 art 34 sätestab juhikaartide ja salvestuslehtede kasutamise nõuded. 12
lg 1 (kuni 07.04.2017 kehtinud redaktsioon) nägi ette vastutuse mootorsõidukile paigaldatud mehaanilise või digitaalse sõidumeeriku või juhikaardi kasutamise või nende lugemise võimalusele kehtestatud nõuete rikkumise eest.
lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõidukile paigaldatud analoog- või digitaalse sõidumeeriku või juhikaardi kasutamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest. KrMS § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Ühe või teise tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides teda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et KrMS § 61 lg 1 keelab ühtede tõendite eelistamise teistele aprioorselt, neid kogumis hindamata. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse koosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel kontrollitasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrollitasandile (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-74-10). Kohus süüteokoosseisu olemasolu kontrollimisel peab seega alustama süüteokoosseisu objektiivsest küljest. 8.1 Käesolevas väärteoasjas kogutud ja kontrollitud tõendite kogumi pinnalt loeb kohus tuvastatuks selle, et menetlusalune isik K.G 16.09.2015 kell 14.25 Lääne-Viru maakonnas Sõmeru vallas Tallinn-Narva mnt 108. km-l juhtis mootorsõidukit xxxx reg märgiga xxxx (sõiduki kategooria N3), milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut, rikkus sõidumeeriku kasutamisele kehtestatud nõudeid (salvestuslehtede ja nende lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid). Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määruse nr 42 lisa 5 kohaselt N3 kategooria sõiduk on täismassiga üle 12 tonni.
lg 1 kohaselt sõitjate veoks ettenähtud üle üheksa istekohaga (kaasa arvatud juhi koht) või veose veoks ettenähtud üle 3500-kilogrammise lubatud suurima täismassiga auto või autorongi juhi sõidu- ja puhkeaja kestuse, autoveol nõuete täitmisest vabastatud vedude loetelu ja juhi kohustused sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/
lg 12 p 8 kohaselt ei rakendata EÜ määruses nr 561/2006 sätestatud nõudeid juhtide suhtes riigisisesel maanteeveol, kui sõidukit kasutatakse seoses kanalisatsioonitöödega, üleujutuste vastu kindlustamise töödega, vee-, gaasi- ja elektrihooldusteenuse osutamisega, teehoolduse või -kontrolliga, olmejäätmete ukselt uksele kogumise ja kõrvaldamisega, telegraafi-, telefoni-, raadio- või televisiooniteenuse osutamisega ning raadio- või telesaatjate või vastuvõtjate asukoha määramisega. Menetlusalune isik K.G on tema poolt antud ütlustes (tl 45) ja esitatud kaebuses seisukohal, et tal ei olnud kohustust sõidumeerikut kasutada, kuna sõidukit kasutati seoses kanalisatsioonitöödega. Riigikohus märkis oma otsuses, et
lg 12 p 8 kohaldamise eeldusena tuleb kindlaks teha, kas tehtud vedu oli seotud konkreetse kanalisatsioonitööga ja kas veosega liikluses osalemine oli selle töö tegemises kõrvalise, s.o abistava tähendusega. Väärteoasjas kogutud tõendid kogumis ei kinnita kohtu hinnangul
Kaebuse kohaselt (tl 2-9) töötas K.G 16.09.2015 xxxx alluvuses ning kuna tekkis vajadus materjali järele, vedas ta xxxx objektile aadressil Lääne-Virumaa Rakvere linn Karja tn, kus teostatakse vee-, kanalisatsiooni- ja sademevee torustike ehitustöid, materjali. Kaebusele lisatud ehituse alltöölepingu nr 02-2281P-15 (tl 22-31) kohaselt sõlmisid peatöövõtja Lemminkäinen Eesti AS ja alltöövõtja xxxx 03.08.2015 töövõtulepingu, mille objektiks on Rakvere reoveekogumisala veemajandusprojekt – Projekt 5. Piirkond II. J. Kunderi tänava vee-, kanalisatsiooni ja sademevee torustike ehitustööd. Lepingust ning kaebusest nähtub seega, et sõidukit ei kasutatud mitte üksnes seoses kanalisatsioonitöödega, vaid ka vee- ja sademevee torustike ehitustöödega, millele
Äriregistri andmetel (tl 68-69) on xxxx põhitegevusalaks vee-, gaasi- ja kanalisatsioonitrasside ehitus, seega ettevõte põhitegevusalaks ei ole üksnes kanalisatsioonitööd, vaid lisaks sellele ka vee- ja gaasitrasside ehitus, millele ei laiene
