KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. aprill 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number Kohtunik Väärteoasi 4-16-1446 Tiit Lõhmus J.J väär

§ 68

lg 2 alusel arvestada J.J-i kinnipidamine 28.02.2016 kella 14.00-st kuni 01.03.2016 kella 9.55, s.o 43 tundi 55 minutit, s.o 1 (üks) päev, karistusaja hulka ning lugeda alates 27.03.2016 kantava karistuse suuruseks 19 (üheksateist) päeva aresti.

1. Menetlusaluse isiku J.J-i kaitsja vandeadvokaadi abi Silver Reinsaare apellatsioon rahuldada. EDASIKAEBAMISE KORD Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ESIMESE AS™E KOHTU OTSUSE SISU
2. Viru Maakohtu 17.03.2016 otsusega karistati J.J-i LS § 201 lg 2 järgi arestiga 20 päeva. 1 1.
3. 28.02.2016 koostatud väärteoprotokolli AB 1429678 (2590,16,000861) kohaselt juhtis J.J 28.02.2016 kella 13.55 paiku XXX talu, XXX küla, Pärnu-Rakvere-Sõmeru mnt suunas mootorsõidukit Ford Mondeo registreerimismärgiga XXX , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. 1.
4. J.J rikkus sellega LS § 90 lg 1 p 1 ja p 3 nõudeid, millega pani toime LS § 201 lg-s 2 sätestatud väärteo.
5. Maakohus, leidis, et J.J-i süü on tõendamist leidnud isiku kinnipidamise protokolliga, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, tunnistaja R.T. ja ütlustega. 2.
6. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja R.T. ja ütluste kohaselt oli tema 28.02.2016 tööl Ida prefektuuri patrullpolitseinikuna. Sai ülesande teostada J.J-i sundtoomist. Sõideti koos paarimehega J.J-i koju XXX tallu. Kodus oli isa, J.J-i kodus ei olnud. Samal ajal sõitis maja hoovi sõiduauto, roolis oli J.J. Tunnistaja sõnul oli tegemist juhuste kokkusattumisega. J.J sõitis XXX poolt Pärnu-Sõmeru maantee poole. Tema talu on praktiliselt XXX tee ristmikul. J.J jättis auto kodu juurest mööda viiva tee peale, tuli sõidukist välja ja tuli nende poole. Tunnistaja kontrollis isiku juhtimisõigust, see puudus. Isikule öeldi, et tema suhtes on sundtoomise määrus, kuna ta ei ilmunud kohtuistungile. Isik viidi menetlustoimingute tegemiseks politseijaoskonda. Tunnistaja sõnul oli isik rahulik, tal lasti toast dokumendid ja asjad kaasa võtta. Maakohus luges menetlusaluse isiku süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks ka 08.08.2015 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et J.J oli 08.08.2015 alkoholijoobes ja juhtimisõiguseta ning tal keelati sõiduki juhtimine kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni LS § 91 lg 1 ja 4 mõttes. J.J-i süü on temale esitatud süüdistuses tõendatud ka isiku kinnipidamise protokolliga, millest nähtub, et 28.02.2016 kell 14.00 peeti J.J kinni LS § 201 lg 2 alusel. 2.
7. Väärteo toimepanemise kohta on seadusenõuete järgi koostatud väärteoprotokoll. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja T.P. kinnitas, et tema koostas J.J-ile protokolli LS § 201 lg 2 kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, kuna juhtimisõiguseta isik juhtis mootorsõidukit. Tunnistaja sõnul said nad koos paarimehe R.T. jaga välijuhilt ülesande minna 28.02.2016 XXX tallu, et kohaldada J.J-i osas sundtoomist. J.J sõitis tumedat värvi sõiduautoga XXX talu juurde. Autost tuli välja J.J, kel puudus isikut tõendav dokument. Paarimees küsis, kas tal juhtimisõigus on, alguses J.J vastas, et jah, kuid pärast ütles, et ei ole. Ta viidi protokolli koostamiseks ja sundtoomise korraldamiseks politseijaoskonda. Maakohus luges menetlusaluse isiku süü tõendatuks veel menetlusaluse isiku ütlustega, mille kohaselt ta tunnistab süüteo toimepanemist. Tema ütluste kohaselt juhtis ta 28.02.2016 kell 13.55 mootorsõidukit enda kodu lähedal XXX talus, XXX külas. Ta kinnitas, et käis tuttava juures sõiduautot ära toomas. Tol hetkel ta ei mõelnud, mida teeb. Arestimajas olles on oma tegude üle järele mõelnud ja on aru saanud, et peab käituma seadusekuulekalt. 2.
8. Maakohus asus seisukohale, et J.J on oma tegevusega realiseerinud LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteokoosseisu, kuna ta on 08.08.2015 kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 1 alusel ning juhtis teistkordselt 28.02.2016 mootorsõidukit omamata juhtimisõigust. J.J pani toime süüteo otsese tahtlusega, kuna menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis või vähemalt möönis seda, seega on ta teo toime pannud otsese tahtlusega. Ei esine väärteomenetlust välistavad asjaolud ja kohus ei tuvastanud õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Väärteomenetlus V™S § 30 alusel lõpetamisele ei kuulu. 2 2.
9. Karistuse osas märkis maakohus järgnevat. Menetlusaluse isiku karistust kergendavaks asjaoluks on

