1-16-1566/25

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-1566 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. juuni
3. a määrus otsustamaks süüdimõistetu tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine elektroonilise valvega Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu A.H XXX), määruskaebus (isikukood RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. juuni
5. a määrus muutmata ja A.H määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. A.H tunnistati süüdi Viru Maakohtu 02.03.
7. a kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p-de 5,7,8,9 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta ja 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 19.05.
8. a kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud ja 13 päeva vangistust, millest KarS § 68 lg 1 alusel arvati maha eelvangistus 5 päeva. Karistuse kandmise algus on 15.09.
9. a ja lõpp 23.02.
10. a.
11. Viru Maakohus keeldus 02.06.
12. a määrusega A.H tingimisi ennetähtaegsest vabastamisest elektroonilise valve alla.
13. Viru Maakohus asus seisukohale, et süüdimõistetu eelnevast elukäigust võib järeldada, et vanglast tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilisele valvele ei paneks A.H hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning on olemas käitumiskontrollist kõrvalehoidumise risk. A.H varasem käitumine, toimepandud kuriteo korduvus ja iseloom viitavad tema ühiskonnaohtlikkusele. Süüdimõistetu käitumine vanglas, distsiplinaarkaristuste puudumine ja tema edasised tegutsemisvõimalused vabanemisel, elukoha olemasolu ning lähedaste toetus ei kaalu üles vahetult enne vangistusse sattumist toimepandud kuritegudega seonduvaid asjaolusid. A.H on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Viimane karistus mõisteti kuriteo eest, mille ta pani toime katseajal. Varasem kriminaalhooldus ebaõnnestus. Vabaduses oli isikul probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega. Ka enne vangistust oli kinnipeetaval elukoht ning lähedaste toetus, kuid see ei hoidnud ära kuritegude toimepanemist. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks kinnipeetavat hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. MÄÄRUSKAEBUS
14. A.H esitas määruskaebuse, millega taotles Viru Maakohtu määruse täies ulatuses tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada kinnipeetav vanglast tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla. Kinnipeetav palub endale saata määruse koos tõlkega vene keelde.
15. A.H määruskaebuse aluseks olevad põhjendused on kokkuvõtlikult alljärgnevad. A.H asub seisukohale, et maakohus, vaadates läbi tingimisi ennetähtaegse elektroonilise valve alla vabastamise küsimust, moonutas olemasolevaid fakte, andis ebaõige hinnangu ja tegi ebaõige järelduse, jättes analüüsimata prokuratuuri ja vangla seisukohad. Süüdimõistetu peab kohtuotsust vastuoluliseks osas, millega maakohus on asunud seisukohale, et elektrooniline järelevalve ei ole kohane meede, sest A.H on varasemalt toime pannud kuritegusid ka katseajal ning et vanglas on toime pannud distsiplinaarrikkumisi. Kohus viitab halbadele iseloomustustele (märkimata, kellelt need on saadud). Süüdimõistetule on jäänud arusaamatuks, kuidas tema positiivne käitumine karistuse kandmise ajal, töötamine, sotsiaalprogrammide läbimine on muutunud kohtu arvamusel „negatiivseks asjaoluks“. Kinnipeetav kinnitab, et soovib pärast vabanemist hakata elama õiguskuulekalt ja kahetseb eelnevalt toimepandud õigusrikkumisi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
16. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud Viru Maakohtu 02.06.
17. a määrusega ja esitatud määruskaebusega, asub seisukohale, et maakohtu lahend on seaduslik ja põhjendatud. Seetõttu võtab apellatsioonikohus seisukoha üksnes määruskaebuses esitatud väidete osas.
18. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Maakohus analüüsis ning võttis kohtumääruse tegemisel KarS § 76 lg 4 alusel arvesse nii prokuröri, vangla, kriminaalhooldusametniku, süüdimõistetu kui ka tema kaitsja poolt esitatud argumendid. Maakohus ei ole määruses moonutanud fakte ega andnud ebaõiget hinnangut või teinud ebaõigeid järeldusi.
