Obsah (4)

§ 227§ 50§ 15§ 14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. september 2017, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-17-3896 Kohtunik Kristel Vedro Väärteoasi S.S kaebus Politse

) § 50 lg 5 p 3 nõudeid. Väärtegu on kvalifitseeritud

§ 227lg 3 järgi.

2. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Aulis Vahula koostas menetlusalusele isikule S.S-ile 04.07.2017 otsuse, mille kohaselt menetlusalune isik juhtis 12.06.2017 kell 21:23 mootorsõidukit Lääne-Viru maakonnas, Haljala vallas, TallinnNarva mnt 94 km-l. Juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 153 km/h + /- 8 km/h. Antud teelõigul on suurim lubatud sõidukiirus 90 km/h. Seega ületas sõidukiirust mitte vähem kui 55 km/h. Menetlusalune isik rikkus sellega

§ 50lg 5 p 3 nõudeid.

Väärtegu on kvalifitseeritud

§ 227lg 3 järgi.

Menetlusalusele isikule mõisteti

§ 227lg 3 järgi rahatrahv 110 trahviühiku ulatuses, so 440 eurot.

1. 25.07.2017 esitas menetlusalune isik S.S Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale kaebuse, mille kohaselt ta tunnistas end süüdi ja palus võimalust vähendada karistust või tühistada rahatrahv, kuna tegemist on vähetähtsa süüteoga. Kaebaja leibkonna sissetulek igakuiselt on ca 1300 eurot. Arvestades tema igakuist sissetulekut ja leibkonna liikmete arvu, on määratud trahvisumma liialt suur ja võib tekitada olukorra, kus kaebaja perekond satub makseraskustesse. Menetlusaluse isiku ja tema abikaasa palgatõendid lisatud. Vastus
2. Kohtuvälise menetleja esindaja oma kirjalikus vastustes menetlusaluse isiku S.S-i kaebusele oli seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks ja otsuse tühistamiseks alust ei ole.
3. Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse esindaja Joel Alla leidis, et S.S on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on 2 koostatud õigesti. Kiirusmõõteseade oli tehniliselt korras, omas kehtivat taatlust ja kiirust mõõtis pädev mõõtja. Menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit kiirusega 153+/-8 km/h, teel kus lubatud suurim kiirus oli 90 km/h, ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 55 km/h. Menetlusalune isik ületas sõidukit juhtides tunduvalt lubatud suurimat sõidukiirust, millega seadis ohtu eelkõige iseenda, rääkimata teiste kaasliiklejate tervisest ja võõrast varast. Mootorsõiduki juht peab olema liikluses osaledes hoolas ja tähelepanelik, ta peab jälgima ja järgima liikluskorraldus vahendeid. Sõidukiirus mõjutab liiklusõnnetusse sattumise võimalust, mida suurem kiirus seda raskem on õigeaegselt reageerida ja õnnetust ära hoida. Sõidukiirus mõjutab ka liiklusõnnetuse tagajärjel saadud vigastuste raskust. Sõidukiiruse valik on juhi teadlik otsus, mis ei sõltu teistest liiklejatest.
4. KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. On üldteada, et lubatud suurimat sõidukiirust ületades mootorsõiduki juhtimisel tehtavatel vigadel võivad olla väga rasked tagajärjed. Käesoleval juhul võib lubatud suurima sõidukiiruse ületamise määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü

§ 227

lg 3 mõttes on keskmisest suurem ning see omakorda tingib karistuse määramise ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast suuremas määras.

1. Arvestades, eelpool toodut, isiku poolt avaldatud kahetsust ning asjaolu, et menetlusalusel isikul varasemad rikkumised puuduvad leidis kohtuväline menetleja, et karistuse määramisel saab piirduda keskmise määra lähedase rahatrahviga. Arvestades avaldatud kahetsust ja esitatud vastulauset jätta lisakaristus kohaldamata ning võimaldada rahatrahvi tasuda ositi. Kohtuvälise menetlejana olen seisukohal, et menetlusaluse isiku väärtegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. Tuginedes eeltoodule, palus esindaja jätta politsei otsus 2590,17,003204 muutmata ja S.S-i kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused
2. VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
3. Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohaga ning väärteoasja materjalidega, leiab, et S.S-i kaebus tuleb jätta rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 04.07.2017 otsus väärteoasjas nr 2590, 17, 003204 muutmata.
4. Menetlusalust isikut süüdistatakse Liiklusseaduse § 50 lg 5 p 3 rikkumises.

§ 50

lg 5 p 3 kohaselt juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest.

