Obsah (5)

§ 156§ 155§ 123§ 69§ 313

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. detsember 2017, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-17- 3177 Kohtunik Kristel Vedro Väärteoasi O.H kaebus Polits

) § 156 lõikes 11 nimetatud juhul.

§ 156

lõikes 11 kohaselt kui üks kohtumenetluse pool on

§ 156

lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. 1 Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

§ 155

lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Asjaolud ja kaebus

1. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik Tanel Liiv koostas menetlusalusele isikule O.H-le 15.05.2017 väärteoprotokolli nr AB 1494222, mille kohaselt menetlusalune isik juhtis 15.05.2017 kell 15.06 mootorsõidukit xxxx r/m xxxx, Rakvere linnas, Vallikraavi ja Linnuse tn ristis liikudes Linnuse tänava suunas. Juhtis mootorsõidukit, ei olnud sõidu ajal kinnitatud nõuetekohaselt turvavööga. Rikkudes sellega liiklusseaduse (edaspidi LS) § 33 lg 3, Majandus- ja kommunikatsiooni ministri määrus 42 lisa 1, kood 620, mis suunab direktiivile 77/541/ (Euroopa Majandusühendus) EMÜ ja lisas 1 toodut. Väärtegu on kvalifitseeritud LS § 239 lg 1 p 1 järgi.
2. 02.06.2017 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna politseipraktikant Markus Mägi menetlusalusele isikule O.H-le otsuse, mille kohaselt menetlusalune isik juhtis 15.05.2017 kell 15.06 mootorsõidukit Vallikraavi tn, Rakvere linnas, Lääne-Viru maakonnas. Juhtis mootorsõidukit, ei olnud sõidu ajal kinnitatud nõuetekohaselt turvavööga. Rikkudes sellega LS § 33 lg 3, Majandus- ja kommunikatsiooni ministri (edaspidi) MKM määrus 42 lisa 1, kood 620, mis suunab direktiivile 77/541/ (Euroopa Majandusühendus) EMÜ ja lisas 1 toodut. Väärtegu on kvalifitseeritud LS § 239 lg 1 p 1 järgi. Karistusseadustik (edaspidi KarS) § 56 lg 1 alusel määrati menetlusalusele isikule LS § 239 lg 1 p 1 alusel rahatrahvi 30 trahviühiku ulatuses s.o. 120 eurot.
3. 07.06.2017 esitas menetlusalune isik O.H Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale kaebuse, mille kohaselt ta taotleb otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist. Süütegu ei ole ta toime pannud. Otsuse kohaselt ei ole menetlusalune isik vastulauset esitanud. Kaebuse esitaja märkis, et ta on esitanud vastulause, mille edastas Ida Politseiprefektuurile, palus kohtul vastulausega arvestada. Vastus
4. Kohtuvälise menetleja esindaja Tiina Toost oma kirjalikus vastuses menetlusaluse isiku O.H kaebusele oli seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks ja otsuse tühistamiseks alust ei ole. Turvavöö nõuetekohane kinnitamine säästab elusid ja vähendab kokkupõrke tagajärjel saadud vigastusi.
5. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et O.H on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. Menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit ning ei olnud sõidu ajal kinnitatud nõuetekohaselt turvavööga. Menetlusaluse isiku süü on tõendamist leidnud tunnistaja poolt antud ütlustega. Tunnistaja kirjeldas 2 üksikasjalikult juhtunut. Kohtuvälise menetleja esindaja palu s tunnistajana üle kuulata protokolli koostanud patrullpolitseinik Tanel Liiv, kes tajus vahetult tehiolusid.
6. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiselt võetavus ning kogukonna usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritakse õigeaegselt. Karistuse määramisel arvestab kohtuväline menetleja toimepandud teo ohtlikkust ja asjaolu mille karistamisse ei saa suhtuda kergekäeliselt ja karistus peab olema piisav, et mõju avaldada ning peab toimima. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Menetlusalune isik on 2012 aastal ja 2015 aastal toime pannud samaliigilised väärteod. Selline käitumine illustreerib isiku suhtumist liikluskultuuri. Eeltoodust lähtuvalt palub vastustaja jätta Rakvere politseijaoskonna otsus väärteoasjas nr. 2590,17,002595 muutmata ja O.H kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused 7.

