Obsah (5)

§ 424§ 65§ 75§ 50§ 69

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 5. august 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-8708 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Vaidl

§ 424

järgi ja karistuseks mõisteti 9 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust M.D-le Tartu Maakohtu 09.septembri 2013.a kohtuotsusega nr. 1-13-7960 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 2 kuud 28 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 ja § 74 lg 5 alusel asendati mõistetud vangistus 448 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha 2 aasta pikkuse tähtaja jooksul. Üldkasuliku töö tegemise ajal kohustati M.D järgima

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ning lisaks mitte tarvitama alkoholi ja osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratavas liiklusohutusalases sotsiaalprogrammis.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võeti M.D-lt lisakaristusena ära ka mootorsõiduki juhtimise õigus 2 aastaks. Kohtuotsus jõustus

1. novembril 2015.a.
3. juunil 2016.a saabus Tartu Maakohtusse Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne M.D-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks, kuna süüdimõistetu ei järgi talle üldkasuliku töö tegemise ajaks lisakohustusena määratud keeldu mitte tarvitada alkoholi. Ettekande kohaselt on ta rikkunud alkoholikeeldu
4. veebruaril,
5. mail (kainenemisel) ja
6. märtsil ja 31.mail (registreerimisel kriminaalhooldusosakonnas). Lisaks täpsustas kriminaalhooldusametnik kohtuistungil, et isik on viibinud arestimajas kainenemisel lisaks eeltoodule veel vähemalt 3 korral.
7. Tartu Maakohtu
8. juuni
9. a määrusega pöörati täitmisele M.D-le Tartu Maakohtu
10. oktoobri
11. a otsusega kriminaalasjas nr. 1-15-8708 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 8 kuud üheksa 9 päeva vangistust.
12. Maakohus tuvastas, et üldkasuliku töö tunde on M.D teinud nõuetekohaselt. Käesolevaks ajaks on ära tehtud 199 tundi üldkasulikku tööd ja tegemata on 249 tundi üldkasulikku tööd. Liiklusohutusprogrammis M.D osaleda veel ei ole saanud, kuna osalemine sõltub programmi toimumisest. Registreerimisi on kriminaalhooldusametnikul M.D-ga toimunud kümme ning neljal korral on süüdimõistetu rikkunud registreerimisnõuet, tuues vabanduseks telefoni kaotuse ja kuupäevade segi ajamise. Kahel korral on M.D ilmunud kriminaalhooldaja vastuvõtule alkoholi tarvitanuna ning korduvalt on ta üldkasuliku töö tegemise ajal viibinud ka arestimajas kainenemisel. Kohus luges tõendatuks, et süüdimõistetu on korduvalt rikkunud temale koos üldkasuliku tööga määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Samuti on ta rikkunud üldkasuliku tööga kaasnevat registreerimiskohustust. Nimetatud rikkumisi tuleb lugeda tahtlikuks, kuna mõjuvaid põhjendusi kohustuste mittejärgimisele süüdimõistetul esinenud ei ole. Seega on ilmne, et M.D on temale mõistetud karistusse ja selle kandmiseks antud kergemasse võimalusse suhtunud ükskõikselt ning ei ole osanud hinnata tema suhtes karistuse mõistmisel üles näidatud usaldust ja temale antud võimalust jätkata oma elu vabaduses kindlaksmääratud aja jooksul üldkasuliku töö tunde tehes ja kriminaalhoolduse nõudeid järgides. Selle asemel on ta näidanud üles üksnes vastutustundetut suhtumist ning on temale mõistetud karistuse eesmärkide täitmist takistanud, kuna ei ole nõuetekohaselt järginud tema peamise õigusvastase käitumise riskiteguriga seonduvat alkoholi tarvitamise keeldu. Kuna alkoholi tarvitamisega on süüdimõistetul olnud probleeme juba pikemat aega ning teda ei ole mõjutanud edasisest alkoholi tarvitamisest hoiduma varasemas kriminaalasjas määratud kohustus pöörduda alkoholismivastasele ravile ega praeguses kriminaalasjas määratud kohustus hoiduda alkoholi tarvitamisest, siis on kohtul igati alust kahelda, et ta suudaks alkoholi tarvitamisest hoiduda ka edaspidi ja täidaks seega temale üldkasuliku töö tegemisega kaasnevaid nõudeid edaspidiselt korrektselt. Seetõttu leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ning M.D-le mõistetud karistus tuleb täitmisele pöörata, arvates täitmisele pööratavast karistusest maha tema poolt seniselt ära tehtud üldkasuliku töö tunnid.
13. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse kaitsja, kes taotleb tühistada Tartu Maakohtu määrus. Kaitsja ei vaidlusta seda, et M.D on ette tulnud kriminaalhoolduse nõuete rikkumisi. Samas aga on ta teinud üldkasuliku töö tunde korrektselt ja sobib üldiselt 2 2 kriminaalhooldusele. Kohus jättis arvestamata sellegi, et M.D oli nõus asuma kahe kuu jooksul alkoholivastasele ravile. Seega oleks võinud jätta karistuse täitmisele pööramata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
14. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel puudub alus. Ringkonnakohus põhistab oma otsustust järgmiselt. 6.1 Kaitsja ei vaidlusta asjaolu, et M.D-le etteheidetavad rikkumised on aset leidnud, seetõttu ei hakka ringkonnakohus üle kordama kriminaalhooldaja ettekandes väljatoodud rikkumisi, mille maakohus on oma põhistustes piisava põhjalikkusega ka tuvastanud. 6.2 Kaitsja keskne argument seisneb selles, et M.D karistuse täitmisele pööramine on põhjendamatu, kuna üldiselt sobib ta kriminaalhooldusele ning oli nõus minema kahe kuu jooksul alkoholivastasele ravile.

