, § 217 lg 1, 2171 lg 1 Asja läbivaatamise aeg ja koht 25.05.2017 Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja, Liivalaia 24, Tallinn, saal nr 305 Väärteoasi Kohtuvälises menetluses tehtud KarS § 63 lg 1 kohaselt
Tühistada otsus ning lõpetada menetlus Kaebuse esitaja taotlus Istungil osalenud isikud kohtuvälise menetleja esindaja Triinu Riigor, Meelis Moor menetlusalune isik B.D kaitsja Yulia Klyukach Juhindudes VTMS § 132 p 1 kohus otsustas: RESOLUTSIOON Jätta Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 22.02.2017 otsus väärteoasjas nr 2302,17,001473 muutmata ja B.D kaebus rahuldamata. Rahatrahv tuleb tasuda 22.02.2017 otsuses toodud arveldusarvele märkides vastav viitenumber. Rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. 1. Asjaolud ja menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus koostas 30.01.2017 väärteoprotokolli 20170130180301 selle kohta, et B.D samal päeval kell 14:22 Järvevana tee 7B juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Kontrollimise hetkel ei kasutanud sõidumeerikut. Kontrollimisel ei esitanud juhikaarti, salvestuslehti või digitaalse sõidumeeriku väljatrükke või neid asendavaid käsikirjalisi kandeid või tõendit tegevuste kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele nr 561/2006 02.01.2007 kell 00:00 kuni 30.01.2017 kell 14:22 perioodi kohta, rikkudes salvestuslehtede või juhikaardi ja nende lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid. Mootorsõidukile paigaldatud sõidumeerik ei vastanud kehtestatud nõuetele. Sõidumeeriku suhtes oli läbi viimata iga kahe aasta järgne hälvete määramisega kontroll. Isik rikkus
lg 1; Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 165/2014 artikkel 34 ja 36 nõudeid;
lg 11; MKM 03.03.2011 määrus nr 17 § 10 lg 1; MKM määrus 1.06.2011 nr 42 lisa 1 kood 109. Väärteod on kvalifitseeritavad
;
lg 1;
Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 22.02.2017 otsusega leiti, et väärteod on toime pandud ühe teoga ning KarS § 63 lg 1 kohaselt määrati
Otsuse vaidlustas menetlusalune isik oma kaitsja vahendusel 16.03.2017 esitatud kaebusega. Kaebuse kohaselt juhtis menetlusalune isik prügiautot (keretüüp: multilift) ning antud tüübi veokid ei vaja sõidumeerikuid. Kohtuväline menetleja esitas 03.04.2017 kaebuse suhtes kirjaliku seisukoha. EÜ määruse 561/2006 eesmärgiks on kehtestada eeskirjad kauba- ja reisijateveoga hõivatud sõidukijuhtide sõiduaegade, vaheaegade ja puhkuseperioodide kohta, et ühtlustada konkurentsitingimusi sisetranspordi liikide, eriti autoveosektori osas ning parandada töötingimusi ja liiklusohutust. Määruse artiklis 13 lg 1 p h ettenähtud erandid põhinevad teenuste laadil, mille osutamiseks sõidukeid kasutatakse. Need teenused on kõigepealt avalikku huvi pakkuvad teenused. 30.01.2017 teostas B.D Xxxx nimel ehitusjäätmete veoteenust. EÜ määruse 561/2006 art 13 p h kohaselt on sõidumeeriku kasutamise kohustusest vabastatud sõiduk juhul kui see hõlmab olmejäätmete ukselt uksele kogumist ja kõrvaldamist. Menetlusalune isik vedas ehitusprahti, mis ei kuulu olmejäätmete alla. 13.03.2017 täpsustas kaebuse esitaja oma kaebust. Xxxx vastas Keskkonnameti päringule, et tal on kavas tegeleda prügi kogumise ja käitlemisega. Jäätmeloa tabelis 2 on toodud veokite tüübid: MT multilift ja TP tavaline prügiveok ning äriühing tegeleb jäätmete veoga 50 km Tallinn- Harjumaa raadiuses. Sõidumeeriku kasutamine ei olnud vajalik, kuna tegemist oli olmejäätmete, mitte ehitusjäätmete veoga. 2 2. Kohtu seisukoht 2.1 VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ( ).
