Kriminaalhooldusametniku taotlus rahuldada.
lg 2 p 2,3 järgi ja mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust.
alusel asendas kohus vangistuse 240 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise ajaks määras kohus 12 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutas kohus D.G kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ühes kohustusega järgida
Kohtuotsus jõustus 20.05.2016 ning sama kuupäeva luges kohus ka D.G katseaja alguseks. 01.09.2016 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande taotlusega määrata D.G-le täiendavad kohustused, kuna süüdimõistetu ei sooritanud üldkasuliku töö tunde ajakava kohaselt. Erakorralises ettekandes esitatu põhjal pidi isik sooritama augustis 22 üldkasuliku töö tundi, kuid sooritas ainult 8 tundi. Kriminaalhooldusametnikule antud kirjaliku seletuse kohaselt käis D.G tööl, et elatist teenida ning seetõttu ei saanud üldkasuliku töö tunde teha. Senise kriminaalhoolduse kohta märgib ametnik, et esmakohtumine hooldusalusega toimus 24.05.2016, mil talle selgitati üldkasuliku töö olemust ning sellega kaasnevaid õigusi-kohustusi (D.G allkirjastas vastavasisulise lehe). Hooldusalune broneeriti üldkasulikku tööd tegema xxxx juurde. Seisuga 01.09.2016 on D.G talle määratud 240 üldkasuliku töö tunnist sooritanud 64 tundi ja tegemata on seega 176 tundi. Ametnik märgib, et varasemalt ei ole D.G-le tehtud hoiatusi ega koostatud tema kohta erakorralisi ettekandeid, registreerimiskohustust on isik täitnud korrektselt. Samas on erakorralises ettekandes märgitud, et 17.08.2016 toimunud MAPPA koosolekul edastas politsei kriminaalhooldusametnikule 02.08.2016 koostatud lähisuhtevägivalla infolehe, millest nähtub, et D.G kuritarvitab alkoholi ning selle tulemusel muutub oma pere suhtes agressiivseks ja vägivaldseks. 22.08.2016 antud kirjalikus seletuskirjas on D.G kirjutanud, et ta on nõus minema alkoholivastasele võõrutusravile ning on lubanud selleks raha koguda. Lähtudes eeltoodust ja asjaolust, et D.G ise tunnistab oma alkoholi probleemi ja on nõus läbima ravi ning on motiveeritud kandma karistust vabaduses, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku määrata D.G-le täiendavad kohustused, mida ta on nõus võtma endale täitmiseks: mitte tarvitada alkoholi ja läbida alkoholivastane ravikuur ning esitada kriminaalhooldusametnikule sellekohane tõend hiljemalt 17.10.2016. Kohtumääruse põhjendused KrMS § 428 lg 1 kohaselt kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramiseks vastavalt karistusseadustiku § 75 lõikele 2 või töö tegemise tähtaja pikendamiseks või süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks. 10.
lg 6, et kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt
lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades
lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Kohus, tutvunud erakorralise ettekandega, on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud. Esitatud asjaoludel saab täiendavate kohustuste määramist käesoleval ajal pidada piisavalt mõjusaks ja vajalikuks abinõuks D.G mõjutamisel. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Vedro kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.