4-16-3617/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08.08.2016 Jõhvi kohtumaja Väärteoasja number 4-16-3617 Kohtunik Anne PALMISTE Väärteoasi J.A väärteoasi Liikluskindlustuse seaduse §81 järgi J.A isikukood xxx, xxx Mxxx xxxx Ida Prefektuuri patrullpolitseinik Kaebuse esitaja Kohtuvälise menetleja esindaja Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §120, §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus OTSUSTAS: Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna patrullpolitseinik Mxxx Lxxx 25.04.2016 kiirmenetluse otsus nr.10220152271379 J.A karistamise osas Liikluskindlustuse seaduse §81 järgi rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 40 (nelikümmend) eurot – jätta muutmata. J.A kaebus jätta rahuldamata. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse teatavakstegemisest. Riigikohtule 30 päeva Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 08.08.

1. jooksul on alates otsuse kohtuotsusega Viru 1 Asjaolud ja menetluse varasem käik Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna patrullpolitseinik Mxxx Lxxx 25.04.2016 kiirmenetluse otsusega määrati J.A-le Liikluskindlustuse seaduse §81 järgi karistuseks rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 40 €. Kiirmenetluse otsuse kohaselt juhtis J.A xxx juures mootorsõidukit, millel puudus kohustuslik kehtiv liikluskindlustuse poliis. Sellega rikkus J.A Liikluskindlustuse seaduse §3 lg.2 sätteid ning pani toime väärteo Liikluskindlustuse seaduse §81 järgi. J.A esitas 03.05.2016 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus kiirmenetluse otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada. Kaebuse kohaselt ei ole selle esitaja otsusega nõus, kuna tal on Swedbank AS -s vormistatud kohustuslik liikluskindlustuse leping püsikorraldusega, mistõttu ta oli kindel, et liikluskindlustuse poliis kehtib. Kaebuse kohaselt ei soovi selle esitaja osaleda kohtuistungil. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuur oma 01.07.2016 kirjalikus vastuses nr.3.11.1/14039-4 on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses ja leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. Oma vastuses märgib xxx kindlustuspoliis. Swedbank AS on oma tõendiga kinnitanud, et alates 09.04.2016 puudus nimetatud autol liikluskindlustus panga eksimuse tõttu. Samas ei olnud J.A enne sõidu alustamist veendunud sõiduki suhtes sõlmitud kohustusliku varakindlustuslepingu kehtivuses. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, leidis, et J.A kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §120 lg.1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi Väärteomenetluse seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesolevas asjas nähtub menetlusaluse isiku poolt maakohtule esitatud kaebusest, et menetlusalune isik ei soovi kohtuistungil osaleda. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri 01.07.2016 kirjalikust vastusest nr.3.11.1/14039-4 Viru Maakohtu 20.06.2016 p äringule nr.4-16-3617 nähtub, et kohtuväline menetleja nõustub väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 2 Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on karistus määratud Liikluskindlustuse seaduse §81 alusel. Liikluskindlustuse seaduse §81 näeb ette vastutuse liikluskindlustuseta sõiduki juhtimise eest või välisriigis põhiasukohta omava sõiduki juhi poolt riiklikku järelevalvet teostavale politseiametnikule või abipolitseinikule liikluskindlustuse olemasolu tõendava dokumendi esitamata jätmise eest. Seega on vaja antud väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune mootorsõidukit, millel puudus kehtiv liikluskindlustuse poliis. isik juhtis Nagu nähtub 25.04.2016 koostatud kiirmenetluse otsusest nr.10220152271379, on menetlusalune isik rikkunud Liikluskindlustuse seaduse §3 lg.2 nõudeid. Liikluskindlustuse seaduse §3 lg.2 sätestab, et liikluses ei tohi kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust. Käesolevas väärteoasjas nähtub Eesti Liikluskindlustuse Fondi kirjalikest andmetest, et 25.04.2016 kell 14.40 kindlustuspoliis mootorsõidukile Nissan Patrol (registreerimismärk 55ZEB) ei kehtinud ning antud sõidukiga ei tohtinud liigelda. Maakohus peab eelnimetatud Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmeid usaldusväärseks tõendiks käesolevas väärteoasjas. Asjaolu üle, et kontrolli momendil puudus menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõidukil kehtiv liikluskindlustuse poliis, käesolevas väärteoasjas ei ole. Seda on tunnistanud ka menetlusalune isik, põhjendades seda panga veaga. Liiklusseaduse §33 lg.2 p.9 kohaselt on juht kohustatud juhul, kui sõiduki suhtes on kohustuslik sõlmida vastutuskindlustusleping, enne sõidu alustamist veenduma sõiduki suhtes sõlmitud kohustusliku vastutuskindlustuslepingu kehtivuses ja selle alusel väljastatud poliisi olemasolus. Käesolevas väärteoasjas ei ole menetlusalune isik eelnimetatud Liiklusseaduse sätet järginud ja juhile pandud hoolsuskohustust täitnud. Eeltoodu alusel ja hinnates kõiki tõendeid kogumis, leiab maakohus, et menetlusalust isikut oli põhjendatult karistatud Liikluskindlustuse seaduse §81 järgi, kuna ta rikkus Liikluskindlustuse seaduse §3 lg.
2. Selle tuvastatud asjaoluga on kooskõlas ka kaebuse esitaja seisukoht, mille kohaselt on ta kohustusliku liikluskindlustuse poliisi puudumist tunnistanud ning ei vaidlusta seda ka maakohtule esitatud kaebuses. Maakohus nõustub kiirmenetluse otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik pani toime kiirmenetluse otsuses viidatud väärteo , siis kiirmenetluse otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. 3 Ülaltoodu alusel tuleb kiirmenetluse otsus rahatrahvi määramise osas jätta muutmata. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Liikluskindlustuse trahviühikut. seaduse §81 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule ülalnimetatud väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses. Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra ületavana. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule määranud karistuse väärteo toimepanemise eest tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra. Kuna väärteomenetlusega on kindlaks tehtud menetlusaluse isiku süü Liikluskindlustuse seaduse §81 järgi, leiab maakohus, et käesolevas asjas on kohtuväline menetleja karistuse määramisel õigesti hinnanud Karistusseadustiku §56 sätestatud nõudeid, muuhulgas ka rikkumiste raskusastet ja juhi isikut. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – on võimalik saavutada kiirmenetluse otsuses märgitud rahatrahvi suurusega. Kiirmenetluse otsusest nähtub ka, et rahatrahvi suuruse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud kergendava asjaoluna kahetsust. Raskendavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Ülaltoodu alusel tuleb kiirmenetluse otsus rahatrahvi suuruse osas jätta muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 4