Ettevõtte lisategevusaladeks on äriregistri andmetel teede ja kiirteede ehitus ning kaubavedu maanteel. 14 Isegi kui 16.09.2015 teostati xxxx poolt vaid kanalisatsioonitöid, siis ei võimalda väärteoasjas kogutud tõendid seostada K.G poolt nimetatud päeval teostatud vedu konkreetsete kanalisatsioonitöödega, sest menetlusaluse isiku poolt kohtuvälisele menetlejale esitatud saatelehel (tl 48) puudub üldse igasugune info 16.09.2015 teostatud vedude, materjali päritolu ning sihtkoha, kohta. Nimetatud saatelehest nähtub lisaks veel, et seal märgitud kuupäevadel on veost veetud mitmeid kordi päevas. Eeltoodu viitab omakorda sellele, et tegemist on ühe põhitegevusega, milleta ei ole võimalik töid objektil teostada. Lisaks nähtub väärteoasja materjalidele lisatud sõidumeeriku salvestuslehtedelt (tl 56-59), et menetlusalune isik on sõidumeerikut kasutanud väärteoprotokollis märgitud kuupäevale eelnevatel päevadel, kuigi tal väidetavalt selleks kohustus puudus. Sõidumeeriku salvestuslehtedelt nähtub, et 15.09-16.09.2015 on menetlusalune isik juhtinud veoautot reg märgiga xxxx kokku 216 km väikeste vahepausidega, alustades hommikul enne kella 7 ning lõpetades peale kella 15 (tl 56). Ka 11.09.2015 on menetlusalune isik juhtinud veoautot terve tööpäeva ulatuses, kokku 264 km (tl 58) ning 02.09-03.09.2015 samuti terve tööpäeva ulatuses, kokku 416 km (tl 59), mis viitab kohtu hinnangul sellele, et veoki juhtimine ei olnud tema jaoks abistava tähendusega tegevus, vaid tema tööpäevad koosnevadki sageli üksnes veoki juhtimisest. Eelpool toodud tõendeid kogumis hinnates, leiab kohus, et menetlusalune isik K.G oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Sõidumeeriku salvestuslehtede kasutamise nõuded tulenevad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest nr 165/2014, mille artikkel 34 lg 1 sätestab, et juht kasutab salvestuslehte või juhikaarti iga päev, mil ta sõidukit juhib, ning alates hetkest, kui ta sõiduki üle võtab. Salvestuslehte või juhikaarti ei võeta välja enne igapäevase tööaja lõppu, kui selle väljavõtmine ei ole muul viisil lubatud. Ühtki salvestuslehte või juhikaarti ei tohi kasutada pikema aja jooksul kui see, milleks see on ette nähtud. Väärteoasjas kogutud tõenditega on tuvastatud, et menetlusalune isik K.G kasutas 24 tunni salvestamiseks ettenähtud sõidumeeriku salvestuslehte pikema aja jooksul kui 24 tundi. Sõidumeeriku salvestuslehelt (tl 47) nähtub, et K.G kasutas ühte salvestuslehte ajavahemikus 08.09.2015-10.09.2015. Määruse art 34 lg 5 punkti b alapunktide ii, iii ja iv kohaselt kasutab juht lüliteid, mis võimaldavad registreerida eraldi ja eristatavalt järgmised ajavahemikud: „muu töö“, mis tähendab mis tahes tegevust peale juhtimise, nagu on määratletud direktiivi 2002/15/EÜ artikli 3 punktis a, ja samuti mis tahes tööd samale või muule tööandjale transpordisektoris või sellest väljaspool; „valmisoleku aeg”, nagu on määratletud direktiivi 2002/15/EÜ artikli 3 punktis b; vaheajad või puhkus. Sõidumeeriku salvestuslehtedelt (tl 47) nähtub, et menetlusalune isik ei ole kasutanud nõuetekohaselt sõidumeeriku lüliteid ning eraldi ja eristavalt kandnud salvestuslehtedele muud tööd, valmisolekuaega ega puhkeaega. Salvestuslehtedele on salvestatud üksnes juhtimise aeg. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et menetlusalune isik K.G on realiseerinud talle süüks arvatud
15 8.2 Veel loeb kohus käesolevas väärteoasjas kogutud ja kontrollitud tõendite kogumi pinnalt tuvastatuks selle, et menetlusalune isik K.G 16.09.2015 kell 14.25 Lääne-Viru maakonnas Sõmeru vallas Tallinn-Narva mnt 108. km-l juhtis mootorsõidukit, teostas tasulist vedu ning tal puudus kontrollijale esitamiseks veoliigile vastav ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri, samuti autojuhi ametikoolituse tunnistus. K.G on menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis (tl 45) kinnitanud, et kuna ta ei ole kutseline juht, siis pole tal vaja kutsetunnistust, sest antud juhul oli auto tema tööriist. Menetlusalune isik on