Obsah (4)

§ 227§ 15§ 73§ 207

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.08.2016, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 4-16-4491 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuasi K.T kaebus Politsei- ja Piir

§ 227lg 2 ja § 207 eest Kar

S § 63 lg 1 alusel

§ 227lg 2 järgi karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks, muutmata.

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates ja esitama kassatsiooni 30 päeva jooksul samast ajast arvates. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD

1. 22.04.2016 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna xxxx M L väärteoprotokolli nr AB1429791, millest nähtuvalt juhtis K.T 22.04.2016 kella 15.48 ajal mootorsõidukit kiirusega 121+4 km/h Haljala vallas Tallinn-Narva 1 maantee
2. kilomeetril, s.o asulavälisel teel, kus lubatud sõidukiirus on 90 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 27 km/h. Samuti juhtis K.T mootorsõidukit, millel oli tähtaegselt läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll. Toimepandud tegudega rikkus menetlusalune isik

§ 15

lg 1 p 1 ja

§ 73

lg 2 nõudeid ning väärteod kvalifitseeriti

§ 227

lg 2 ja

§ 207järgi.

2. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse xxxx A V 19.05.2016 otsusega väärteoasjas nr 2590,16,001891 määrati K.T-le KarS § 63 lg 1 alusel

§ 227lg 2 järgi karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise 2 kuuks.

1. 06.06.2016 saabus Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja K.T kaebus kohtuvälise menetleja otsusele. Menetlusalune isik tunnistab täielikult oma süüd ja kahetseb toimepandut. Kaebusega vaidlustab kohtuvälise menetleja otsuse valitud karistusmäära osas. Kaebuse kohaselt asetab mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine menetlusaluse isiku raskesse majanduslikku olukorda, kuna sellisel juhul jääb ta tööta ning seeläbi ka püsiva sissetulekuta. Isikul ei õnnestunud pikka aega tööd leida, kuid alates 01.03.2016 töötab ta xxxx xxxx 4-kuulise katseajaga. Xxxx tegevuseks on ehitustööde teostamine üle kogu Eesti. Käesoleval ajal on käsil ehitusobjektid Narvas, Jõhvis, Kohtla-Järvel ja Tallinnas. Menetlusaluse isiku tööülesannete hulgas on ehitusmaterjalide müügipartnerite leidmine, et tagada ettevõtte sujuv töö. Ta peab pidevalt käima ehitusobjektidel, kohtumistel partnerite leidmiseks ja lepingute allkirjastamiseks, läbirääkimistel partneritega ning ehitusmaterjale soetamas, seega on selle töö tegemiseks vaja kasutada sõidukit, millest järelduvalt vaja omada juhiluba. Ettevõte on isikule määratud karistusest teadlik ning katseaja lõppedes on ettevõte sunnitud ta juhtimisõiguse kaotamisel vallandama, kuna töökohti muudel erialadel neil pakkuda ei ole. Käesoleval ajal on menetlusalusel isikul kindel sissetulek. Töökoha kaotamisel jääb ka varem määratud trahvi jääk tasumata ning see edastatakse täitmiseks kohtutäiturile, millega aga kaasnevad isikule täiendavad kulud kohtutäituri tasude näol. Menetlusalune isik elab koos abikaasa ja xxxx. aastal sündinud tütrega. Abikaasa ei tööta, kuna kasvatab last. Viru Maakohtu 31.03.2008 otsuse nr 2-07-46143 alusel maksab ta elatist xxxx. aastal sündinud pojale esimesest abielust, käesoleval ajal 200 eurot kuus. Korteri ja kommunaalteenuste eest kuulub tasumisele talveajal umbes 200 eurot kuus. Menetlusalune isik on oma pere ainuke töötav liige, seega ainus ülalpidaja, mistõttu ei saa ta peret ülal pidada ning riik likke makse maksta juhtimisõiguse kaotamisel. Eeltoodust tulenevalt palub menetlusalune isik tühistada Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna 19.05.2016 väärteootsus nr 2590,16,001891 valitud karistuse – mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kaheks kuuks – osas ning teha uus otsus, millega määrata karistuseks rahatrahv arvestades minu majanduslikku seisundit ja võimaldades rahatrahvi tasumine ositi ühe aasta jooksul.
2. 09.06.2016 kohtule saabunud vastuskirja kohaselt on kohtuväline menetleja seisukohal, et K.T on toime pannud temale

§ 227lg 2 ja § 207 järgi inkrimineeritud väärteod ja protokoll on koostatud õigesti.