§ 123

lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

1. Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohtadega ning väärteoasja materjalidega, leiab, et O.H kaebus tuleb jätta rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 02.06.2017 otsus väärteoasjas nr 2590, 17, 002595 muutmata.
2. Menetlusalust isikut süüdistatakse Liiklusseaduse § 33 lg 3 rikkumises ja Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.
3. a määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele” lisa 1, kood 620 suunale direktiivi 77/541/EMÜ ja lisas 1 toodu rikkumises. Liiklusseaduse § 33 lg 3 kohaselt sõidukis, millel on turvavööd, peab juht olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.
4. a määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele” (RT I, 16.06.2011, 8, jõust.01.07.2011) lisa 1 Kood 620 sätestab turvavöö ja turvasüsteemi nõuded, samuti viidatakse nende nõuet osas direktiivi 77/541/EMÜ nõuetele, mille kontrollimine toimub vaatluse ja mõõtevahendiga. Vaidlust ei ole selles, et O.H poolt juhitud mootorsõidukil xxxx r/m xxxx puuduksid turvavöö kinnituskohad ja seal hulgas turvavöö. Vaidlus on kas menetlusalune isik turvavööd kasutas nõuetekohaselt. 3
5. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal.

§ 69

lg 2 p 37 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärteo tõendatuks. Väärteoprotokollis on menetlusaluse isiku süü tõendatuks loetud tunnistaja ütlustega ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga. Otsusest nähtub, et menetlusaluse isiku süü on tõendamist leidnud tunnistaja poolt antud ütlustega aga ka menetlusaluse isiku enda ütlustega. Menetlusalune isik vastulauset esitanud ei ole.

1. KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus loeb menetlusaluse isiku O.H süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega: tunnistajate ülekuulamise protokolliga.
2. Kohus loeb menetlusaluse isiku O.H süü tõendatuks tunnistaja G. V ütlustega. Tunnistaja andis ütlusi, et mais teostas ta koos Tanel Liiviga liiklusjärelevalvet Rakvere linnas, sõites mööda Linnuse tänavat. Peatuti Linnuse ja Vallikraavi ristmikul, kuna mööda Kraavi tänavat liikus valge kaubik. Tunnistaja nägi, et autojuht ei olnud nõuetekohaselt turvavöö kinnitatud. Tunnistaja märkis, et autojuhil oli seljas heledat värvi jope, selle värvuse järgi oli kohe näha, et sõiduautojuhil ei ole turvavöö nõuetekohaselt kinnitatud.
3. Kohus võtab arvesse menetlusaluse isiku O.H ütlused, mille kohaselt ta end süüdi ei tunnista, märkides, et ta oli kinnitanud turvavöö enne sõidu alustamist ja seda sõidu ajal ära ei võtnud. Ta andis ütlusi, et esitas protokollile vastulause, aga otsuses seda tähele ei pandud.
4. Kohus kontrollis, kas väärteomenetlust on toimetatud seaduslikult. Kohus kuulas üle väärteomenetlust läbiviinud isiku Tanel Liivi. Tanel Liiv viis läbi menetlusaluse isik ülekuulamise, tutvustades enne ülekuulamist isikule tema õi gusi ja kohustusi. Tunnistaja kirjeldas menetlustoimingu läbiviimist, kinnitas, et menetlusalune isik väitis, et tal oli turvavöö kinnitatud.
5. Väärteomenetluse seadustiku § 31 lg 1 sätestab, et väärteomenetluses järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel kriminaalmenetluse sätteid väärteomenetluse seadustikust tulenevate erisustega. Kriminaalmenetluse seadustiku § 66 lg 2 kohaselt ei või kriminaalasjas tunnistajana osaleda samas asjas kahtlustatav või süüdistatav isik, samuti uurimisasutuse ametnik, prokurör ega kohtunik, kelle menetluses on kriminaalasi. Viidatud sätte kohaldamisel on Riigikohtu kriminaalkolleegium leidnud, et menetleja võib olla tõendite koguja, kontrollija, uurija või hindaja, kuid mitte enda edasiseks menetlustegevuseks tõendi looja. Mõistetavalt saab kohtuvälise menetleja ametnik menetluse käigus teavet faktilistest asjaoludest, millel on väärteomenetluses tähtsust. Need asjaolud tuleb menetlusseaduses sätestatud korras tõendina vormistada, võimaldamaks nende kasutamist tõendamisel. Kriminaalmenetluse seadustiku § 66 lg 2 kohaselt ei või aga menetleja neid asjaolusid tõendada asja menetlenud isiku ütlustega, s.t kohtuvälise menetleja ametnik ei või jätta tõendeid kogumata ja anda selle asemel menetluses ütlusi. Samas ei ole põhimõtteliselt välistatud menetleja ametniku ülekuulamine tunnistajana 4 näiteks mingi menetlustoimingu täpse käigu kohta (Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-73-08 p 9.1, p 9.2). 16.

