4-17-5881/29

4-17-5881 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2017, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-17-5881 (2330,17,005388) Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen, Marju Palm Tõlk Aleksander Minin Kaebuse esitaja D.R Elukoht xxx, isikukood xxx, töökoht xxx Kaebuse esitaja kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus Narva osakond, Juhkentali 3, 20308 Narva Kohtuväline menetleja Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri politseijaoskond, asukoht Vahtra 3, 21003 Narva. Väärteoasi D.R-i kaebus Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusgrupi IV juhtivuurija Dmitri Narolini 20.10.2017 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2330,17,
2. Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja: D.R Kaebuse esitaja kaitsja: vandeavokadi vanemabi Igor Belugin Kohtuvälise menetleja esindaja: Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna vanemväärteomenetlejad Tarvo Kaiva ja Irina Reino Tunnistajad: xx, xx ja xx Kohtuistungite toimumise ajad 12.12.2017, 21.12.2017 RESOLUTSIOON juhindudes V™S § 132 p 1, § 133-135 ja § 155-156 kohtunik otsustas: Narva Jätta D.R-i kaebus rahuldamata ja Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi IV juhtivuurija Dmitri 1 4-17-5881 Narolini 20.10.2017 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2330,17,005388 D.R-i karistamise kohta liiklusseaduse § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 125 (ühesaja kahekümne viie) trahviühiku ulatuses, s.o 500 (viissada) eurot ning liiklusseaduse § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmine 3 (kolmeks) kuuks, muutmata. Rahatrahv tuleb tasuda hiljemalt 01.03.2018 Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pangas, arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank pangas, arveldusarvele nr EE403300333416110002 Danske Bank pangas, või arveldusarvele nr EE701700017001577198 LUMINOR Bank pangas, viitenumber
3. Jätta kaebuse esitaja D.R-i õigusabikulud tema kanda. Mõista D.R-ilt riigituludesse välja menetluskulud: tunnistaja xx transpordikulud summas 18 (kaheksateist) eurot. Väärteomenetluskulud tuleb üle kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pangas, arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank pangas, arveldusarvele nr EE403300333416110002 Danske Bank pangas, või arveldusarvele nr EE701700017001577198 LUMINOR Bank pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 10220175163590 ning selgitus „D.R, 4-17-5881 väärteomenetluse kulud“. Väärteomenetluse kulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 15.01.
4. MAAKOHUS TUVASTAS Väärteootsuses oleva väärteo kirjelduse kohaselt 24.09.2017 kell 06:04 Tallinna mnt tn 30b maja juures, Narva linnas, Ida-Viru maakonnas kaebuse esitaja juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,35+/-0,05 mg/l, seega oli mitte vähem kui 0,30 mg/l D.R esitas 05.11.2017 Viru Maakohtule kaebuse Ida Prefektuuri 20.10.2017 otsuse väärteoasjas nr 2330,17,005388 peale, millega karistati D.R liiklusseaduse § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 125 trahviühiku ulatuses, s.o 500 (viissada) eurot ning liiklusseaduse § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 3 (kolmeks) kuuks. Kaebus on motiveeritud sellega, et tema süü ei ole tõendamist leidnud. Ta ei juhtunud mootorsõidukit juhile keelatud seisundis. Sõiduki juhtimise ajal vererõhu ja peavalu tõttu tundis ta end halvasti