§ 15

lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. 3

1. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 37 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärteo tõendatuks. Väärteoprotokolli ja otsuse kohaselt lugenud menetlusaluse isiku süü tõendatuks menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli ja kiirusmõõturi kasutamise protokolliga.
2. KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus loeb menetlusaluse isiku S.S-i süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega: menetlusaluse isiku enda ütluste, tunnistaja ülekuulamise protokolliga, kiirusmõõturi kasutamise protokolliga ja tunnistaja ülekuulamise protokolliga.
3. Kohus loeb menetlusaluse isiku S.S-i süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, mille kohaselt mõõdeti 12.06.2017 kell 21:23 S.S-i poolt juhitud sõiduauto xxxx, r/m xxxx kiiruseks 153 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus oli + /- 8 km/h. Kiirust mõõdeti liikuvast autost jälgides vastutuleva auto kiirust. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit. Protokoll on isikule tutvustatud ja tema poolt allkirjastatud.
4. Kohus loeb menetlusaluse isiku S.S-i süü tõendatuks veel tunnistaja K K ütlustega. Tunnistaja ütluste kohaselt teostas ta koos xxxx G K liiklusjärelevalvet Tallinn-Narva mnt 94.km. 12.06.2017 kell 21: 23 peeti kinni sõiduauto xxxx, r/m xxxx, kiirusmõõdik fikseeris sõiduauto kiiruseks 153 km/h + /- 8 km/h. Antud teelõigul lubatud suurim sõidukiirus 90 km/h. Patrullauto liikus Tallinna suuna, sõiduauto xxxx liikus Narva suunal.
5. Kohus loeb menetlusaluse isiku S.S-i süü tõendatuks veel menetlusaluse isiku ütlustega, mille kohaselt ta tunnistab süüteo toimepanemist. Ta andis ütlus, et oli teel xxxx. Vahetult peale Kunda ristmikku, kui oli pööranud Kunda teelt Peterburi maanteele, kiirendas, et mitte jääda ette tagant tulevatele autodele ja tagada sellega enda ja üldine ohutus. Olles ise endine politseinik ja mootorsõidukijuhi õpetaja, teab kui ohtlik on kiiruse ületamine. Kuna peres kasvab kaks last ja kolmas peagi sünnib, siis palub menetlusalune isik mitte ära võtta juhtimisõigust, mis tooks kaasa pere laostumise. Lisaks märgib, et tee oli kuiv ja vihma ei sadanud.
6. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Menetlusalune isik pani seega toime

§ 227

lg 3 järgi kvalifitseeritud väärteo.

§ 227

lg 3 alusel määrati S.S-ile karistuseks rahatrahv 110 trahviühiku ulatuses, so 440 eurot. 17. Kohus leiab, et S.S pani väärteo toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. S.S juhtides mootorsõidukit asulavälisel teel teadis, et ta ületas sõidukiirust. S.S-i väitis, et ta kiirendas, et mitte jääda ette tagant tulevatele autodele ja tagada sellega enda ja üldine ohutus. 4 18.

§ 14

lg 2 kohaselt peavad kõik liiklejad ja muud isikud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohu ja kahju tekkimist.

§ 50

lg 5 p 3 kohaselt juht ei tohi sõita kii remini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest.

§ 15

lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. 19. Tõendamist leidis, et

§ 227lg.

3 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastasel toime pannud menetlusalune isik.

§ 227

lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41–60 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. 20. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine, raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalusele isikule

§ 227lg 3 alusel määrati karistuseks rahatrahv 110 trahviühikut, 440 eurot.

Kohtuväline menetleja on kohaldanud põhikaristust keskmisest määrast, milleks on 100 trahviühikut, veidi suuremas määras, so 110 trahviühikut.

1. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09, 3-1-1-76-07 ) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdase isikut.
2. S.S-ile Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 14.07.2017 otsusega väärteoasjas nr 2590, 17, 003204, määratud karistus on seaduslik ja põhjendatud. Õiguskorra kaitsmise huvides tuleb isikule määrata karistus, mis peab andma hinnangu normikehtivusse ja avaldama õiglase karistuse mõju ühiskonnas. S.S ületas asulavälisel teel kiirust 55 km/h. Arvestades asjaolu, et menetlusalusel isik S.S on endine politseinik ja kiirabiauto juht ning mootorrsõidukijuhi õpetaja, on menetlusalusel isikul juba mõningane kogemus liiklusnõuetest kinnipidamise osas olemas, kuid see ei kogemus ei võimaldanud teda liiklusalase väärteo toimepanemisest hoiduma.
3. Liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt. Iga õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist turvalisust. Üldohtlike süütegude kaitsvaks õigushüveks on eelkõige inimese elu. Üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste määramiste, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi rikkumisi mitte toime panema. Kiiruspiirangud on kehtestatud liiklusohutuse tagamiseks, lähtudes normaaloludes ohutust sõidukiirusest. Teedel suurima lubatud sõidukiiruse kehtestamisel on silmas peetud tee seisukorda, sõiduki peatamise keskmist peatumisteekonda jms tegureid. Suurim lubatud sõidukiirus ei ole kohustus vaid võimalus ning seda tuleb kasutada siis, kui terviseseisund, nähtavus, ilmastikuolud jt faktorid seda võimaldavad. Sõidukiiruse valik on juhi teadlik otsus, mis ei sõltu teistest liiklejatest. Karistus peab 5 olema mõõdukas ja proportsionaalne, vastama toimepandud õigusrikkumise raskusele ning mõjutama isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemistest.
4. Kohtu hinnangul on seetõttu eripreventiivselt võimalik mõjutada S.S hoiduma süütegude toimepanemisest kohtuvälise menetleja poolt määratud karistusega. Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku poolt toodud põhjendus süüteo toimepanemise kohta on otsitud. Kohtu hinnangul näitas S.S oma tahtliku käitumisega lugupidamatust liikluskultuuri suurendades võimaliku ohu tekkimise riske.
5. Eeltoodud põhjendustel tuleb jätta menetlusaluse isiku S.S-i kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 14.07.2017 otsus väärteoasjas nr 2590, 17, 003204 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik 6