4-17-4812 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04. oktoober 2017, Tallinn Väärteoasja number 4-17-4812 (2302,17,005549) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi S.U kaitsja kaebus Põhj

§ 234lg 1 alusel 150 trahviühiku ulatuses, so 600 eurot.

Menetlusalune isik: S.U, ik: xxx, elukoht: Xxxx, Tallinn, kontakt: xxxx Kaebuse esitaja Kaitsja: Indrek Põder, ASIS Consult OÜ, Lauliku 15-1, Saku, 75501, Harjumaa, kontakt: indrek@asisconsult.ee RESOLUTSIOON

4. Jätta Harju maakohtule saadetud kaebuses esitatud taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata. Jätta S.U kaitsja kaebus Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialisti Margus Pihli 23.08.2017 otsusele nr 2302,17,005549 S.U karistamises LS § 227 lg 3 alusel rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses,

§ 234

lg 1 alusel 150 trahviühiku ulatuses, so 600 eurot V™S § 118 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Kuivõrd kaebus on esitatud elektrooniliselt, jätab kohus esitatud kaebuse selle esitajale tagastamata. Kohtuvälise menetleja otsusega määratud põhikaristused, so rahatrahvid 600 eurot ja 600 eurot, so kokku 1200 eurot tuleb käesolevale määrusele määruskaebuse esitamise tähtaja, so 15 päeva jooksul tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri 10220175131014. Edasikaebamise kord Vastavalt V™S § 189, 192, 193 sätetele võib kohtumenetluse pool esitada määrusele määruskaebuse määruse koostanud kohtule viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, millal ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kui käesolevale määrusele määruskaebust ei esitata, jõustub kohtuvälise menetleja otsus muutmata kujul. Väärteoasjas kohus tuvastas: Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialisti 23.08.2017 otsusega nr 2302,17,005549 karistati S.U LS § 227 lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses,

§ 234

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 150 trahviühikut, so 600 eurot. Kohtuvälise menetleja otsuses oli märgitud, et otsusele võib esitada kaebuse Harju Maakohtule 15-ne päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, s.t. kaebuse esitamise viimane tähtaeg on 11.09.