19. Ringkonnakohus lisab, et vastavalt Riigikohtu praktikale ei ole süüdimõistetul ennetähtaegse vabastamise tähtaja saabumisel subjektiivset õigust vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks, kuna süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise otsustab kohus KarS § 76 lg-s 4 loetletud asjaolude kaalumise tulemusena. Kriminaalhooldusametniku andmetel on võimalik elektroonilise valveseadme paigaldamine kinnipeetava isale kuuluvasse 2 2 korterisse ja isa on andnud ka kirjaliku nõusoleku, mistõttu on täidetud KrMS § 4191 lg 5 alusel Justiitsiministri poolt kehtestatud elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra § 51 lg 2 p-des 1-4 sätestatud tingimused elektroonilise valve kohaldamiseks. Järelikult on formaalsed eeldused elektroonilise valve kohaldamiseks olemas. Apellatsioonikohus aga rõhutab, et KarS § 76 lg 4 jätab kohtule katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel laiaulatusliku otsustusruumi ning kinnipeetavale ei ole garanteeritud ennetähtaegne tingimisi vabanemine.
20. Ringkonnakohus on tuvastanud, et A.H on varasemalt kriminaalkorras karistatud 3-l korral ja väärtegude eest karistatud 13-l korral. Vanglakaristust kannab esimest korda. Vanglas viibimisel distsiplinaarkaristused puuduvad. A.H iseloomustuse kohaselt on tema käitumine ainult oma vajadustest lähtuv, samas soovib ta ennast parandada. Kinnipeetaval on harjumus tarvitada alkoholi ja narkootikume, kuid ta soovib nende tarvitamisest vabaneda. Süüdimõistetu pani katseajal toime uue kuriteo ja ei täitnud üldkasuliku töö tunde. Süüdimõistetu tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Varasem abielu, samuti isapoolne moraalne toetus ja materiaalne tugi ei osutunud piisavalt tõhusaks hoidmaks kinnipeetavat kuritegude toimepanemiselt. Ringkonnakohus peab positiivseks, et süüdimõistetu on vanglas osalenud nõustamistel, programmides ja kursustel ning teinud tööd.
21. Eelnevat on võtnud arvesse ka maakohus. Seega ei ole maakohtu otsus vastuoluline osas, milles on asutud seisukohale, et elektrooniline järelevalve ei ole kohane meede seoses asjaoluga, et A.H on varasemalt toime pannud kuritegusid ka katseajal. Samas korrigeerib ringkonnakohus maakohtu määrust distsiplinaarkaristuste osas: vanglas viibimisel A.H distsiplinaarkaristused puuduvad. Eelnev ebatäpsus aga ei ole käesoleval juhul oluline, sest KarS § 76 lg-s 4 sätestatud diskretsioonipõhimõtte valguses on kohtul võimalus oma keeldumist vangistusest tingimisi ennetähtaegsest vabastamisest elektroonilise valvega põhjendada ka teiste, kaalukamate argumentidega.
22. Vanglast tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Eeltoodud asjaolud ei ole sarnase kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb isegi arvuliselt rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega ning iga tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tuleb lähtuda konkreetset isikut ning asja iseloomustavatest positiivsetest ja negatiivsetest argumentidest, mis omavad erinevat kaalu. Maakohus on kõiki neid asjaolusid arvesse võtnud.
23. Maakohus on põhjendustes viidanud kinnipeetava kohta vanglas koostatud iseloomustusele. Ringkonnakohus selgitab, et A.H positiivne käitumine vanglas ei ole omandanud maakohtu otsuses negatiivset alatooni. Kohus peab otsuse tegemisel võtma arvesse ka isiku eelnevat elukäiku. Lisaks rõhutab ringkonnakohus, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine süüdimõistetule garanteeritud (vt RKKm 3-1-1-59-14).
24. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 lg 1, 2, 3 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. 3 3 /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Maarika Kuusk 4 4 /allkiri/ Mati Kartau