Kiirusmõõteseade oli tehniliselt korras, omas kehtivat taatlust ja kiirust mõõtis vastava koolituse läbinud pädev politseiametnik. Sõidukil oli tähtaegselt läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll. Menetlusaluse isiku karistusregistri andmetest nähtub, et isikul on 13 kehtivat liiklusalast süüteokaristust, nende eest määratud rahatrahvid on tasumata. Seega oli menetlusalusel isikul 2 juba mõningane kogemus karistuse osas olemas, kuid see ei sundinud teda uue liiklusalase väärteo toimepanemisest hoiduma. Kui juht ei soovi kohandada enda juhitava sõiduki kiirust vastavalt kehtivatele liiklusseaduse sätetele, tuleb ta juhtimiselt kõrvaldada ning välistada tema osalemine liikluses mootorsõiduki juhina, kuivõrd ta on oma suhtumiselt teistele liiklejatele ohtlik. Menetlusalune isik tekitas oma teoga soodsa pinnase võimaliku liiklusõnnetuse tekkimiseks, kuna peamiseks liiklusõnnetuse tekkimiseks ongi valesti valitud sõidukiirus. Kui isik peab normaalseks olukorda, et ta liikluses osaledes ei pea jälgima sõidukiirust ja liiklusmärke, siis on ta liikluses ohtlik, kuivõrd ta ei taju temast enesest tulenevat ohtu ja selline isik tuleb juhtimiselt kõrvaldada. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusaluse isiku poolt toodud põhjendus sõiduki kasutamise vajaduse kohta ei vähenda menetlusalusele isikule inkrimineeritud rikkumise ulatust. Vastulauses esitatu jäeti arvestamata, kuna vaatamata varasemale korduvale karistamisele samalaadsete süütegude eest, ei ole menetlusalune isik neist vajalikke järeldusi teinud, millest nähtub tema ükskõiksus ja hoolimatus nii enese kui kaasliiklejate suhtes, mistõttu on kohtuväline menetleja seisukohal, et menetlusaluselt isikult juhtimise õiguse äravõtmine on avalikkuse huvides ülekaalukam kui menetlusalusele isikule ajutiselt kujuneda võivad ebamugavused. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. On üldteada, et lubatud suurimat sõidukiirust ületades mootorsõiduki juhtimisel tehtavatel vigadel võivad olla väga rasked tagajärjed. Käesoleval juhul võib lubatud suurima sõidukiiruse ületamise määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü

§ 227

lg 2 mõttes on keskmisest väiksem ning see omakorda tingib karistuse määramise ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast väiksema. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et varasemalt menetlusaluse isiku suhtes põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kohaldatud ei ole, leiab kohtuväline menetleja, et karistuse määramisel saab piirduda põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmisega 2 kuuks. Tuginedes eeltoodule palub kohtuväline menetleja jätta xxxx A V otsus väärteoasjas nr 2590,16,001891 muutmata ja K.T kaebus rahuldamata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 117 lg 1 p 4 kohaselt lahendab maakohtunik asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le
2. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Antud juhul on kohtumenetluse pooled taotlenud asja lahendamist kirjalikus menetluses, mistõttu kuulub käesolev asi lahendamisele kirjalikus menetluses.
3. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja 3 lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 133 p 1 kohaselt selgitab kohus kaebuse lahendamiseks, kas väärteoasjas ei esine käesoleva seadustiku §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid.
4. Menetlusalusele isikule on kohtuvälise menetleja otsusega määratud karistus selle eest, et ta juhtis 22.04.2016 kella 15.48 ajal mootorsõidukit kiirusega 121+/-4 km/h Haljala vallas Tallinn-Narva maantee
5. kilomeetril, s.o asulavälisel teel, kus lubatud sõidukiirus on 90 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 27 km/h. Samuti on menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja otsusega määratud karistus ka selle eest, et juhtis mootorsõidukit, millel oli tähtaegselt läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll.
6. Kohus tutvus videosalvestisega nr 001222, millest nähtub 22.04.2016 kell 15.48 sõiduauto xxxx registreerimisnumbriga xxxx liikumiskiiruse mõõtmine seadmega LaserCam 4 nr LE
7. Mootorsõiduk liikus
8. sõidurajal, kolmeliikmelise sõiduauto kolonni keskmise autona pärisuunalisel teel, lähenedes patrullautole. Kiiruse mõõtmisel oli seadme kõrgeim lugem 121 km/h, mõõdetaval teelõigul oli lubatud sõidukiirus 90 km/h, laiendmääramatus +/-4 km/h, seega kiiruse ületamine on mitte vähem kui 27 km/h. Juhile tutvustati videosalvestist. Eeltoodu on tõendatud ka tunnistaja xxxx R N ütlustega, mille kohaselt teostas ta 22.04.2016 liiklusjärelevalvet koos xxxx M L Tallinn-Narva maantee
9. kilomeetril Haljala vallas ning andis valget värvi sõidukijuhile käega peatumismärguande, kuna M L mõõtis sõiduki kiiruseks 121 km/h kohas, kus suurim lubatud sõidukiirus on 90 km/h. Sõiduautoks osutus xxxx registreerimismärgiga xxxx, mida juhtis K.T. Kontrollimisel selgus ka, et sõidukil oli tähtaegselt läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt tunnistab ta oma süüd ja kahetseb juhtunut. Palub karistusena juhtimisõigust mitte ära võtta, kuna alles sai tööle ja tööga seoses on juhtimisõigus väga oluline. Lubab rahatrahvi ära maksta.
10. Kohus tuvastas, et K.T poolt juhitud mootorsõiduk liikus Lääne-Virumaal Haljala vallas Tallinn-Narva maantee
11. kilomeetril Arkna suunas kiirusega 121+/-4 km/h.

§ 15

lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. Seega oli maksimaalse sõidukiiruse piiranguks 90 km/h. K.T juhitud sõiduki kiiruseks antud teelõigul mõõdeti 121+/-4 km/h, seega lubatud sõidukiiruse ületamine vähemalt 27 km/h.

§ 227

lg 2 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Seega pani menetlusalune isik toime

§ 227lg-s 2 sätestatud rikkumise.

Kohus tuvastas ka, et K.T poolt 22.04.2016 kell 15.48 juhitud sõiduautol xxxx, registreerimismärgiga xxxx, oli tähtaegselt läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll, mis on tõendatud tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütlustega.

§ 73

lg 2 kohaselt peavad liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli.

§ 207

kohaselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise eest karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Seega pani menetlusalune isik toime ka

§ 207sätestatud rikkumise.

4 10. K.T tunnistab väärtegude toimepanemist ning nende asjaolude ja tõendatusse osas vaidlus puudub. Vaidluse esemeks on põhikaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et ületades kiirust, sõites kiirusega vähemalt 117 km/h teelõigul, kus on maksimaalselt lubatav sõidukiirus 90 km/h, rikkus menetlusalune isik

§ 15

lg 1 p-st 2 tulenevaid sätteid tahtlikult, kuna teadis süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuivõrd teda on ka varem sama teo eest väärteokorras karistatud. Kohus leiab ka, et juhtides mootorsõidukit, millel on tähtaegselt läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll, rikkus menetlusalune isik

§ 73

lg-st 2 tulenevaid sätteid vähemalt kaudse tahtlusega, kuivõrd ta teadis või pidi teadma, et enne mootorsõiduki juhtima asumist tuleb kindlaks teha mootorsõiduki vastavus liiklusseaduses sätestatud nõuetele. Kohus tegude õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et

§-s 207 ja § 227 lg-s 2 sätestatud väärteod on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik K.T. Seega ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. KARISTUS 11. Kohtuväline menetleja tegi 19.05.2016 otsuse, millega määrati K.T-le

§ 227

lg 2 ja

§ 207järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest Kar

S § 63 lg 1 alusel

§ 227lg 2 järgi karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks.