1. Harju Maakohtusse laekus kaebus 13.09.2017 ning kaebusele lisatud digiallkirjade kinnituslehest nähtuvalt on kaebus allkirjastatud 13.09.2017 kell 22.
2. Seejuures ei ole kaebust saadetud maakohtu menetlusposti aadressile elektrooniliselt, vaid kaebuse esitaja on AET kaudu menetluse ise avanud kell 22.
3. Esitatud kaebuses on kaebuse esitaja taotlenud kohtul ennistada edasikaebe tähtaega ning on põhjendanud seda alljärgnevalt. Kaebaja sai otsuse kätte kaitsja vahendusel 13.09.2017 etoimiku kaudu. Otsusest nähtus, et antud dokument on koostatud 23.08.2017 ning edasikaebe tähtaeg oli 15 päeva, so 11.09.
4. Kuna peale 30.06.2017 ei olnud väärteoasjas 2302,17,005549 lahend väärteo menetleja juures menetlusalusele isikule kättesaadav, siis edastas 11.07.2017 ta kohtuvälisele menetlejale teabenõude, milles soovis infot lahendi kättesaamise kohta. Tema teabenõudele vastas kohtuväline menetleja alles 21.07.2017, ning oma vastuses konkreetsetele küsimustele ei vastanud. Kuivõrd kohtuväline menetleja on oma tegevusega eksitanud menetlusalust isikut, siis taotleb kaebuse koostaja kaebetähtaja ennistamist. Kaebaja on seisukohal, et käesoleval juhul on tegu subjektiivse asjaoluga, kus kohtuväline menetleja ja selle ametnikud on eksitanud menetlusosalist, kellele on otsuse kättesaamise ja selle edasikaebamise korda selgitatud puudulikult. Sellised juhtumid on kohtupraktikas loetud ennistamise alusteks ning ühtlasi mõjuvaks põhjuseks. Kohus asub seisukohale, et kaebuses esitatud taotlus kaebetähtaja ennistamiseks jääb tagajärjetuks. Väärteoasjas koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt on väärteoprotokoll koostatud 31.05.2017 ning väärteoprotokolli on märgitud, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 29.06.
5. Väärteoprotokollile on 31.05.2017 alla kirjutanud ka menetlusalune isik. Seejärel on väärteoprotokollis tehtud parandus ja parandus on tehtud 28.07.2017 ning paranduse kohaselt on parandatud väärteoprotokolli lisalehel märgitud ühe menetlusalusele isikule süüks arvatud väärteo toimepanemise aega, viies toimepanemise aja vastavusse tegeliku väärteo toimepanemise ajaga. Samuti on parandatud ka kuupäeva, alates millisest on kohtuvälise menetleja lahend kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Parandustega tutvumise kohta on menetlusalune isik märkinud, et ta on parandustega tutvunud 28.07.2017 ning lisaks sellele on väärteoprotokolli menetlusalune isik eraldi märkinud, et on teadlik otsuse uuest kuupäevast. Uueks kuupäevaks, millal kohtuvälise menetleja otsus on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, on märgitud 25.08.
6. Seega on menetlusalune isik oma allkirjaga 28.07.2017 kinnitanud, et ta on parandustega tutvunud ja on teadlik ka uuest otsuse kättesaamise kuupäevast. Seejuures ei ole muudetud otsusele kaebuse esitamise 15 päevast tähtaega, mis tuleneb seadusest. Vastavalt V™S § 114 lg 4 sätetele esitatakse kaebus üldmenetluses tehtud otsusele 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Väärteoprotokollist tulenevatest sissekannetest ja menetlusaluse isiku omakäelisest kinnitusest nähtuvalt oli menetlusalusele isikule teada, et kohtuvälise menetleja otsus on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 25.08.
7. Seega lõppes kaebuse esitamise 15 päevane tähtaeg 09.09.
8. Kuivõrd tähtaeg langes puhkepäevale, siis oli vastavalt V™S § 38 lg 1 ja KrMS § 171 lg 3 teisele lausele tähtaja viimaseks päevaks sellele järgnev esimene tööpäev, antud juhul 11.09.
9. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on V™S § 114 lg-s 4 sätestatud kaebuse esitamise tähtaja arvutamise juures õiguslik tähendus vaid sellel, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav (3-1-1-84-13). Seejuures eeldatakse kohtuvälise menetleja otsuse teatavakstegemisel menetlusaluse isiku aktiivset rolli, so seda, et menetlusalune isik läheks väärteoprotokollis teatavaks tehtud ajal ise kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma. Juhul, kui menetlusalune isik seda ei tee, kannab ta üldjuhul riski, mis kaasneb otsuse sisust mitteteadmisega (3-1-1-83-08). Seega oli menetlusalusele isikule väärteoprotokollist nähtuvalt kuupäev, mil otsus oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, üheselt teada, mistõttu kaebuses esitatud väide selle kohta, et menetlusalune isik sai otsusest teada alles kaitsja vahendusel e-toimiku kaudu, on ainetu. Kuivõrd menetlusalusele isikule oli teada, et otsus on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 25.08.2017, siis kohtuvälise menetleja juurde otsusele järele minemata jätmisel võttis ta endale ise riski, et ta ei saa õigeaegselt teada otsuse sisust ja ta võib mööda lasta seetõttu ka otsusele kaebuse esitamise tähtaja. Asjaolu, et menetlusalune isik ei vaevu otsusele kohtuvälise menetleja juurde järele minna, ei saa kuidagi sisaldada endas kohtuvälise menetleja minetust menetlusnormide järgimisel nagu ei saa seda lugeda mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamisel. Kuivõrd V™S § 38 lg 1 kohaselt järgitakse väärteomenetluses kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid, tuleb menetlustähtaja ennistamise küsimuse otsustamisel lähtuda KrMS § 172 sätetest. Viidatud KrMS § 172 lg 1 kohaselt ennistatakse mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused: äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega (p 1) või muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks (p 2). Sellisest sõnastusest saab järeldada, et lähtuda saaks vaid KrMS § 172 lg 2 p 2 sõnastusest ning sellisest sõnastusest saab järeldada, et põhjuse mõjuvaks hindamine sõltub uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu hinnangust. Seejuures tuleb omaksvõetud kohtupraktika kohaselt möödalastud kaebetähtaja ennistamisel mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud, milleks võivad olla raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (3-1-1-5-07). Käesoleval juhul ei ole kohtule esitatud kaebetähtaja ennistamise taotluses ega selle põhjendustes ühelegi sellisele põhjusele viidatud. Vastupidi, väärteoprotokollist nähtub üheselt, et menetlusalune isik oli üheselt teadlik sellest, et kohtuvälise menetleja otsus oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 25.08.
10. Lisaks sellele on väärteoprotokolli pöördele märgitud lisateave, mille kohaselt muu hulgas on märgitud, et „Lahend väärteoasjas jõustub 15 päeva möödudes väärteoprotokollis märgitud lahendi kättesaadavaks tegemise kuupäevast“. Lisaks sellele on väärteoprotokolli pöördel antud teavet võimalustest avaliku e-toimiku kaudu jälgida menetluse käiku. Seega piisava huvi olemasolu korral saanuks menetlusalune isik reaalajas jälgida e-toimiku kaudu menetluse käiku, esitada digitaalselt allkirjastatud dokumente või muul viisil realiseerida oma õigusi. Arvestades väärteoasjast nähtuvaid menetlusdokumente saab üheselt järeldada, et menetlusalusel isikul oli kaitsja, kes menetlusalust isikut nõustas. Sellest tulenevalt oli ka kaitsjal võimalus avaliku e-toimiku kaudu menetluse käiku jälgida ning maakohtule esitatud kaebusest on võimalik järeldada, et menetlusaluse isiku kaitsja on seda ka teinud, kuid väidetavalt alles pärast kaebetähtaja möödumist. Seega ei saanud kohtu arvates tekkida ka olukorda, et menetlusalune isik või tema kaitsja ei tea millisest kuupäevast on kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, millisest kuupäevast algab ka otsusele kaebuse esitamise 15 päevane tähtaeg. Seetõttu leiab kohus, et ei väärteoasja materjalidest ega esitatud kaebusest ei nähtu põhjusi, mida saaks pidada mõjuvaks KrMS § 172 lg 2 p 2 mõttes ja mis võiks tingida kaebetähtaja ennistamise. Eeltoodud põhjustel asub kohus seisukohale, et kaebuses esitatud taotlus kaebetähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt V™S § 118 lg 2 p 1 sätetele teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab selle esitanud isikule kui kaebus on esitatud pärast käesoleva seadustiku § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Kuivõrd käesoleval juhul on kaebus esitatud pärast V™S § 114 lg 4 sätestatud tähtaja möödumist ja maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata, tuleb vastavalt V™S § 118 lg 2 p 1 sätetele jätta kaebus läbi vaatamata ja saata kaebuse esitajale määruse koopia kui ka tagastada kaebus selle esitajale. Kuna kaebuse esitaja on kaebuse esitanud elektrooniliselt, puudub vajadus kaebuse esitajale kaebuse tagastamiseks, kuid kohus saadab käesoleva määruse menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale kaebuses märgitud menetlusaluse isiku ja tema kaitsja e-posti aadressidele. /allkirjastatud digitaalselt/