Väärteoasi nr.4-17-3901 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Otsuse teinud kohus 28.08.2017.a. Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Aime Ivanson Kaevatav otsus Põhja Prefektuuri KKB liiklusjärelevalvekeskuse 18.07.2017.a. otsus väärteoasjas 2315,17,004777 R.L-i karistamises LS § 201 lg 1 järgi Menetlusalune isik (kaebuse esitaja) R.L, isikukood XXX, Elukoht: xxxx e-post; xxxx Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri KKB liiklusjärelevalvekeskus Menetluse liik kaebemenetlus, kirjalik menetlus LÕPPOSA Jätta R.L-i kaebus rahuldamata. Tühistada Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 18.07.2017.a. otsus väärteoasjas nr 2315,17,004777 LS § 201 lg 1 alusel määratud rahatrahvi korraga tasumise osas. KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi 400 eurot tasumine ositi 8 kuu jooksul, igas kuus kuulub tasumisele 50 eurot. Esimene osamakse tasuda 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest, järgmised maksed tasuda iga järgneva kuu viimaseks kuupäevaks. Rahatrahv tasuda kohtuvälise menetleja 18.07.2017.a. otsuses näidatud arveldusarvele, kohustuslik on märkida eelnimetatud otsuses märgitud viitenumber
- Edasikaebe kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Kaevatava otsuse sisu R.L-i karistati kohtuvälise menetleja 18.07.2017.a otsusega väärteoajas nr 2315,17,004777 liiklusseaduse (LS) § 201 lõike 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot selle eest, et tema 28.06.2017.a. kell 01.25 ajal Harjumaal Maardu linnas Kallasmaa 3, liikudes Stardi tn suunas, juhtis B-kategooria mootorsõidukit Audi A4, reg.märgiga xxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Oma tegevusega rikkus R.L otsuse kohaselt LS § 90 lg 1 p 1 nõuet ja seega pani toime LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Taotlus Kohtule esitatud kaebuses ei vaidle kaebaja vastu väärteoasjas nr 2315,17,004777 esitatud väärteokirjelduse asjaolude osas, võtab tehtud teo omaks. Kaebaja leiab, et kohtuväline menetleja ei võtnud arvesse kergendavat asjaolu. R.L on asunud seisukohale, et kuivõrd on ta läbinud autokooli, sh 21 praktilist sõidutundi, omab ta oskust juhtida mootorsõidukit ning sellest tulenevalt palub üle vaadata temale määratud rahatrahv. Kaebaja taotleb asja läbi vaatamist kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja ei vaielnud vastu kaebuse arutamisele kirjalikus menetluses ja esitas omapoolse seisukoha, milles palub kaebus jätta rahuldamata. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusalune isikul puudus Maanteeameti liiklusregistri andmetel 28.06.2017.a. mistahes mootorsõiduki juhtimisõigus. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel arvestanud kohaldatava karistuse nii üld-kui ka eripreventiivset mõju. Menetleja on arvestanud, et menetlusaluse isiku näol on tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo õigusvastasust. Menetlusaluse isiku poolt toimepandud väärtegu ei olnud juhuslikku laadi vaid tahtlikult toime pandud. Kohtuväline menetleja viitab oma seisukohas Tartu Ringkonnakohtu otsusele asjas 4-14-5893 punktile 11, milles on asutud seisukohale, et mootorsõiduk on kõrgendatud ohu allikas, mistõttu selle juhtimine nõuab mootorsõiduki juhilt erilist hoolsust ja vastutustunnet liiklusohutust tagavate eeskirjade järgimisel. Mootorsõiduki juhi hoolimatus liiklusseaduse täitmise suhtes võib varem või hiljem viia traagiliste tagajärgedeni nii juhi enda kui ka kaasliiklejate suhtes. Seetõttu on ka avalikkuse taluvuspiir põhjendatult madal liikluseeskirju eiravate mootorsõidukite juhtide suhtes ning taolistele isikutele mõistetud karistusel on laiem tähendus, kui ainult konkreetse süüdlase teole riikliku hukkamõistu avaldamine. Kohtuväline menetleja leiab, et karistuse määramine menetlusalusele isikule on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Sellest tulenevalt palub jätta kaebus rahuldamata. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud R.L-i poolt esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja seisukohaga ja kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. Otsustamaks R.L-ile kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse õigsuse ja proportsionaalsuse üle tulenevalt tema süü suurusest, tuleb esmalt kohtul kontrollida, kas menetlusaluse isiku poolt toimepandud teos on süüteokoosseis. Nähtuvalt kohtule esitatud kaebusest ei vaidlusta R.L, et juhtis mootorsõidukit juhtimisõigust omamata. Seda tõendavad ka politseitöötaja Igor Netšajevi ütlused, kes täitis 28.06.2017.a. tööülesandeid, kui märkas kell 01.24 Orumetsa –Kallasmaa ristmikul sõiduautot Audi A4 reg.nr xxxx, mille sõidustiil oli kahtlane (ebakindel). Sõiduk peatati kell 01.25 Maardus Kallasmaa 3 juures, kontrollimisel selgus, et sõidukit juhtis R.L, kellel puudub vastav kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. 