4-16-6346/6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2016 Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-16-6346 Kohtukoosseis Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. septembri 2016 määrus Z.T (ik XXX) avalduses täiteasjas nr 182/2013/349 täitmisel olevate nõuete tasumiseks ajatamata jätmise kohta Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo
3. jaanuari 2013 otsusega väärteoasjas nr 2820,13,000005 karistuseks määratud rahatrahvi osas Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Z.T, määruskaebus RESOLUTSIOON Tartu Maakohtu
4. septembri 2016 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesolev määrus on V™S § 198 kohaselt lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud ja menetluse käik
5. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri
6. jaanuari 2013 otsusega väärteoasjas nr 2820,13,000005 karistati Z.T liiklusseaduse § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 200 trahviühikut, s.o 800 eurot, mis tuli tasuda hiljemalt
7. veebruariks
8. Otsus jõustus
9. veebruaril
11. Z.T ei tasunud määratud rahatrahvi vabatahtliku tasumise tähtaja jooksul, mistõttu algatas kohtutäitur Anne Böckler
12. märtsil 2013 rahatrahvi sissenõudmiseks täitemenetluse täiteasjas nr 182/2013/
13. Praeguseks on täiteasjas täitmisel tasumata rahatrahvi nõue 800 eurot ning sellele lisaks kohtutäituri tasu nõue 241,2 eurot, menetluse algatamise tasu nõue 19,16 eurot ja täitekulu nõue 0,72 eurot.
15. augustil 2016 registreeriti Tartu Maakohtus Z.T avaldus täiteasjas nr 182/2013/349 täitmisel olevate nõuete tasumiseks maksegraafiku koostamiseks. Avalduse kohaselt ei ole Z.T võimalik täitmisel olevaid nõudeid korraga ära tasuda, ta ei soovi ka aresti kandma asuda, kuna tal on kaks alaealist last, kes vajavad tema tuge. Seetõttu soovib Z.T nõuete tasumiseks maksegraafikut, mille järgi võiks igakuine maksusumma olla 25-30 eurot.
16. Tartu Maakohus jättis
17. septembri 2016 määrusega Z.T avalduse täiteasjas nr 182/2013/349 täitmisel olevate nõuete tasumiseks maksegraafiku koostamiseks rahuldamata. Täitemenetluse andmebaasi väljatrüki põhjal on nähtav, et Z.T ei ole asunud tasuma tema suhtes täitmisel olevaid nõudeid. Maakohtule esitatud avalduse põhjal võib järeldada, et praegusel ajal puuduvad Z.T piisavad rahalised vahendid kogu nõudesumma koheseks ära tasumiseks. Rahatrahvi nõude tasumata jätmisel võidakse rahatrahv asendada arestiga, mistõttu soovib Z.T aresti vältimiseks rahatrahvi tasumiseks maksegraafiku koostamist.
18. Maakohus leidis, et ebapiisavaid rahalisi vahendeid tuleb käsitleda mõjuva põhjusena rahatrahvi tasumise ajatamiseks. Samas aga tuleb kohtul rahatrahvi osutamise ajatamisel otsustades arvestada ka sellega, et ajatamisest ei kujuneks isiku jaoks võimalus hoiduda karistuse kandmisest kõrvale. Seega tuleb kohtul arvestada, et peale rahatrahvi tasumise ajatamistähtaja möödumist säiliks kohtul trahvi tasumata jätmise korral võimalus asendada rahatrahv aresti või üldkasuliku tööga. KarS § 82 lg 4 kohaselt tuleb täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue lugeda aegunuks, kui rahatrahv ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Antud juhul on Z.T-le määratud väärteootsuse jõustumisest möödunud juba enam kui kolm ja pool aastat. Seetõttu leidis kohus, et rahatrahvi ajatamine ei ole enam põhjendatud, kuna vastasel korral ei jääks kohtule peale ajatamistähtaja möödumist enam piisavalt aega rahatrahvi tasumata jätmisel selle asendamist otsustada ning küsitav oleks ka võimaliku asenduskaristuse täitmine. Määruskaebus
19. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse Z.T, kes soovib määruse tühistamist ja täiteasjas täitmises olevate nõuete tasumiseks maksegraafiku koostamist selliselt, et tasub 100 eurot kohtutäiturile 2016 septembrikuu jooksul ning peale seda igakuiste maksetena 50 eurot kuus. See teeks
20. aasta lõpuks makstud summaks 250 eurot, mis teeb kaebaja hinnangul ligikaudu 25% trahvisummast ja igakuiste maksetena oleks trahvisumma makstud hiljemalt
21. novembriks
22. Määruskaebuse kohaselt sai Z.T kohtutäiturilt trahvisumma nõude või asenduskaristuse nõude alles
23. augustil 2016 ning pole enne seda saanud mingeid trahvinõudeid. Ringkonnakohtu järeldused
24. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata. Maakohus on oma määruses selgelt põhistanud, millistel alustel tuleb Z.T ajatamise taotlus jätta rahuldamata. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida vaid järgmist.
