Vaidlustatud lahend PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 21.09.2016.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr. 2315, 16,
900 eurot (üheksasada eurot) s.o. jätta põhikaristus muutmata. 1 Määratud rahatrahv 900 eurot tuleb tasuda KarS § 66 alusel ositi 6(kuue) kuu jooksul, igas kuus kuulub tasumisele vähemalt 150 eurot , kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arvele nr EE 89 1010 2200 3479 6011 SEB pangas, nr EE93 2200 2210 2377 8606 Swedbankis, nr EE 40 3300 3334 1611 0002 Danske Bankis või nr EE 701 7000 1700 1577 198 №rdea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220165169135.
lg.3 p.1 järgi määratud lisakaristuse tähtaega muuta ning võtta H.N-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 3(kolmeks) kuuks. LS § 127 alusel tuleb kohtuotsuse jõustumisest 5(viie) tööpäeva jooksul oma juhiluba loovutada Maanteeametile. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Edasikaebamise kord. Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates ja esitama kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud 31.08.2016.a. koostas Põhja prefektuuri patrullpolitseinik Ragnar Rebane väärteoprotokolli selle kohta, et H.N juhtis 31.08.2016.a. kell 04.00 ajal mootorsõidukit BMW X5 registreerimismärgiga XXXX Harju maakonnas Tallinnas Mahtra 36 juures liikudes Mustakivi tee suunas juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,74 mg/l. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 21.09. 2016.a. üldmenetluse otsuse alusel väärteoasjas nr. 2315, 16, 008878 määrati H.N-ile
900 eurot ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 7 (seitsmeks) kuuks. Kaebuse sisu Kaebaja vaidlustab kohtuvälise menetleja otsuse karistamise ranguse tõttu. Ta tunnistab süüd ja kahetseb, selgitab, et õhtusöögi ajal tarbis koos abikaasaga alkoholi (veini), läksid abikaasaga tülli ning abikaasa sai nii vihaseks, et lõi teda mitu korda. Tal said viga huuled ja kehal olid sinikad. Vigastuste tõttu otsustas H.N kodust lahkuda ja magada autos kuni hommikuni , lootes, et selleks ajaks on abikaasa maha rahunenud. Kaebaja leidis ennast hädaseisundis olevaks ja otsustas enda tervise kaitsmiseks sõidukiga sõita kusagile eemale teise kortermaja hoovi . Kaebaja tegevust võib vastavalt KarS § 29 pidada tema arvates hädaseisundiks. Kaebuse esitaja tegevust võib tunnistada hädaseisundi tunnusteks, mida ei saa KarS § 29 mõistes nimetada õigusvastasteks juhul, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema 2 valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Huvide kaalumisel arvestatakse eriti õigushüvede olulisust, õigushüve ähvardanud ohu suurust ning teo ohtlikkust. Hädaseisundi tõendamiseks on ka asjaolu, et 31.08.2016.a on politsei ametnikud peatanud Kaebuse esitaja kinni Mahtra tn. 36 maja juures, mis on umbes 900 m kaugusel tema elukohast. Kaebuse esitajal ei olnud kavatsust sõitu jätkata ning olles hädaseisundis ei saanud ta adekvaatselt oma võimetega arvestada . Praeguseks on abikaasade vahel tekkinud konflikt ammendatud ning pooled kahetsevad tekkinud situatsiooni . Kaebaja tegeleb igapäevaselt laste elude päästmisega, kuna ta töötab täiskohaga Tallinna Lastehaigla Neuroloogia osakonnas ja samuti teeb lisavalvet intensiivraviosakonnas, lahendades oma tööl tekkinud väljakutseid kvaliteetselt ja korralikult. Igapäev tööle jõudmiseks peab Kaebuse esitaja sõitma ligikaudu 12,8 km .Samuti on Kaebuse esitaja ülalpidamisel üks alaealine laps , kes käib Tallinna XXXX, mis asub elukohast ligikaudu 2,7 km kaugusel . Tulevikus astub laps kooli, mille tõttu peab ta 2 korda nädalas koolieelsetel kursustel sõitma lapsega Tallinna XXXX. Igapäevaselt oma lapse sõidutamisega tegeleb üksnes kaebaja H.N . Ülalmainitud asjaolude arvesse võtmisel ja arvestades Abielu lõpetamise tõttu oleks kaebuse esitajal tööle