lg 3 alusel määrati, et G.F võib menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, ühes kuus kulub tasumisele 111,92 eurot. 3. 22.06.2016 registreeriti Tallinna Ringkonnakohtus G.F-i kaebus, milles ta palub end vabastada ekspertiisikulude kandmisest, kuna ekspertiisi tegemine ei olnud vajalik. Nimelt tegi G.F menetluse algusest koostööd ning tunnistas end täielikult süüdi. Lisaks 1
lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises
Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Samuti tuleb kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus jõuda konsensusele nii menetluskulude suuruse kui ka nende tasumise ulatuse ning viisi osas. 6. Kuna süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad alates 29.03.2015 kokkuleppe esemesse, kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted. Seega tuleb maakohtul juhinduda menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste lahendamisel −
Sedastades kriminaalmenetluse lõpetamise aluste puudumise
lg 1 p-de 2-6 mõttes, on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused. Kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest tuleb lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses. Kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub
lg 3 p -s 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või
lg 1 sätte rikkumisele.
lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus
(RKKKm 3-1-1-7-16, p-d 5.2-7).
Maakohus mõistiski menetluskulud tasumisele ositi 12 kuu jooksul. G.F kinnitas kaitsja juuresolekul enda soovi sõl mida kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga (II kd, tl 21). Seega on nii prokurör, süüdistatav kui kaitsja menetluskulude osas jõudnud kokkuleppele. G.F nõustus tasumisele kuuluvate menetluskuludega. Kokkulepe on teistkordselt avaldatud kohtuistungil, kus G.F kinnitas, et ta on kokkuleppest aru saanud ning nõustub sellega ja jääb kokkuleppe juurde (II kd, tl 25). Seejuures selgitas maakohus istungil menetluskuludega seonduvat veel eraldi ning G.F kinnitas, et talle on nende kuulumine kokkuleppesse ja ositi tasumine arusaadav. Seega on maakohus teinud otsuse vastavalt kokkuleppes märgitule ning kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused. 9. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.