vastulauses väärteoprotokollile kinnitanud, et ta töötab xxxx põhitöökohaga xxxx ametikohal, seega ei klassifitseeru ta autojuhina. Vajadusel veab ta, xxxx objekti tarbeks, xxxx omandisse kuuluvaid materjale. K.G on kaebuse lisana esitanud töölepingu nr 45 13.01.2012 (tl 32-34), mille p 2.2. sätestab, et töö üldiseks sisuks on vee- ja kanalisatsioonitorude paigaldamine, üldehitustööd ning vajadusel professionaalne auto juhtimine. Saatelehelt ja sõidumeeriku salvestuslehtedelt nähtub kohtu hinnangul see, et K.G tegevus sõiduki roolis on käsitletav kutselise juhi tegevusena, millest tulenevalt pidi tal olema läbitud autojuhi ametikoolitus ning tal pidi olema autojuhi ametikoolituse tunnistus. Menetlusalune isik on vastulauses väärteoprotokollile kinnitanud, et 16.09.2015 vedas ta OÜ Kohala SF lepingulises kasutuses olevast karjäärist xxxx ehitusobjektile materjali, xxxx omanduses oleva mootorsõidukiga xxxx reg märgiga xxxx. Seega ettevõtte vedas materjali, mis oli ettevõtte omandis, oma objektile ehk oma tarbeks, oma valduses oleva veokiga ja veokit juhtis ettevõtte enda töötaja, kusjuures veoki juhtimine ja materjalide vedu ei ole töötaja otsene töökohustus. Seega ei ole tegemist tasulise veoseveoga, vaid siseriikliku autoveoga omal kulul ning selleks ei pea vedajal olema ühenduse tegevusluba. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 art 1 lg 5 p d kohaselt ei ole vaja ühenduse tegevusluba ja kõigist veoloa nõuetest on vabastatud veosevedu mootorsõidukitega, kui täidetud on järgmised tingimused:
VS § 31 järgi kvalifitseeritavad väärteod toime hooletusest, sest kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud oma seadusest tulenevatest kohustustest teadlik olema. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. 17 10. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise alus isiku süü. Kohtulikul uurimisel leidis tõendamist, et
VS § 313 järgi kvalifitseeritud väärteod on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik K.G. Kuna nimetatud väärteod on toime pandud ühe teoga, siis määratakse nende eest KarS § 63 lg 1 kohaselt karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Nii
VS § 313 näevad karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. KarS § 47 lg 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. Menetlusalusele isikule K.G-le määras kohtuväline menetleja
lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 26 trahviühiku ulatuses, s.o 104 eurot, mis on ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast väiksem. KarS § 56 lg 1 teise lause kohaselt karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendava asjaoluna on kohtuväline menetleja märkinud, et menetlusalusel isikul puuduvad kehtivad karistused. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtu hinnangul vastab kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus, mis on väiksem kui ettenähtud sanktsiooni keskmine määr, menetlusaluse isiku süüle ning võtab arvesse karistust kergendavat asjaolu, milleks on kehtivate karistuste puudumine. Eeltoodust tulenevalt on menetlusalusele isikule K.G-le määratud karistus, rahatrahv 26 trahviühikut, s.o 104 eurot põhjendatud ja tuleb jätta muutmata. 11. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p-st 1, § 133-135 jätab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse xxxx H Li 09.10.2015 otsuse väärteoasjas nr: 2440,15,006716 osas, millega K.G-le määrati
VS § 313 järgi, KarS § 63 lg 1 kohaldades,
lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 26 trahviühiku ulatuses, s.o 104 eurot, muutmata ja K.G kaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Riigikohtu 04.09.2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Väärteomenetluse seadustiku § 160 lg-s 5 märgitud aluste puudumise tõttu jätta K.G kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirgi kassatsioon menetlusse võtmata. 14.06.2017 kohtuotsus kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne Referent 4-15-9231 jõustus 04. septembril 2017. a Riigikohtu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.