Kaebuse esitaja taotleb kohtuvälise menetleja tehtud otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega määratakse talle karistuseks rahatrahv arvestades tema majanduslikku seisundit. 12. Karistuse määramisel tuleb lähtuda KarS §-s 56 näidatud karistuse eesmärkidest ning arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü.

§ 227

lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 21-40 km/h rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 6 kuud. Vaidlustatud otsusega on kohtuväline menetleja menetlusalust isikut karistanud põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega alla sanktsiooni keskmise määra, s.t 2 kuuks. Otsusest nähtuvalt on menetleja sellise karistuse määramisel arvestanud, et esineb karistust kergendav asjaolu, milleks on menetlusalune isiku süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus ja puuduvad karistust raskendavad asjaolud. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on K.T varem liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud kokku 12-l korral, sealjuures on teda 6-l korral karistatud analoogsete liiklusalaste väärtegude, s.o suurima lubatud sõidukiiruse ületamise eest, rahatrahvidega. Rahatrahvid on tasutud osaliselt. Karistused on kehtivad. 5 Arvestades, et menetlusalune isik on varasemalt korduvalt toime pannud liiklusalaseid väärtegusid, varasemate väärtegude eest määratud kergemad karistused ei ole suutnud menetlusalust isikut mõjutada seaduskuulekalt käituma, ta jätkab uute liiklusalaste õigusrikkumiste toimepanemist, muuhulgas käesolev väärtegu, mis kujutab ohtu nii menetlusaluse isiku enda kui kaasliiklejate elule ja tervisele, on põhikaristuseks juhtimisõiguse äravõtmine igati õigustatud. Karistuse määramisel ei ole menetleja rikkunud karistuse kohaldamise aluseid KarS § 56 lg 1 järgi ega ka diskretsiooni põhimõtteid. Karistus on määratud kooskõlas seaduse nõuetega ja kohtu hinnangul väärteo asjaolusid arvestades õiglane.

1. Menetlusaluse isiku väited majanduslike ja perekondlike tagajärgede kohta, mis kaasnevad juhtimisõiguse äravõtmisega, ei ole asjaolud, mis välistaksid karistusena juhtimisõiguse äravõtmise või annaksid aluse kohtuvälise menetleja otsuse muutmise karistust puudutavas osas. Nimetatud majanduslikud ja perekondlikud asjaolud olid menetlusalusele isikule teada ka ajal, mil ta otsustas toime panna õigusrikkumise. Samuti oli menetlusalusele isikule teada, et õigusrikkumisele võib järgneda karistus, sealhulgas juhtimisõiguse äravõtmine. Seega, olles teadlik oma majanduslikust ja perekondlikust olukorras ning võimalikest tagajärgedest, pani menetlusalune isik siiski toime järjekordse liiklusalase väärteo. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-26-10 väljendanud seisukohta, et kuigi üldiselt tuleks vältida töökoha kaotust väärteokaristuse tulemusena, ei saa töökoha kaotamise võimalus olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, sest KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab sõidukit liikumispuude tõttu. Kohus leiab, et väärteoasja materjalidest ega kaebusest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku enese puhul tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu, mis oleks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Varasemad, liiklusalaste väärtegude, sh suurima sõidukiiruse ületamise eest määratud rahatrahvid põhikaristusena ei ole menetlusalusele isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud, mistõttu on käesoleva väärteo toimepanemise eest põhikaristusena määratud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine täiesti põhjendatud. K.T-le on antud võimalusi teha varasematest liiklusalastest rikkumistest tulenevaid õigeid ja vajalikke järeldusi oma edasise elu korraldamiseks, kuid paraku ei ole varasemad kergemad karistused mingit positiivset eripreventiivset mõju tema käitumisele avaldanud. Kohtu hinnangul on kõiki asjaolusid kogumis hinnates põhjendatud mõista käesoleva väärteo toimepanemise eest põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine sanktsiooni keskmisest määrast madalamas määras.
2. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus K.T kaebuse rahuldamata ning Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 19.05.2016 otsuse väärteoasjas nr 2590,16,001891 muutmata. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kullerkupp 6