Vastavalt 14.05.2016 koostatud väärteoprotokollile nr AB1483418 (2316,16,005272) 14.05.2016 kell 15:39 Tallinnas, Kopli tn, Sitsi ja Lõime tänavate vahel liikudes Lõime tn suunas F.G juhtis mootorsõidukit kiirusega 74 km/h+/-3 teel, kus suurim lubatud sõidukiirus on 50 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h. Juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust kui juhtimisõigus on karistusena ära võetud 17.03.2016 kuni 16.01.2017. Sellega rikkus F.G LS § 15 lg 1 p 2 ja § 90 lg 1 p 1 nõudeid ning pani toime LS § 227 lg 2 ja § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod. Kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja taotles F.G-le karistuseks LS §
Menetlusalune isik tunnistas ennast süüdi ja kinnitas, et juhtis vanaema kasutuses olevat mootorsõidukit ja ületas lubatud suurimat sõidukiirust, kuid ei teadnud siis, et juhtimisõigus on ära võetud. Ta kahetses ja palus asendada arest üldkasuliku tööga. Kohtule on esitatud väärteoasjas järgmised tõendid: - Menetlusaluse isiku F.G väärteoprotokollis nr AB1483418 märgitud ütluste kohaselt liikudes Kopli suunas juhtis sõidukit KIA (XXXX) ja ületas kiirust ning ei olnud kursis, et temal puudub juhtimisõigus. - Tunnistaja Madis Bleieri ütluste kohaselt 14.05.2016 oli tööl koos patrullpolitseinik Aire Maalmanniga ja teostas liiklusjärelevalvet Kopli tänaval, Tallinnas, Siitsi tänava poolt lähenes Kia Picanto reg.nr XXXX ja liikus Lõime tänava suunas. A.Maalmann kell 15:39 mõõtis antud sõiduki kiiruseks 74 km/h, sõiduk peatati ja selle juhiks osutus F.G ik. XXX, kellel on äravõetud juhtimisõigus alates 17.03.2016 kuni 16.01.2017. Isik tunnistas oma kiiruseületamist aga lubade äravõtmisest ta ei teadnud midagi. - Kiirusmõõturi kasutamise protokoll, mille kohaselt teostas patrullpolitseinik Aire Maalman F.G poolt juhitud mootorsõiduki KIA Picanto reg.nr XXXX sõidukiiruse mõõtmist Harjumaal, Tallinnas, Kopli tn, Sitsi ja Lõime tn vahel – lõplik mõõtetulemus 74 km/h, suurim lubatud sõidukiirus oli 50 km/h. - Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt kõrvaldati F.G sõiduki juhtimiselt 14.05.2016, sest ta juhtis sõidukit Kia Picanto reg.nr XXXX, kuigi tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. - PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlusetalituse 22.02.2016 otsus, millest nähtuvalt karistati F.G LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 250 trahviühiku ulatuses, s.o. 1000 eurot ja LS § 224 lg 3 p 2 järgi lisakaristusena mõisteti mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 10 kuuks. - Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtub, et F.G kehtivaid juhilube ei ole. - Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on F.G 3 kehtivat väärteokaristust, viimati karistati teda 22.02.2016 LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga ja juhtimise õiguse äravõtmisega. Kohus leiab, et eelpool loetletud tõendid langevad omavahel kokku ning F.G süü rikkumistes on tõendatud: ta juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus on karistusena ära võetud 17.03.2016 kuni 16.01.2017 ja ta juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel sõidukiirusega 74 km/h±3 km/h, suurim liiklusmärgiga lubatud kiirus sel teelõigul oli 50 km/h. Seega ületas ta kiirust mitte vähem kui 21 km/h. F.G käitumine sisaldab LS §
Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. F.G käitumine oli süüline, ta tegutses tahtlikult. Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse valikul tuleb lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud, puhtsüdamlik kahetsus on kergendavaks asjoluks. F.G omab juhtimisõigust alates 2014.juulikuust ning väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt on juba kahel korral väärteokorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades (LS § 224 lg 2), kaks korda muu rikkumise eest (LS § 242 lg 1) ja ümberregistreerimata mootorsõiduki juhtimise eest (LS § 203) rahatrahvidega, millised on tasumata. Sellise käitumisega on F.G näidanud enda lugupidamatut ja ükskõikset suhtumist õiguskorda isegi olukorras, kus tema õigusvastasele käitumisele on juba tähelepanu juhitud. Eelnevalt on F.G väärteokorras korduvalt karistatud, mis ei ole mõjutanud teda edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma, vastupidi, ta on jätkanud sarnaste süütegude (liiklusrikkumiste) toimepanemist, mis näitab, et varasemad karistused ei ole isikule mõju avaldanud. Kohus leiab, et arvestades F.G süü suurust ning asjaolu, et teda on varem väärteokorras karistatud, s.h liiklusrikkumiste eest, on põhjendatud teda toimepandud väärtegude eest karistada arestiga. F.G puhul ei ole rahatrahv karistusena põhjendatud, sest see ei mõjuta teda edaspidi väärtegusid toime panemast. Kohus leiab, et F.G-le tuleb LS §
lg 2 rikkumiste eest mõista käesoleval juhul põhikaristusena arest, mis ainsana võib mõjutada teda edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Kohus mõistab F.G-le LS §
lg 2 järgi põhikaristusena aresti 10 päeva, mille peab võimalikuks asendada üldkasuliku tööga, sest F.G ei olnud varem arestiga karistatud. Kohus leiab, et üldkasuliku töö tegemine mõjutab F.G käituma edaspidi seaduskuulekalt. Eeltoodud väärteo puhul tuleb karistuse mõistmisel lähtuda KarS § 63 lg-st 1, sest tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kaks väärteokoosseisu. Sellisel juhul mõistetakse karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 56, V™S §-de 107 lg 1 p 1, 136-139 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada F.G LS §
LS § 227 lg 2 järgi ning põhikaristuseks KarS § 63 lg 1 alusel mõista arest 10 päeva. KarS § 69 lg 1 alusel asendada F.G-le mõistetud arest 10 päeva üldkasuliku tööga 10 tunni ulatuses (ühele päevale arestile vastab 1 tund üldkasulikku tööd). KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks kolm kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel määrata F.G üldkasuliku töö tegemise ajaks Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri (tel 6124962) järelevalve alla. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamise päevast, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul kuulutamisest. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.