2 Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtub, et menetlusalusel isikul 30.06.2017.a. seisuga kehtivaid juhilubasid ei olnud. Väärteotoimikus on ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt kõrvaldati R.L sõiduki juhtimiselt alates 28.06.2017.a. kell 01.25 põhjuse äralangemiseni, kuna tema kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Tuginedes eelnenule ja antud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et R.L-ile süüksarvatud tegu, liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 rikkumine, on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS 201 lg 1 järgi, s.o mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt. Lisaks objektiivsele teokoosseisule sisaldub R.L-i teos ka nõutav subjektiivne koosseis. Menetlusalune isik on andnud ütlusi, mille kohaselt 27.06.2017.a. omamata juhtimisõigust, asus rooli, et sõita tööle, kuna hilines. Pärast tööd asus jälle autorooli, et viia tuttavad ära. Subjektiivsete tunnuste poolest on väärtegu toime pandud tahtlikult kavatsetuse vormis. Tahtlikult õigusrikkumise toimepanemist kinnitab ka asjaolu, et R.L lisas kaebusele autokooli (xxxx OÜ) õpingukaardi nr xxxx väljavõtte, mille kohaselt R.L on lubatud õppesõidule teeliikluses 17.08.2016 ja läbinud 21 praktilist sõidutundi. Seega menetlusalune isik, teades, et ta on läbinud küll 21 praktilist sõidutundi autokoolis, ei ole sooritanud kehtestatud korras liiklusteooria- ja sõidueksamit, asus ikkagi mootorsõidukit juhtima. Veelgi enam, kui menetlusalune isik lubati õppesõidule teeliikluses, siis pidi ta olema läbinud mootorsõidukijuhi ettevalmistamiseks vajalikud teooria tunnid (lubatud õppesõidule teeliikluses) ning teadma, et ilma vastavat mootorsõiduki juhtimisõigust omamata puudub tal õigus iseseisvalt liikluses osaleda. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole ning kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust. LS § 201 lg 1 sanktsioon annab võimaluse rikkumise toimepanijat karistada rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. Vastavalt karistusseadustiku § - le 56 on karistamise aluseks isiku süü. Samuti tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. R.L karistati rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot. Seega on kohtuväline menetleja karistanud menetlusalust isikut sanktsiooni keskmises määras. Vastavalt kohtupraktikas väljakujunenud seisukohale tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsioonivahemiku keskmine määr, mida siis edasiselt, vastavalt süü suurusele, kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemisele, nihutada kas üles- või allapoole ning korrigeerida eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest lähtuvalt. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku süü on keskmine. R.L sõitis mootorsõidukiga, omamata selleks juhtimisõigust. Mootorsõiduki juhilt aga eeldatakse, et ta läbib vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise koolituse ning sooritab nõutavad eksamid. Alles seejärel antakse talle mootorsõiduki juhtimisõigus, mis tõendab, et tal on olemas õiged ja ohutud liiklusvõtted ning oma tegevusega ei sea ta ohtu nii enda kui kaasliiklejate elu, tervist ja vara. 3 Isiku karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. R.L ei ole kahetsenud, vaid hoopis õigustanud oma tegevust sellega, et on läbinud 21 praktilist sõidutundi. R.L on sellega püüdnud näidata, et tal on mingisugune teadmine ja oskus juhtida mootorsõidukit. Kohtu hinnangul on selline mõtteviis äärmiselt taunitav, kuivõrd isik ei tunneta, et mootorsõiduk on kõrgendatud ohu allikas, mistõttu selle juhtimine nõuab mootorsõiduki juhilt erilist hoolsust ja vastutustunnet liiklusohutust tagavate eeskirjade järgimisel. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt oli sõiduki peatamise põhjuseks just mootorsõiduki juhi kahtlane (ebakindel) sõidustiil. Sellest saab järeldada, et R.L-i sõiduki juhtimiskogemused ei olnud siiski piisavad. Menetlusalusel isikul on oluline siinjuures mõista, et kui puudub vastav mootorsõiduki juhtimisõigus, siis puudub igasugune õigus asuda juhtima mootorsõidukit. R.L-i ei ole küll varem karistatud, aga see ei anna alust rahatrahvi vähendamiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtuvälise menetleja määratud karistus ehk rahatrahvi suurus on kooskõlas kehtiva karistuspraktikaga ning kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Seetõttu jätab kohus esitatud kaebuse rahuldamata ja määratud trahvi suuruse muutmata. Vaatamata sellele, et R.L ei ole taotlenud rahatrahvi ositi tasumist, aga on väljendanud enda väikest sissetulekut, siis kohus annab võimaluse tasuda rahatrahv ositi. KarS § 66 lg 2 alusel peab kohus mõistlikuks anda kaebuse esitajale võimalus tasuda määratud rahatrahv (400 eurot) osade kaupa, s.o 8 kuu jooksul otsuse jõustumisest, tasudes igas kuus 50 eurot. Kohus selgitab, et rahatrahvi maksmine 8 kuu jooksul on kaebuse esitaja õigus, mitte kohustus. R.L on võimaluse korral trahv enne otsusega määratud tähtaega ära maksta. Väärteo eest mõistetud karistused kantakse karistusregistrisse ning kustutakse sealt ühe aasta möödumisel alates trahvi täielikust tasumisest. Seega on rahatrahvi võimalikult kiire tasumine kaebuse esitaja enda huvides, et taotleda nõutav juhtimisõigus. Kohus juhindub VTMS § 132 p 2, § 120 lg
- (allkirjastatud digitaalselt) Aime Ivanson kohtunik 4