§ 57lg 1 p 3 kohaselt puhtsüdamlik kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad.

Maakohus leidis, et menetlusalust isikut tuleb karistada väärteo toimepanemise eest karistusega sanktsiooni keskmisest määrast kõrgema karistusega. Viru Maakohtu 29.09.2014 otsusega karistati isikut LS § 224 lg 2 järgi 20-päevase arestiga ning samalaadse väärteo eest Viru Maakohtu 21.10.2015 otsusega karistati isikut LS § 201 lg 2 ja § 224 lg 2 järgi 25 päevase arestiga, mis asendati 25 tunni üldkasuliku tööga. J.J pidi üldkasuliku töö sooritama 2 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, s.o hiljemalt 29.12.

1. J.J ei sooritanud ühtegi üldkasuliku töö tundi ning Viru Maakohtu 02.03.2016 määrusega pöörati kandmata arest täitmisele. Aresti kandmise alguseks loeti 02.03.
2. Arvestades asjaolu, et menetlusalusel isikul on kaks kehtivat väärteokaristust, siis on maakohtu hinnangul eripreventiivselt võimalik mõjutada J.J-i hoiduma süütegude toimepanemisest karistusega sanktsiooni keskmisest määrast kõrgema karistusega ehk 20 päevase arestiga. Isik ei ole maakohtu hinnangul teinud varasematest karistustest mingeid järeldusi. Määratud karistusega on järgitud ka õiguskorra kaitsmise huvid. 2.
3. Antud väärteoasjas on J.J kinni peetud 28.02.2016 kell 14.
4. Väärteoasjas nr 4-157086 on tema suhtes kohaldatud sundtoomist KrMS § 139 lg 5 alusel 48 tundi, mida on rakendatud 29.02.2016 ja 01.03.
5. Maakohus on määranud väärteoasjas nr 4-15-7086 karistuse kandmise aja alguseks 02.03.
6. Isik on kinni peetud 02.03.2016 kell 10.
7. Seega oli J.J antud väärteoasja nr 4-16-1446 järgi kinnipeetud alla 24 tunni. 11.03.2014 Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-22-13 p 7 alusel ei saa arvestada aresti puhul karistusaja hulka menetlusaluse isiku alla ühe ööpäeva kestnud kinnipidamist tundides. Kohtulahendi kohaselt on seadusandja sõnaselgelt reguleerinud aresti tähtaja arvutamist päevades, mitte tundides. Nii märgitakse

§-s 48, et väärteo eest võidakse isikut karistada arestiga kuni 30 päeva. Ka

§ 67lg-s 2 sätestatakse, et aresti tähtaega arvutatakse päevades.