§ 69

lg 6 kohaselt on olukorras, kus süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi kohtul kriminaalhooldusametniku ettekande lahendamisel valida kolme variandi vahel: 1) määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lõikes 2 sätestatule; 2) pikendada töö tegemise tähtaega arvestades

§ 69

lg 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega või 3) pöörata mõistetud vangistuse täitmisele. 6.3 Antud juhul ei ole M.D-le taotletud määrata üldkasuliku töö tähtaja pikendamist– asjaoludest nähtuvalt kestab M.D-le määratud tähtaeg üldkasuliku töö tegemiseks. Väär on ka kaitsja väide, et kohus ei ole kaalunud täiendava kohustusena võimalust alluda alkoholivastasele ravile, milleks M.D nõusoleku andis. Vastupidi – kohus on välja toonud, et M.D on varasemalt allutatud alkoholismivastasele ravile, kuid ta jättis peale ühekordset arsti külastust selle pooleli. I astme kohus on välja toonud sellegi, et M.D suhtumises nii alkoholiprobleemi kui ka toimepandud rikkumistesse ilmneb äärmine ükskõiksus, vabanduste ja eneseõigustuste otsimine, teistele vastutuse panemine („ma võin ju minna ravile“) ja parandamatu suhtumine ning sellest tulenev käitumine rikkumiste näol. Maakohus on möönnud, et M.D, vaatamata korduvatele õigusrikkumistele, nende eest mõistetud karistustele, lisakohustuste määramisele alkoholi tarvitamise piiramiseks, on käitunud vastutustundetult ega ole teinud senini ühtki omapoolset pingutust rikkumiste ärahoidmiseks. Sellises olukorras leiab ka ringkonnakohus, et täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75lõikes 2 sätestatule M.D-le määrata ei ole otstarbekas.

Sellises olukorras toimis apellatsioonikohtu hinnangul I astme kohus õigesti, kui pööras M.D-le Tartu Maakohtu

1. oktoobri 2015.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 8 kuud üheksa 9 päeva vangistust.
2. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
3. Kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi suuruse ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt on kaitsjal kulunud määruskaebuse koostamiseks 0,5 tundi. Kokku taotleb kaitsja 24 euro (sh käibemaks 20 eurot) hüvitamist. Arvestades määruskaebuse mahtu, loeb ringkonnakohus taotluses esitatud ajakulu põhjendatuks. Sellega seoses kuulub advokaat A. Kellole määruskaebemenetluses M.D-le õigusabi osutamise eest hüvitamisele 24 eurot (sh käibemaks 4 eurot) KrMS § 187 lg 2 alusel jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise korral kulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. 3 3 /allkiri/ Maarika Kuusk 4 /allkiri/ Tiit Lõhmus 4 /allkiri/ Mati Kartau