lg 1 kohaselt mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja arvestus toimub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 kohase analoogsõidumeeriku salvestuslehtede või sama määruse kohase digitaalse andmesalvestusega sõidumeeriku (edaspidi ) korral mällu salvestatud andmete järgi. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 165/2014 artikkel 34 ja 36 kehtestavad nõuded juhikaartide ja salvestuslehtede kasutamisele ja kaaskantavate dokumentide loetelu.
p 11 kohaselt tehnonõuded mootorsõidukile ja selle haagisele ning nõuded nende varustusele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 03.03.2011 määrusega nr 17 kehtestatud „ “ § 10 lg 1 kohaselt sõidukile paigaldatud sõidumeerikut peab kontrollima iga kahe aasta järel koos hälvete määramise ja uue paigaldusplaadi panemisega. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.06.2011 määruse nr 42 mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele lisa 1 kood 109 kehtestab nõuded sõidumeerikule. Vaidlus puudub asjaolu üle, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit ning sõidumeerikut ei kasutanud. Nimetatu on tõendatud nii menetlusaluse isiku end ütlustega kui ka salvestisega. Menetlusaluse isiku hinnangul ei olnud ta kohustatud sõidumeerikut kasutama. EÜ määruse 561/2006 artikkel 13 lg 1 p h kohaselt erandeid kohaldatakse sõidukitele, mida kasutatakse seoses kanalisatsiooniga, üleujutuste vastu kindlustamisega, vee-, gaasi- ja elektrihooldusteenusega, teedehoolduse- ja kontrolliga, olmejäätmete kogumise ja kõrvaldamisega, telegraafi- ja telefoniteenusega, raadio- ja teleleviga ning raadio- või telesaatjate või vastuvõtjate asukoha määramisega. Menetlusaluse isiku hinnangul vedas ta olmejäätmeid, kohtuvälise menetleja hinnangul on tegemist ehitusprahiga. Menetlusaluse isiku juhitud mootorsõiduki koormaks olnu on tuvastatav salvestiselt: penoplast, villa tükid, torujupid, Isover villa pakend. Asjaolu, kas ja millised jäätmed olid nende jäätmete all, ei oma kohtu hinnangul tähendust. Menetlusaluse isiku enda ütluste kohaselt läks ta vedama just neid jäätmeid, mis sõiduki koormast nähtusid. Jäätmeseaduse § 7 kohaselt olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Ehitus- ja lammutusprahti olmejäätmete hulka ei loeta. Nimetatu nähtub muuhulgas jäätmeseaduse § 29 lg 4 p 9. Tallinna jäätmehoolduseeskirja § 38 lg 1 kohaselt ehitus- ja lammutusjäätmete (edaspidi ) hulka kuulub pinnas ning puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed (sh asbesti ja teisi ohtlikke aineid sisaldavad materjalid), mis tekivad ehitamisel, sh remontimisel ja lammutamisel (edaspidi ). 3 Menetlusaluse isiku juhitud mootorsõiduki koormast nähtuvad esemed ei teki tavapärase kodumajapidamise käigus. Tegemist on ehitamisele iseloomuliku prahiga. Seega ei ole tegemist EÜ määruse 561/2006 artikkel 13 lg 1 p h kohase erandiga ning menetlusalune isik oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Kohus ei tuvastanud ka mõne teise artikkel 13 kohase erandi kohaldamise aluse esinemist. Samuti ei ole tegemist veoga, millele artikkel 3 kohaselt määrus ei kohaldu. Menetlusaluse isiku juhitud sõiduk oli keretüübiga multilift täismassiga 18 500 kg. Selliste sõidukite puhul on sõidumeeriku kasutamine kohustuslik. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline ning KarS 3. jaos nimetatud süüd välistavad asjaolud puuduvad. 2.2 Karistus
näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut.
lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut.
S § 47 lg 1 kohaselt trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot. KarS § 63 lg 1 kohaselt Kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohus on 30.03.2016. a otsuses nr 3-1-1-27-16 p 12 selgitanud, et Kohtuvälise menetleja otsusega on B.D-le karistuseks määratud rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses, so 600 eurot. Otsuses sisalduvad põhistused sellises määras karistuse mõistmise kohta. Kohus nõustub karistusega leides, et see vastab süü suurusele ning selle puhul on arvestatud kõiki KarS § 56 kohaselt arvestamisele kuuluvaid asjaolusid. Karistus on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt, väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust. Väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlustel alusel puuduvad. ( ) Ingrid Kullerkann kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.