Alla ühe ööpäeva kestva kinnipidamise arvestamise aresti tähtaja hulka välistab

§ 67

lg 2 esimene lause, mille kohaselt arvestatakse aresti tähtaega päevades.

§ 68

lg 2 tekstist nähtub otsesõnu, et alles kahekümne neljale tunnile kinnipidamisele vastab üks päev aresti ja see arvestatakse karistusaja hulka. Kui süüdlast on väärteomenetluses kinni peetud vähem kui kakskümmend neli tundi, siis seda aega karistuse hulka ei arvestata. Eeltoodu alusel ei arvestanud maakohus isiku kinnipidamist 28.02.2016 (alla ühe ööpäeva kestnud kinnipidamist) karistusaja hulka

§ 68lg 2 alusel.

MENETLUSALUSE ISIKU KAITSJA APELLATSIOON 3. Viru Maakohtu 17.03.2016 otsuse peale esitas apellatsiooni menetlusealuse isiku kaitsja, kes palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt ja

§ 68

lg 2 alusel arvestada kinnipidamine 28.02.2016 kella 14.00 kuni 01.03.2016 kella 9.55, s.o 43 tundi ja 55 minutit, s.o 1 päev, karistusaja hulka ning lugeda alates 27.03.2016 kantava karistuse kestuseks 19 päeva aresti. 3.1.

§ 68

lõige 2 sätestab, et kinnipidamine väärteomenetluses arvestatakse karistusaja hulka. J.J peeti käesolevas väärteomenetluses kinni 28.02.2016 kell 14.00, kui politsei tabas ta mootorsõiduki juhtimiselt, kuigi J.J puudub juhtimisõigus. Väär on kohtuotsuses esitatud väide, et 29.02.2016 rakendati J.J-i suhtes kohtuasjas nr 415-7086 koostatud sundtoomise määruse alusel KrMS § 139 lõikes 5 sätestatud korras kinnipidamist. Maakohtu järeldus, et 29.02.2016 toimus J.J-i kinnipidamine sundtoomise määruse alusel, ei tugine ühelegi käesoleva ega ka väärteoasja nr 4-15-7086 toimikus sisalduvale materjalile. 3.

1. Erinevalt käesolevas asjas kohtuotsuses märgitust puuduvad väärteoasja nr 4-15-7086 toimikus andmed selle kohta, et J.J oleks nimetatud asjas kinni peetud juba 29.02.
2. 3 Käesolevas asjas koostatud isiku kinnipidamise protokollis ei ole märgitud, millal J.J vabastati, kuid J.J viibis 01.03.2016 kell 9.45 käesolevas asjas alanud kohtuistungil kinnipeetavana, mistõttu viibis kohtusaalis käeraudadega ning istus vahialuste pingis. Tegelikkuses peeti J.J kohtuasjas nr 4-15-7086 koostatud sundtoomise määruse alusel kinni alles vahetult pärast käesolevas asjas toimunud esimest kohtuistungit, s.o 01.03.2016 kell 9.55, et toimetada ta samal päeval kell 11.00 toimuvale teisele kohtuistungile kohtuasjas nr 415-
3. 3.
4. Eeltoodud põhjendustest tulenevalt taotleb kaitsja maakohtu otsuse tühistamist ja ajavahemiku 28.02.2016 kell 14.00 – 01.03.2016 kell 9.55, s.o 43 tundi ja 55 minutit, s.o 1 päeva arvestamist karistusaja hulka. KOHTUVÄLISE MENETLEJA VASTUS APELLATSIOONILE
5. Tartu Ringkonnakohtu 08.04.2016 määrusega võeti menetlusaluse isiku kaitsja apellatsioon menetlusse ning anti kohtuvälisele menetlejale aega teatada kuni 15.04.2016 kohtule, kas ta on nõus kirjaliku menetlusega ja milline on seisukoht esitatud apellatsiooni osas. Menetlusaluse isiku apellatsiooni osas esitas oma seisukoha kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri esindaja Key Paju, kes oli nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja nõustus kaitsja apellatsiooniga ja leidis, et 1 päev J.J-i kinnipidamist tuleb arvestada karistusaja hulka. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
6. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, maakohtu otsuse, apellatsiooni ja kohtuvälise menetleja seisukohaga apellatsiooni osas, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt, s.o osas, millega jäeti arvestamata

§ 68lg 2 alusel väärteomenetluses kinnipidamise aeg.