25. Määruskaebuses toodud väite kohaselt sai Z.T kohtutäiturilt trahvi summa nõude või asenduskaristuse nõude
26. augustil 2016, varasemalt ei ole Z.T ühtegi trahvinõuet saanud. Ringkonnakohus leiab, et Z.T pidi teadlik olema trahvinõudest järgmistel põhjustel. Tulenevalt
27. jaanuari 2013 otsusest väärteoasjas nr 2820,13,000005 on liikluspolitseinik K. Õunapuu koostanud
28. jaanuaril 2013 väärteoprotokolli, mille kohaselt pani Z.T toime väärteo LS § 224 lg 2 mõttes. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Valga politseijaoskonna patrullteenistuse vanemkomissar K. Karm tegi otsuse
29. jaanuaril 2013, millega määras Z.T-le karistuseks rahatrahvi 200 trahviühiku ulatuses, s.o 800 eurot. Kohtuvälise menetleja otsus oli menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates otsuse tegemisest. Z.T oli võimalus esitada 15 päeva jooksul otsuse kättesaadavusest kaebus Tartu Maakohtu Valga 2 kohtumajja, s.t kaebuse esitamise viimane tähtaeg oli
30. veebruaril
31. Z.T kaebust ei esitanud ning vabatahtlikult rahatrahvi ei tasunud, mistõttu pöörati otsus V™S § 203 lg-s 2 sätestatud korras täitmisele.
32. Tulenevalt ™S § 24 lg-st 2 loetakse täitemenetlus alanuks täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega. Kohtutäitur Anne Böckler on koostanud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse ja täitmisteate võlgnikule
33. märtsil
34. Käesoleval juhul ei ole Z.T määruskaebuses toodud väidete kohaselt ™S § 217 jj alusel tegemist kohtutäituri tegevuse vaidlustamisega, vaid maksegraafiku koostamise taotlusega. Seega ei ole ringkonnakohtul alust hinnata, kas kohtutäitur on täitedokumendi korrektselt kätte toimetanud. Z.T oli võimalus esitada kohtutäituri tegevuse peale kaebus kohtutäiturile ™S § 217 lg 1 kohaselt 10 päeva jooksul alates päevast, kui Z.T sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Kui menetlusosaline ei esita lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. ™S § 218 lg 1 teise lause kohaselt ei saa kohtutäituri otsuse või tegevuse peale esitada kaebust kohtule ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata. Seega, kui Z.T väitel ei ole ta enne
35. augustit 2016 olnud teadlik täitemenetluse algatamisest, oli Z.T võimalik kohtutäituri tegevuse peale esitada kaebus kohtutäiturile, ringkonnakohtul puudub alus hindamaks kohtutäituri tegevust.