ning lapse lasteaeda ja kursustele sõidutamine ja koju tagasisõidutamine juhtimisõiguse äravõtmisel võimatu. Kaebuse esitaja leiab, et tema kaebus põhineb ka ühele kergendava asjaolule, et arvestades isegi joobeseisundis sõidukijuhtimisega seotud „võimalik fataalne oht", ei ole kaebuse esitaja kellelgi tervise, vara ega elule kahju tekitanud, ning karistust kergendavaks asjaoluks on vastavalt KarS § 57 lg 1 p 1 süüteo kahjulike tagajärgede ärahoidmine. Kaebuse esitaja ei ole kunagi varem sõidukit joobeseisundis juhtinud. Kaebuse esitaja siiralt kahetseb oma 31.08.2016.a tegevusi. Kaebuse vahendusel peab Kaebuse esitaja vajalikuks märkida, et ei ole ta kunagi sarnast tegu toimepannud, seega ei ole ta kuritahtlik rikkuja ega sõidukijuht. Kaebuse esitajal kui menetlusalusel isikul on õigus vastavalt Väärteomenetluse seadustiku § 69 lg. 6 (edaspidi V™S) esitada kohtuvälisele menetlejale väärteoasjas vastulause ja tõendid ning tutvuda kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga 15 päeva jooksul, alates väärteoprotokolli koopia kättesaamisest. 31.08.2016.a on kaebuse esitaja saanud väärteoprotokolli väärteoasjas ning esitas tekkinud situatsiooni väljaselgitamiseks 07.09.2016.a vastulause väärteomenetluses nr. 2315,16,008878 , mille kohaselt oli vastulause esitatud õigeaegselt. . Kaebuse esitaja oli 07.09.2016.a esitanud vastulause Politseile elektrooniliselt (e-posti teel) ning ka paberkandjal Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitse-büroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitusse aadressil: Rahumäe tee 6/1, Tallinna linn. Vastulause oli esitatud V™S sätete ja vorminõudega vastavuses. 21.09.2016.a otsuses on märgitud, et menetlusalane isik ei ole vastulauset esitanud, mis ülaltoodud asjaoludega arvestades ei vasta tõele. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus (nn. Kohtuväline menetleja) vastavalt V™S § 72 teeb kohtuväline menetleja märgitud lahendi menetlusaluse isiku ütlustest, asjas kogutud tõenditest, esitatud vastulausest ja sellele lisatud materjalist lähtudes kirjalikus menetluses menetlusosalisi välja kutsumata. Vaatamata kaebuse esitaja 07.09.2016.a vastulausele on 21.09.2016.a otsus menetleja poolt tehtud ja karistus määratud 07.09.2016.a vastulauset arvestamata. Vastavalt V™S § 74 lg 1 p 8 Kohtuvälise menetleja otsuses märgitakse vastulauses esitatu mittearvestamise põhjendus, mis puudus 21.09.2016.a Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 3 korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse otsuses väärteoasjas nr.2315,16, 008878 samuti oli otsuses puudu nn. vastulause olemus ja selle tähtaegse esitamise märge. Menetlusõiguse normide eeliseks on asjaolu, et seda järgiksid kõik asutused, mille hulka kuulub ka Politsei-ja Piirivalveamet, kuna menetlus- või protsessiõiguse normide abil kaitstakse õigusemõistmist omavoli eest. Menetlus- ja protsessinormide oluline rikkumine toob kaasa otsuse/lahendi tühistamise, mille tõttu ei ole kaebuse esitajal arusaadav kohtuvälise menetleja vastulause arvesse võtmata jätmise eesmärke ja põhjuseid ning ainus lahendi tegemise vaatekoht oli üksnes kohtuvälise menetleja ametiisiku seisukohaga vastavuses, mida võib Kaebuse esitaja arvamusel tunnistada ametiisiku volitustest üle astumiseks, mis on Kaebuse esitaja suhtes põhjendamatu. Kaebaja taotleb kaevatav otsus nr. 2315,16,008878 21.09.2016.a. tühistada ja teha uus otsus, millega jätta kohaldamata lisakaristus ning mõista ainult rahatrahv, mis motiveerib kaebajat edaspidi vältima igasuguseid rikkumisi. Kaebaja soovib oma kaebuse arutamist kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja seisukoht. Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning omapoolse kirjaliku seisukoha. Kohtuväline menetleja, tutvunud H.N kaebusega ja väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et alused kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ning karistuse kergendamiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad ning põhjendavad oma seisukohta alljärgnevalt: Kaebuses maakohtule H.N tunnistab, et tarvitas väärteo toimepanemisele eelnenud õhtul alkoholi. Autorooli istus hädaseisundis abikaasaga tekkinud tüli tõttu. Kaebaja palub tühistada kohtuvälise menetleja otsus lisakaristuse osas. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku väljahingatava õhu liitri kohta alkoholisisaldus 0,79 +/- 0,05 mg, kusjuures laiendmääramatus 0,05 mg arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust laiendmääramatuse võrra. Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,74 mg väljahingatava õhu liitri kohta. Selline piirmäär on sätestatud rikkumise ülemmäär, kus isikut on veel võimalik väärteo korras karistada. Käesoleval juhul võib alkoholipiirmäära ületamise määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 224 lg 2 mõttes on maksimaalne. See asjaolu annab omakorda aga aluse mõista karistus määras, mis on mitte ettenähtud sanktsiooni keskmist ületav, vaid maksimum või maksimumi lähedane. Karistusregistri andmetel puuduvad menetlusalusel isikul kehtivad väärteokaristused, kuid Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-122-13 p 11 on asunud seisukohale, et Iseenesest ei ole ka esmakordse rikkumise toime pannud isiku puhul välistatud temalt sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Esmakordse rikkumise puhul peaksid esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks. Käesolevas väärteoasjas on tuvastamist leidnud, et alkoholi kogus väljahingatavas õhus ületas olulisel määral lubatut ning isiku käitumine näitab ilmselgelt tema ükskõikset ja üleolevat suhtumist liiklusohutusse, teistesse liiklejatesse ning võimalikku saabuvasse tagajärge. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja tuvastanud ei ole. Kaebuses on H.N märkinud, et esitas 07.09.2016.a kohtuvälisele menetlejale vastulause nii elektroonselt kui ka postiga paberkandjal. Kaebusele lisatud e-postkasti väljatrükilt nähtub, et 8.septembril kell 20:18 on H.N e-posti aadressilt edastatud kiri pealkirjaga „Avaldus" aadressile XXXX, milline ei ole väärteoprotokollil märgitud kohtuvälise menetleja e-posti aadress. Väidetavat postiga edastatud vastulauset 4 Politsei- ja Piirivalveameti dokumendihaldussüsteemis DELTA registreeritud ei ole, sest sellist kirja ei ole adressaadile saabunud. Seega on kohtuväline menetleja 21.09.2016.a väärteootsuses märkinud õigesti, et vastulauset menetlusalune isik esitanud ei ole. Maakohtule esitatud kaebuses on H.N märkinud, et ta siiralt kahetseb ning kuivõrd ta oma teoga kellegi tervisele, varale ega elule kahju ei tekitanud, on vastavalt KarS § 57 lg 1 p 1 süüteo kahjulike tagajärgede ärahoidmine karistust kergendavaks asjaoluks. Kohtuväline menetleja kaebaja sellise väitega ei nõustu. Kahjuliku tagajärje ärahoidmine on , tegevkahetsus lõpule viidud kuriteo korral ning see on vaadeldav kergendava asjaoluna siis, kui ärahoitav tagajärg ei ole süüteokoosseisu tunnus nt, kui isik hoiab ära võõra asja kasutamisega tekkida võiva olulise kahju. Menetlusalune isik, olles mootorsõiduki juhina praktiliselt kriminaalses joobes ei hoidnud mitte ära tekkida võivat olulist kahju, vaid pani reaalset oma käitumisega ohtu kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Riigikohtu kriminaalkolleegium on asjas nr 3-1-1-23-96 asunud seisukohale, et vastutust kergendav asjaolu on süüdlase selline käitumine, mis annab alust järeldada, ta on oma teo ohtlikkusest ja tagajärje kahjulikkusest aru saanud. Kohtuväline menetleja on sisukohal, et menetlusalune isik õigustades kaebuses aktiivselt oma käitumist, ei ole aru saanud oma teo ohtlikkusest ega sellega kaasneda võinud võimalikest tagajärgedest. Seega, kohtuväline menetleja, hinnanud menetlusaluse isiku pool kaebuses avaldatud kahetsuse siirust leiab, et see ei ole siiras ega tõsiseltvõetav. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kahetsuse märkimine kaebuses ei saa mõjutada isiku süü suurust määral, mis annaks aluse karistuse kergendamiseks ja välistaks lisakaristuse kohaldamise. Keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimise eest karistuse määramisel ei saa ega peagi alati arvestama tagajärjega selles mõttes, et kas konkreetse teo toimepanemisele järgnes raske tagajärg liikluses või mitte. Kuivõrd
s on karistusraamid laia vahemikuga arvestades alam ja ülemmäära, tuleb karistuse määramisel lähtuda erinevate liiklusalaste rikkumiste taunitavusest ning rikkumise võimalikest tagajärgedest. Liiklusõnnetuste ja selles hukkunud ning vigastada saanute arvu seostatakse suuresti just keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimisega. Menetlusaluse isik on toime pannud teo, mida kogu ühiskond rangelt taunib. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebaja väitega, et ta tegutses kohustuste kollisioonis KarS § 30 mõttes enda ja oma lapse tervise kaitseks vägivaldse abikaasa ees, seda väidet ei kinnita ka väärteoasja materjalid ega toimikusse lisatud videosalvestus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-42-09 rõhutanud, et hädaseisundi korral on õigushüve päästmistoiming üksnes siis õigustatud, kui hüve päästmiseks ei olnud muud võimalust. Hädaseisundit ei ole, kui isikul oli võimalus abi kutsuda. Ohu kõrvaldamiseks valitud vahend peab olema sobiv ja kahjustatud hüve jaoks säästvaim. Seejuures tuleb lähtuda proportsionaalsuse põhimõttest, s.t õigushüvede kaalumisest. Võrdsete hüvede korral võrreldakse ähvardava ohu suurust. Hinnata tuleb ka ohu kõrvaldamiseks või vähendamiseks toimepandud koosseisupärase teo ohtlikkust laiemas tähenduses. KarS § 30 kohaselt on kohustuste kollisiooni tõttu isiku käitumises õigusvastasus välistatud juhul, kui isik peab üheaegselt täitma mingit õiguslikku kohustust ja tal ei ole võimalik kõiki täita, kuid ta teeb endast oleneva, et täita kohustust, mis on vähemalt sama oluline, kui rikutav kohustus. Väärteoasjas kogutud materjalidest nähtuvalt on käesolevas ajas tuvastamist, et H.N juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalusel isikul oli enda kaitsmiseks vägivaldse abikaasa eest võimalus abi saamiseks pöörduda päästeteenistuse poole. Politsei jättis ta sündmuskohale kutsumata ja asus põgenemiseks ise sõidukit juhtima. Kohtuväline menetleja leiab, et hädaseisund puudub, kui isikul oli võimalus abi kutsuda ja menetlusalusel isikul oli see võimalus 5 olemas, seega ei tegutsenud ta hädaseisundis, vaid pani väärteo toime tahtlikult ja kavatsetult. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-77-14 p 10 asunud seisukohale, et isegi juhul, kui eeldada, et menetlusaluse isiku abikaasa elu ja tervis oli haigushoo tõttu vahetus ohus ning XXXXoli kohustatud abikaasat abistama, olnuks XXXXvõimalik vajadusel häirekeskusesse helistada ja abikaasale kiirabi kutsuda. XXXXjättis selle aga tegemata. Olukorras, kus menetlusalusel isikul oli võimalik oma abikaasa elu ja tervise päästmiseks päästeteenistuse poole pöörduda, pole kiirusepiirangu rikkumine ega teiste liiklejate elu ja tervise ohustamine õigustatud.Kohtuväline menetleja on seisukohal, et käesoleva väärteo menetlemisel ei ole rikutud väärteomenetlusõigust ning karistuse määramine menetlusalusele isikule on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Eelpool toodust tulenevalt, palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesoleval juhul on nii menetlusalune isik kui kohtuväline menetleja nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohtadega ja väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et H.N kaebus tuleb rahuldada osaliselt.