Apellatsioon tuleb rahuldada. Kuna apellatsioonis on vaidlustatud üksnes määratud aresti pikkust, sisulist süüditunnistamist ei käsitleta ning kohtukolleegium nõustub maakohtu selle osa käsitlusega, siis sellel pikemalt ei peatuta, keskendudes üksnes mõistetud karistusele.

1. Kaitsja hinnangul tuleb J.J-ile mõistetud arestist maha arvestada menetlusaluse isiku kinnipidamise aeg 28.02.2016 kella 14.00-st kuni 01.03.2016 kella 9.55-ni. Seda toetas ka kohtuväline menetleja esitatud seisukohas. Seevastu maakohus leidis, et J.J-i peeti kinni alla 24 tunni, kuna tema suhtes kohaldati väärteoasjas nr 4-15-7086 sundtoomist 29.02.2016 ja 01.03.2016 ning karistust asus ta kandma alates 02.03.
2. Ringkonnakohus nõustub kaitsja ja kohtuvälise menetlejaga ning leiab, et J.J-i on kinni peetud rohkem kui 24 tundi, mis tuleb arvestada karistusaja hulka. Väärteoasja materjalide juures oleva isiku kinnipidamise protokolli kohaselt (lk 10) peeti J.J kinni 28.02.2016 kell 14.00 XXX talus, XXX külas. Protokollil puudub märge, et menetlusalust isikut oleks vabastatud. Viru Maakohtu 02.03.2016 määrusega väärteoasjas nr 4-15-7086 selgub, et J.J-i kohta on tehtud sundtoomist 01.03.2016 kohtuistungile kella 11.00-ks. Apellatsiooniga koos on edastatud ringkonnakohtule kinnipidamise protokoll (lk 82), mille kohaselt on 01.03.2016 kell 09.55 peetud Ida prefektuuri Rakvere kambris kinni J.J Viru Maakohtu kohtumääruse nr 4-15-7086 täitmiseks. Väärteoasjas nr 4-15-7086 mõisteti menetlusalusele isikule karistuseks 25 päeva aresti, mille kandmise alguseks loeti 02.03.
3. Seega sai J.J arest kantuks 27.03.
4. 27.03.2016 (lk 60) on koostatud J.J-i suhtes taas kinnipidamisprotokoll asukohaga 4 Rakvere kamber ning kinnipidamise põhjuseks on Viru Maakohtu kohtuotsuse 4-16-1446 täitmine. Ehk kaitsja on põhjendatult väitnud, et kuigi ei ole ühelegi dokumendile märgitud, et J.J oleks vabastatud vahepeal pärast 28.02.2016 kinnipidamist, tuleb lugeda väärteoasjas nr 4-161446 J.J-i kinnipidamine lõppenuks 01.03.2016 kella 9.55-st, kui ta sundtoomise korras viidi teise väärteoasja istungile. Ajavahemik 28.02.2016 kella 14.00 kuni 01.03.2015 kella 9.55ni teeb ajaliselt kokku 43 tundi 55 minutit ehk

§ 68lg 2 kohaselt 1 ööpäeva, mis tuleb J.J-ile mõistetud arestist maha arvata.

J.J tuleb väärteoasjas nr 4-16-1446 mõista lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 19 päeva aresti. 7. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes V™S §-st 145, V™S § 147 lg 1 p-st 4 ja V™S § 151 lg 1 p-st 4 ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt J.J-ile mõistetava lõpliku aresti suuruse osas, arvestab aresti mõistmisel

§ 68lg-s 2 sätestatut ja rahuldab menetlusaluse isiku kaitsja apellatsiooni.

Tiit Lõhmus /allkirjastatud digitaalselt/ 5