§ 313

lg 1 sätestab, et kohtuvälise menetleja ametnik, kes on vahetult tajunud väärteo tehiolusid ja kirjeldanud neid väärteoprotokollis või kiirmenetluse otsuses, võib osaleda kohtuvõi kaebemenetluses tunnistajana tema poolt tajutud faktiliste asjaolude kohta. Eeltoodu tõttu kuulas kohus Tanel Liivi ära kohtus tunnistajana tema poolt tajutud faktiliste asjaolude kohta. Kohus tuvastas, et väärteoasja kohtuvälises menetluses ei ole rikutud menetlusnorme.

1. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Menetlusalune isik pani seega toime LS § 239 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud väärteo. LS § 239 lg 1 p 1 alusel määrati O.H-le rahatrahv 30 trahviühik s.o. 120 eurot.
2. Kohus leiab, et O.H pani väärteo toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt on tegu pandud toime otsese tahtlusega, kui isik teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. O.H juhtides sõiduauto, olles nõuetekohaselt jätnud turvavöö kinnitamata, teadis või vähemalt möönis, et ta paneb toime väärteo.
3. Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku O.H poolt toimepandud väärtegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Antud juhul ei esine

§ -s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele

§-s 30 sätestatud alustel.

1. Tõendamist leidis, et Liiklusseaduse § 239 lg 1 p 1 kohaselt sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastasel toime pannud menetlusalune isik. Liiklusseaduse § 239 lg 1 p 1 kohaselt turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest sõidukijuhi poolt karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.
2. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik süüdi ei tunnistanud. Menetlusalusele isikule LS § 239 lg 1 p 1 alusel määrati karistuseks rahatrahv 30 trahviühiku ulatuses s.o. 120 eurot, karistus on pisut üle sanktsiooni keskmist määra.
3. Õiguskorra kaitsmise huvides tuleb isikule määrata karistus, mis peab andma hinnangu normikehtivusse ja avaldama õiglase karistuse mõju ühiskonnas. Menetlusalune isik on 2012 aastal ja 2015 aastal toime pannud samaliigilised väärteod. Arvestades asjaolu, et menetlusalusel isikul küll väärteo toimepanemise ajal kehtivad väärteokaristused puudusid, on menetlusalusel isikul kalduvus panna toime samaliigili väärtegusid. Kohtu hinnangul on 5 seetõttu O.H-le Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 02.06.2017 otsusega väärteoasjas nr 2590, 17, 002595 määratud karistus seaduslik ja põhjendatud.
4. Liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt. Iga õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist turvalisust. Üldohtlike süütegude kaitsvaks õigushüveks on eelkõige inimese elu. Üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste määramise, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi rikkumisi mitte toime panema.
5. Kohtu hinnangul on eripreventiivselt võimalik mõjutada O.H hoiduma süütegude toimepanemisest kohtuvälise menetleja poolt määratud karistusega. Kohtu hinnagul on sellise karistusega järgitud ka õiguskorra kaitsmise huvid. O.H väited, et ta oli nõuetekohaselt turvavööga kinnitatud on ümber lükatud tunnistaja ütlustega, kel ei olnud mingit põhjust sündmust välja mõelda ja kes on andnud asja kohta ükskiasjalikke ütlusi. Tunnistaja on sõiduauto xxxx r/m xxxx kohta märkinud, et tegemist oli valget värvi kaubikuga. Kohus ei pea sellist eksimust keretüübis asjaoluks, mis annaks alust tunnistaja ütlustes kahelda, kuna tegemist oli sõiduauto xxxx puhul mahtuniversaaliga, mis on suurema keretüübiga sõiduauto.
6. Eeltoodud põhjendustel tuleb jätta menetlusaluse isiku O.H kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 02.06.2017 otsus väärteoasjas nr 2590, 17, 002595 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik 6