Väärteoasi nr 4-17-4254 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. september 2017 Jõgeva kohtumaja (kohtuistung toimus 21.09.2017) Väärteoasja number 4-17-4254 Kohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur Taotlus taotlus J.K-le asenduskaristuse kohaldamiseks Süüdlane J.K isikukood: xxx, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON KarS § 72 lg 1, 2 ja § 69 lg 1 alusel asendada J.K-le 15.04.2016 väärteoasjas nr 249016000912 määratud rahatrahv summas 120 eurot, millele vastab 3 päeva aresti, 5 (viis) tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) nädalat alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemine toimub Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kaudu. Üldkasuliku töö tegemise aja ja koha kooskõlastamiseks tuleb J.K võtta ühendust Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna nooremametnik Anžela Murumägiga (tel: 7500412, 53328924, Tartu Tiigi 78-kab. 109, e-post: Anzela.Murumagi@just.ee). Välja mõista J.K-lt riigituludesse sundtoomise kulu 24 (kakskümmend neli) eurot ja 70 senti. Sundtoomise kulu hüvitis tuleb kanda 1 (üks) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti a/a-le (EE351010052031000004 SEB PANK, EE502200221014193355 SWEDBANK, EE401700017002872300 NORDEA PANK, EE873300333499990003 DANSKE BANK), märkides viitenumbriks 99917700062701 ja selgituseks „väärteoasi nr 4-17-4254, sundtoomise kulu“. 1
(3)Kohtumäärus tuleb saata teadmiseks PPA Lõuna Prefektuurile, kohtutäitur Rita Lohule, J.K-le ning täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK 15.04.2016 määras Lõuna prefektuur väärteoasjas nr 249016000912 J.K-le LS § 259 lg 2 p 1 alusel rahatrahvi 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120 eurot. Kohtuvälise menetleja otsus jõustus 03.05.
- Kuna süüdlane ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustati tema suhtes 24.08.2016 täitemenetlus. 25.07.2017 teavitas kohtutäitur Rita Lohu kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest. 16.08.2017 saatis kohtuväline menetleja kohtule avalduse, milles palus juhindudes KarS § 72 ja TMS § 201 otsustada rahatrahvi summas 120 eurot asendamine arestiga. Kohus planeeris kohtuistungi 07.09.
- Vaatamata sellele, et kohtukutse toimetati süüdlasele kätte isiklikult, teda kohtuistungile ei ilmunud. Selleks, et tagada süüdlase ilmumine järgmisele kohtuistungile, kohaldati J.K sundtoomist. J.K peeti kinni 20.09.
- 21.09.2017 kohtuistungil selgitas J.K, et tal ei ole rahatrahvi tasumiseks raha olnud. Ta ei tööta ja ei saa ka pensionit. J.K pidas võimalikuks, et vend aitab tal rahatrahvi tasuda kui kohus selleks võimaluse annab. Samas oli J.K valmis rahatrahvi asendamisel ka üldkasulikku tööd tegema. KOHTU SEISUKOHT KarS § 72 lg 1 sätestab, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras. J.K ei ole tasunud talle karistuseks määratud rahatrahvi põhjendades seda sissetuleku puudumisega. Ka käesolevalt J.K ei tööta ega saa pensionit. Sissetulekuks on vahel juhutöödelt saadav tasu. Kuigi J.K avaldas istungil, et ta võib saada karistuse tasumiseks abi oma vennalt, ei ole rahatrahvi tasumise tähtaja pikendamine kohtu arvates põhjendatud. Rohkem kui aasta jooksul ei ole süüdlane leidnud võimalusi (sh venna abi) rahatrahvi tasumiseks, mistõttu ei ole tasumine ilmselt reaalne ka edaspidi ilma, et see paneks J.K lähedased raskesse olukorda. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et J.K-le määratud rahatrahv tuleb asendada teiseliigilise karistusega, s.o arestiga. Kuna J.K on avaldanud valmidust üldkasuliku töö tegemiseks, siis tulenevalt KarS § 69 lg 1 on võimalik arest asendada üldkasuliku tööga. J.K-le on karistuseks määratud rahatrahv summas 120 eurot, s.o 30 trahviühikut. KarS § 72 lg 2 ja § 69 lg 1 alusel vastab sellele 3 päeva aresti, millele omakorda vastab 5 tundi üldkasulikku tööd, sest üldkasulikku tööd ei mõisteta vähem kui viis tundi. Kohus määrab KarS § 69 lg 3 alusel üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 nädalat alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohus märgib, et üldkasuliku töö tähtajaks sooritamata jätmisel tuleb süüdlasel minna aresti kandma. 2
(3)Üldkasuliku töö tegemine toimub süüdlase elukohajärgselt Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kaudu ning töö tegemise aja ja koha kooskõlastamiseks tuleb J.K endal võtta ühendust Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna nooremametnik Anžela Murumägiga. Menetluskulud Kohus on seisukohal, et J.K sundtoomisega põhjustatud kulu tuleb J.K-lt välja mõista. V™S § 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 173 lg 1 p 2 kohaselt on kriminaalmenetluse kulud ka erikulud ja § 176 lg 1 p 2 kohaselt on erikuluks muuhulgas sundtoomise kulu. KrMS § 173 lg 3 kohaselt hüvitab erikulud isik, kelle süül need on tehtud. Väärteoasja materjalide kohaselt ei ilmunud J.K, vaatamata sellele, et oli kohtukutse kätte saanud, kohtuistungile. Mõjuvaid põhjuseid mitteilmumiseks ei olnud. Selleks, et tagada J.K kohalolek kohtuistungil, pidas kohus vältimatuks kohaldada J.K sundtoomist. Sundtoomise kulude õiendist nähtub, et kui sundtoomine teostati väljaspool politseiasutuse struktuurüksuse asukohajärgset linna, on sundtoomise kulu 24,70 eurot. Selline kulu on tekkinud J.K enda süül, kuna tema on käitunud menetlust takistavalt ja tema kohaloleku tagamiseks ei olnud muud võimalust kui kohaldada tema sundtoomist. Eelnevast tulenevalt tuleb sundtoomise kulu summas 24,70 eurot välja mõista J.K. Nimetatud summa tuleb hüvitada määruse resolutsioonis kirjutatud korras. Kohus lähtub määruse tegemisel KarS § 69, § 72, V™S § 211. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
(3)