lg.3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi rohkem kui 0,20 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus rohkem kui 0,10 milligrammi.
lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20 kuni 0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10 kuni 0,24 milligrammi.
lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 kuni 1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 kuni 0,74 milligrammi. Kohus leiab, et väärteomenetluses kogutud tõenditega on kinnitust leidnud, et H.N juhtis 31.08.2016.a. kell 04.00 ajal mootorsõidukit BMW X5 registreerimismärgiga XXXX Harju maakonnas Tallinnas Mahtra 36 juures juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,74 mg. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 21.09. 2016.a. üldmenetluse otsuse alusel väärteoasjas nr. 2315, 16,008878 määrati H.N-ile
900 eurot ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 7 (seitsmeks) kuuks. Kaebaja poolt
lg.3 rikkumine, s.t juhile keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimine on tõendamist leidnud indikaatorvahendi kasutamise protokolliga 6 31.08.2016.a. , millest nähtub, et H.N oli indikaatorvahendi näit positiivne; tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt oli H.N väljahingatavas õhus alkoholi sisaldus 0,79 +- 0,05 mg/l lõplik tulemus 0,74 mg/l; tunnistaja Teele Üksaeg ülekuulamise protokollist nähtuvalt, olles tööl 31.08.2016.a. tuli juhtimiskeskuselt info, et Raadiku tänavalt võib sõitu alustada musta värvi BMW X5 .Sõiduauto BMW reg. nr.XXXX märgati ja peatati Mahtra 36 juures. Roolis oli H.N Kontrolliti juhi joovet ja indikaatornäit oli positiivne. Isik toimetati Ida-Harju PJ tõendusliku alkomeetri juurde, mille lõplik mõõtetulemus oli 0,74 mg/l. Juht kõrvaldati 31.08.2016.a. sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega juhtimiselt. Menetlusalune isik kohapeal ütlusi andes tunnistas, et jõi kolm pokaali veini ,siis otsustas ööbida autos, sõitis parkalasse ja politsei pidas ta kinni. Käesoleval juhul võib lubatud alkoholi piirmäära ületamise määra arvestades öelda, et LS § 224 lg 2 sätestatud rikkumise alammäära (0,25 mg/1) ületamise osas on kaebaja süü suur. Kohtuväline menetleja peab oluliseks rõhutada, et lubatud alkoholi piirmäära ületamise eest kuni 0,24 mg/1 LS § 224 lg 1 mõttes võib karistusena määrata rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 6 kuuni. Seega on kohtuvälise menetleja poolt määratud põhikaristus üle LS § 224 lg 1 ülemmäära. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et taolise väärteo puhul, mil piirmäärade ületamised on vastavalt toime pandud rikkumise raskusele jagatud seadusandja poolt kvalifitseerimisel erinevateks lõigeteks tuleks alammääraks võtta madalama lõike ülemmäär e. LS § 224 lg 2 ette nähtud väärteo puhul on alammääraks LS § 224 lg 1 ülemmäär. Kuivõrd menetlusalusel isikul tuvastati väljahingatavas õhus selline alkoholi kogus, milline on praktiliselt ülemmäära lähedane , seega LS § 224 lg 2 mõttes vastab kohtuvälise menetleja poolt määratud põhikaristus isiku süüle. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt ei ole menetlusalusel isikul kehtivaid väärteokaristusi, millest saab järeldada, et isiku käitumine on olnud seni seaduskuulekas, kuid sellest hoolimata ei näinud ta takistust istuda autorooli seisundis, mil alkoholi piirmäär ületas lubatut pea 7 korda, see näitab menetlusaluse isiku äärmiselt üleolevat suhtumist liiklusohutusse ning võimalikku saabuvasse tagajärge. Sellest tulenevalt on kohtuväline menetleja seisukohal, et lisakaristuse kohaldamine 7 kuuks on käesoleval juhul vägagi põhjendatud. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt. Iga õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist turvalisust. Ohtlike süütegude kaitsvaks õigushüveks on eelkõige inimese elu. Üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste määramiste, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi rikkumisi mitte toime panema. Kohus nõustub kohtuväline menetleja seisukohaga, et H.N tegutsemises ei olnud hädaseisundit. Ning puudus kohustuste kollisioon KarS § 30 mõttes enda ja oma lapse tervise kaitseks vägivaldse abikaasa ees, seda väidet ei kinnita ka väärteoasja materjalid ega toimikusse lisatud videosalvestus. Enda ja lapse kaitsmiseks vägivaldse abikaasa eest tulnuks pöörduda politsei poole aga mitte istuda peaaegu kriminaalses joobes autorooli, pannes sellega ohtu nii enda kui kaasliiklejate elu ja tervise. Kohus leiab, et esitatud tõendite pinnalt on tõendamist leidnud menetlusaluse isiku poolt talle
lg 2 alusel inkrimineeritava väärteo toimepanemine, tegu on õigesti kvalifitseeritud ning õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kaebajale määratud karistuste osas leiab kohus järgmist. Vastavalt KarS § 56 lg 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 7 LS § 224 lg.2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 kuni 1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 kuni 0,74 milligrammi- rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Sergei Pereskokovi väljahingatavas õhus oli väärteoasjas tuvastatu kohaselt alkoholi vähemalt 0,67 mg/l. H.N süü suuruse hindamise osas arvestab kohus, et alkoholipiirmäära ületamise määra silmas pidades, on tema süü LS § 224 lg 2 mõttes keskmisest suurem, kuivõrd tema väljahingatava õhu alkoholisisaldus jääb antud paragrahvi lg 2 alkoholisisalduse kõrgeima määrale küllaltki lähedale (0,74 mg/
nõuetest ja
s sätestatud sanktsioonidest. Samas märgib kohus, et olukorras, kus seadusandja on kehtestanud lubatud alkoholi piirmäära ületamise eest sanktsioonina lisakaristuse mõistmise võimaluse alates kolmest kuust, tuleb lisakaristuse määra väärtegude puhul eriti põhjalikult kaaluda. Kohus juhib jätkuvalt kohtuvälise menetleja tähelepanu Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-12213, mille kohaselt lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega. Kuivõrd sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna, tuleb lisakaristuse määramisel näidata, millistele asjaoludele tuginevalt ta sellise ohu olemasolu tuvastatuks loeb. Korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on ohu olemasolu tuletatav juba korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaksid esinema kas isiku süüd (nt täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks. Kohus leiab, et H.N senine seaduskuulekas käitumine liikluses v.a. kõnesolev erand näitab tema üldist suhtumist liiklusohutusse, tema enese ja kaasliiklejate tervisesse ja varasse, tema enda ja lähedaste heaolusse ,samuti näitab isiku igapäevast liikluskäitumist . Eelnevast tulenevalt saab menetlusaluse isiku H.N-ile mõistetud lisakaristuse tähtaega lühendada kergendades lisakaristust ja anda menetlusalusele isikule võimalus põhikaristusena rahatrahvi tasuda osade kaupa 6 kuu jooksul. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-59-15 asunud seisukohale, et kui isikule on mõistetud nii põhi- kui ka lisakaristus, peavad need oma koosmõjus vastama isiku süüle. Kui isikult soovitakse juhtimisõigust ära võtta, peab talle mõistma aga põhikaristuse, mis 9 on tema süüst väiksem, sest vastasel juhul ei ole võimalik isiku kogukaristust lisakaristusega raskemaks muuta. Käesoleval juhul on kaebaja põhikaristus - rahatrahv 225 trahviühikut - määratud sanktsiooni keskmist määra ületavana ning lisaks on kaebajale määratud ka lisakaristus kestusega 7 kuud. Tuginedes Riigikohtu kriminaalkolleegiumi eelpooltoodud suunistele, leiab kohus, et kaebajale määratud keskmisest rangem põhikaristus ning veel ka lisakaristuse kohaldamine nii pika tähtajaga oma koosmõjus ei ole proportsionaalne tema süü suurusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Leili Raedla Kohtunik 10 11 12 13 14
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.