36. Dokumentide kättetoimetamise kohta peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada vaid järgmist. Nähtuvalt
37. märtsi 2013 täitmisteatest on võlgniku aadressiks märgitud XXX . Tulenevalt Z.T Tartu Maakohtule edastatud avaldusest
38. augustil 2016 ning Tartu Ringkonnakohtule esitatud määruskaebusest
39. septembril 2016 on Z.T enda aadressiks samuti märkinud XXX . Täitmisteate kättetoimetamisel kohaldub tsiviilkohtumenetluse seadustikus kehtestatud kord. Kättetoimetamine on dokumendi üleandmine selliselt, et saajal on võimalik dokumendiga õigeaegselt tutvuda oma õiguste teostamiseks ja kaitsmiseks (TsMS 306 lg 1). Täitmisteate võib kätte toimetada igal ajal igas kohas, kus isik viibib. Täitmisteate võib kätte toimetada ka esindajale, kes on võlgnikku esindanud eelnenud kohtumenetluses (™S § 321). Täitmisteate võib kätte toimetada ka võlgniku eluruumis elavale vähemalt 14-aastasele isikule (™S § 322). Tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud juhtudel võib lugeda kätteantuks ka muul viisil kui vahetu üleandmisega saajale. Kohtutäitur loeb dokumente kättetoimetatuks seaduses ettenähtud kättetoimetamise nn fiktsiooni kaudu (postkasti panekuga, avalik kättetoimetamine ™S § 317 alusel). Kättetoimetamise fiktsioonide kasutamise eelduseks on see, et kohtutäituril pole õnnestunud toimetada dokumendid kätte kas isiklikult või teadaolevale esindajale (™S § 326). Seega on võimalik dokumentide kättetoimetamine isiklikult, postkasti jätmisega või avaliku kättetoimetamisega jm tsiviilkohtumenetluse seadustikus toodud alustel. Käesoleval juhul ei ole alust eeldada, et kohtutäituri tegevuses esines puudusi, seetõttu on täitemenetlus algatatud dokumentide kättetoimetamisega ™S § 24 alusel korrektselt. Samuti on e-teenuste portaali väljavõttest nähtuv, et Z.T-le on korduvalt kohaldatud vara arveldusarvel arestimise akte, mida on võimalik teostada pärast täitemenetluse algatamist ning Z.T-le pidid arestimise aktid nähtavad olema.
40. Määruskaebuse kohaselt soovib Z.T maksegraafiku koostamist temale esitatud trahvinõude osas selliselt, et tasub 100 eurot kohtutäiturile 2016 septembrikuu jooksul ning peale seda igakuiste maksetena 50 eurot kuus. See teeks
41. aasta lõpuks makstud summaks 250 eurot, mis teeb kaebaja hinnangul ligikaudu 25% trahvisummast ja igakuiste maksetena oleks trahvisumma makstud hiljemalt
42. novembriks
43. Antud juhul on Z.T-le kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahv 800 euro ulatuses, mis on ette nähtud tasumiseks ühekordse maksega (™S § 200 lg 1). Üldjuhul on isikul KrMS § 424 alusel rahalise karistuse tasumise korral võimalik mõjuvate põhjuste olemasolul taotleda elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunikult ajatamist kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Käesoleval juhul on rahalise karistuse maksmine pööratud täitmisele täitemenetluse korras. Seega lähtus maakohus õigesti täitemenetluses toodud ™S §-st 45, mille 3 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine võlgniku suhtes oleks ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Z.T ei ole esitanud kohtule tõendeid, mille kohaselt nähtuks, et tal ei ole rahatrahvi maksmiseks piisavaid rahalisi vahendeid. Tulenevalt asjaoludest on selge, et Z.T ei ole siiani asunud tasuma rahatrahvi, mistõttu võib arvata, et Z.T hoiab kõrvale rahatrahvi maksmisest. Z.T käitumisest ei nähtu tahet asuda rahatrahvi tasuma. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendusega, mille kohaselt olukorras, kus KarS § 82 lg 4 aegumistähtaeg aegub nelja aastaga ning Z.T ei ole tasunud trahvi enam kui 3 ja pool aastat, ei ole rahatrahvi ajatamine käesoleval hetkel õigustatud. Z.T soovis oma määruskaebuses maksegraafiku koostamist selliselt, et ta maksab 2016 septembrikuu jooksul 100 eurot ning seejärel igakuiselt 50 eurot. Selline lahendus ei tagaks rahatrahvi täieulatuslikku tasumist enne aegumistähtaja saabumist. Kohtul tuleb arvestada sellega, et peale rahatrahvi tasumise ajatamistähtaja möödumist peab säilima kohtul trahvi tasumata jätmise korral võimalus asendada rahatrahv aresti või üldkasuliku tööga. Antud juhul selline võimalus enam tagatud ei oleks ning Z.T rahatrahvi tasumise ajatamine ei ole põhjendatud.
44. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes V™S § 194 lg-st 2, 196 lg-st 2, § 147 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus maakohtu
45. septembri 2016 määruse muutmata ja Z.T määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Mati Kartau Kohtunik 4