4-16-2918/17

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2016 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 4-16-2918 (2780,13,000375) Kohtukoosseis Aarne Sarjas Vaidlustatud lahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. septembri 2016 määrus S.G (isikukood: XXX), määruskaebus Kaebuse esitaja ja liik RESOLUTSIOON Tartu Maakohtu
3. septembri 2016 määrus tühistada ja saata väärteoasi uueks arutamiseks Tartu Maakohtule teises kohtukoosseisus. Edasikaebamise kord: Tulenevalt VTMS §-st 198 käesolev määrus edasikaebamisele ei kuulu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Lõuna prefektuur karistas S.G 22.02.2013 otsusega väärteoasjas nr 2780,13,000375 liiklusseaduse § 201 lg 1 ja § 224 lg 2 järgi KarS § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 250 trahviühikut, s.o 1000 eurot. Kohtuvälise menetleja lahend trahvi määramise kohta jõustus 19.03.
6. Sissenõudja Lõuna prefektuur esitas 12.04.2016 avalduse S.G-le asenduskaristuse määramiseks KarS § 72 ja TMS § 201 alusel. Avalduses märgiti, et kuna S.G ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, siis alustati tema suhtes täitemenetlust 08.05.
7. Kohtutäitur teavitas 09.03.2016 kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest. Tasumata rahatrahvi summa on 536,29 eurot.
8. Tartu Maakohus 17.06.2016 määrusega asendas KarS § 72 lg 1 ja 2 alusel S.G-le Lõuna prefektuuri 22.02.2013 otsusega väärteoasjas nr 2780,13,000375 LS § 201 lg 1 ja § 224 lg 2 järgi KarS § 63 lg 1 alusel määratud rahatrahvi tasumata osa 536,29 eurot, s.o 134 trahviühikut, 13 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrati 2 kuud alates kohtumääruse jõustumisest.
9. 06.09.2016 esitas Politsei- ja Piirivalveamet Tartu Maakohtule taotluse aresti täitmisele pööramiseks KarS § 69 lg 6 alusel. Põhjuseks toodi asjaolu, et S.G ei ole üldkasuliku töö tegemise koordineerijaga ühendust võtnud. Talle on saadetud ka kutse 26.08.2016, kuid sellele ei ole ta vastanud. Eelnevast võib järeldada, et S.G hoiab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale.
10. Tartu Maakohus 07.09.2016 määrusega rahuldas Politsei- ja Piirivalveameti avalduse ning pööras KarS § 69 lg 6 alusel S.G-le Tartu Maakohtu 17.06.2016 määrusega asenduskaristusena mõistetud 13 päeva aresti täitmisele. Kohus asus seisukohale, et S.G ei ole teinud temale asenduskaristusena määratud 13 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg oli 05.09.
11. S.G sai kohtumääruse asenduskaristuse kohaldamise kohta kätte isiklikult 17.06.
12. Maakohus leidis, et S.G on hoidunud kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, mistõttu tuleb arest täitmisele pöörata.
13. Tartu Maakohtu 07.09.2016 määrusele esitas määruskaebuse S.G, kes palub tühistada Tartu Maakohtu 07.09.2016 määrus aresti täitmisele pööramise osas ning võimaldada teha 13 tunni ulatuses üldkasulikku tööd hiljemalt 31.10.
14. Kokkuvõtlikult on määruskaebuses esitatud asjakohased väited alljärgmised. 6.1 Kaebuse esitaja palub üldkasuliku töö tegemiseks määratud tähtaja ennistamist. Kuna S.G on hooajati raske leida tööd, siis üldkasuliku töö tegemise kohustuse määramine kahekuulise tähtajaga on väga ebaõnnestunud valik. S.G perre on lähiajal sündimas laps ning kogu tema aeg kulus mitmekordse koormusega töötamisele ning beebile esmavajaliku tagamisele. Seetõttu puudus kaebajal võimalus üldkasuliku töö tunde teha. S.G ei olnud nõuetekohaselt teavitatud tema õigustest ja kohustustest üldkasuliku tööga seoses, sh võimalusest taotleda üldkasuliku töö tegemise tähtaja peatamist. S.G-ni ei jõudnud mitte mingisugust informatsiooni selle kohta, kus ja millal üldkasuliku töö tegemine toimub. Samuti ei jõudnud temani mitte ükski kirjalik hoiatus. Lisaks eelnevale on S.G veendumusel, et tema karistuse täitmisele pööramine olukorras, kus tal puudus võimalus esitada kohtule omapoolseid selgitusi, rikub tema põhiseaduslikke õigusi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud väärteotoimiku materjalide ja maakohtu määrusega, leiab, et esimene kohtuaste on oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 mõttes, mis toob kaasa kohtumääruse tühistamise ja väärteoasja saatmise uueks arutamiseks samale maakohtule teises kohtukooseisus.
16. Väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks peab ringkonnakohus asjaolu, et Tartu Maakohus arutas Politsei- ja Piirivalveameti 06.09.2016 taotlust kirjalikus menetluses, s.o kohtuistungit korraldamata. Vajadus lahendada eelmärgitud taotlus kohtuistungil süüdlase osavõtul tuleneb ringkonnakohtu hinnangul VTMS § 211 lg-st 11 ja samuti KrMS § 432 lg 3 esimeses lauses märgitust. Viidatud VTMS § 211 lg 11 näeb ette, et rahatrahvi asendamise arestiga või üldkasuliku tööga lahendab maakohus süüdlase osavõtul. KrMS § 432 lg 3 esimene lause sätestab aga, et süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab kohtunik süüdimõistetu osavõtul.
17. Tartu Maakohus on käesoleval juhul juhindunud aga VTMS §-st
18. Nimetatud paragrahvi lg 1 näeb ette, et kui süüdlane hoiab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, teeb Politsei- ja Piirivalveamet kohtule taotluse pöörata süüdlasele mõistetud arest täitmisele. Lg 2 sätestab, et üldkasuliku töö kohaldamise tühistamise ja süüdlasele kohtuotsusega mõistetud aresti täitmisele pööramise KarS § 69 lg 6 järgi otsustab süüdlase elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega Politsei- ja Piirivalveameti taotluse kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul. Ehk siis taotluse läbivaatamist süüdlase osavõtul see norm ette ei näe, s.o jaatada tuleb kirjaliku menetluse võimalust.
19. Ringkonnakohus on seisukohal, et osundatud VTMS § 2101 käesoleval juhul asjakohaseks sätteks aga ei ole. Nimelt rakendub eelmärgitud õigusnorm apellatsioonikohtu hinnangul olukorras, kus süüdlasele on menetleja otsusega karistuseks mõistetud arest, mis on asendatud üldkasuliku tööga. Samas võib kahtluse alla seada ka sellise regulatsiooni põhjendatuse, kuivõrd aresti täitmisele pööramine toimub siin KarS § 69 lg-st 6 juhindudes ning toob kohtu jaoks kaasa kohustuse hinnata nii toimepandud rikkumise raskust kui süüdlase suhtumist sellesse (tahtlus või ettevaatamatus, 2 2 mõjuvad põhjused). Ilma isikut üle kuulamata vastava kaalutlusotsustuse tegemist peab ringkonnakohus aga kaheldavaks ning leiab, et suuline arutamine süüdlase osavõtul oleks asjakohane siingi.
20. Käesolevat kaasust silmas pidades peab aga märkima, et S.G-le mõisteti kohtuvälise menetleja otsusega karistuseks rahatrahv ja Tartu Maakohus 17.06.2016 kohaldas temale asenduskaristusena üldkasuliku töö tegemise kohustust. Viidatud kohtumääruse osas peab ütlema sedagi, et lahendi resolutsioonis näeb kohus ette asendada KarS § 72 lg 1 ja 2 alusel S.G-le Lõuna prefektuuri otsusega väärteoasjas mõistetud rahatrahvi tasumata osa 536,29 eurot, s.o 134 trahviühikut, 13 tunni üldkasuliku tööga. Ehk siis määruse resolutsioonis ei ole esimene kohtuaste rahatrahvi asendamisel üldkasuliku tööga vaheetapina aresti üldse määranudki. Seega peab ringkonnakohus vajalikuks praeguselt juhinduda VTMS §-st 211 ning on seisukohal, et esimene kohtuaste oleks pidanud Politsei- ja Piirivalveameti 06.09.2016 taotluse läbi vaatama avalikul kohtuistungil S.G osavõtul. Selliselt toimimata jättes on kohus oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 150 lg 2 mõttes ja, nagu märgitud, toob see kaasa kohtumääruse tühistamise ja väärteoasja saatmise uueks arutamiseks samale maakohtule teises kohtukoosseisus.
21. Viimaseks märgib ringkonnakohus veel, et määruskaebuse ülejäänud väited jäävad käesolevas lahendis käsitlemata. S.G argumentidele saab oma hinnangu väärteoasja uuel läbivaatamisel anda maakohus.
22. Eeltoodust lähtudes ning juhindudes VTMS § 141 lg 1 p-st 4, § 143 lg-st 1 ja § 150 lg-st 2 tühistab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 07.09.2016 määruse ja saadab selle uueks arutamises Tartu Maakohtule teises kohtukoosseisus. /allkiri/ Aarne Sarjas Tartu Ringkonnakohtu kohtunik 3 3