ning otsustas peatuda autot. Ta peatas auto ja väljus sõidukist ning pärast sõiduki 2 4-17-5881 väljumist ta tarvitas ravimit, nimelt viirpuu piiritusekstraakt umbes 82% piirituse sisaldusega ning läks Statoili tankla tualeti poole. I Kohtuistung Kohtuistungil palus politsei esindaja jätta kaebus rahuldamata ja otsus D.R-i suhtes muutmata. D.R jäi esitatud kaebuse juurde täielikult ja leidis, et politsei ei suutnud kohtuistungil tõendada tema süüd. Kohtuistungil ei tunnistanud kaebuse esitaja D.R ennast ülalnimetatud väärteo toimepanemises süüdi ning selgitas, et ülalkirjeldatud õigusrikkumist ta toime ei pannud. D.R selgitas, et 24.09.2017 ta ei juhtinud sõiduautot alkoholijoobes. Ta selgitas, et väljus autost ja läks Statoli WC-sse ning politsei pidas teda kinni kõnniteel ülekäigurajal. Ta tarvitas tema kaebuses viidatud viirpuu tinktuuri, kui läks Statoili poole ning kui ta tuli ja rääkis telefoni teel, sel ajal ootamatult sõitis talle juurde politseiauto politseitöötajatega, kes palusid teda läbida alkoholitesti. Ta samuti selgitas, et ta ei jõudnud politseiametnikele teatada, et enne kinnipidamist ta tarvitas piiritusekstrakti, kuna nad tulid välja ja hakkasid kohe tirima teda autosse. Ütluste andmisel politseis kirjutas ta omakäeliselt, et ta ole nõus rikkumisega. Sellest, et ta tarvitas piiritusekstrakti vahetult enne kinnipidamist ta maininud ei ole. Tema kehakaal oli seisuga 24.09.2017 umbes 125 kilo ja tema kasv on 186 cm. Ta tarvitas 25 ml ekstrakti etanoolisisaldusega 82%. Tunnistaja xx selgitas kohtus, et D.R on tema abikaasa isa. Sel päeval 24.09.2017 sündis tal poeg ning sel päeval ta suhtles D.R-iga telefoni teel, kes helistas xx 24.09.2017 kell 5:53 ning tahtis teada oma tütre seisundit ja seda kas tütrell sündis või veel ei sündinud laps. Seejärel D.R vabandas, kuna ei saa enam rääkida, selgitades, et politsei kas tuli kohale või sõitis kohale. Tunnistaja politseitöötaja xx selgitas kohtus, et 24.09.2017 oli ta teenistuses kella 6 hommiku paiku ning nad teostasid koos kolleegiga Narva linnas järelevalvet liikluses. Kui nad liikusid Tallinna maanteed, siis pöörasid nad oma tähelapanu sinist värvi sõidukile, mis liikus Kangelaste tänaval. Selle auto sõidustiil oli ebakindel, mille tõttu nad otsustasid seda autot peatada ja kontrollida. Kui sõiduauto pööras Võidu tänavale, siis kiirendas auto enda sõitu ja äkitselt peatas parklas, mis paikneb Võidu tn 1 juures. Autojuht jättis täielikult parkla kohale peale sõitmata ja väljus sõiduautost. Vilkurid ei jõudnud politseinikud sisse lülitada, sest see toimus kiiresti. Kui autojuht väljus autost, siis esialgselt jooksis juht kiiresti välja, pärast läks rahuliku sammuga. Käesolev autojuht hakkas liikuma Statoili poole ning xx koos kolleegiga pöörasid ümber ja sõitsid autojuhi järel, nende vaateväljast pole see isik kadunud. Kui nad sõitsid autojuhi juurde, rääkis selle isik telefoniga ning ta ei näinud, et autojuht oleks midagi tarvitanud. Politseinikud palusid meesterahvast esitada dokumente ja läbida alkoholi test, kuid isik keeldus testi läbimast, rääkides, et ta ei olnud sõiduauto roolis ja praegu kiirustab wc-sse tanklasse. Seejärel täiendava kutsutud patrullekipaaži abil toimetati käesolevat meesterahvast jaoskonda, et läbida testi tõendusliku alkomeetriga, kus oli fikseeritud jooveastet. Tunnistaja politseitöötaja xx selgitas kohtus, et 24.09.2017 teostas ta Narva linnas oma paarilise P.Raudsepaga liiklusjärelevalvet ning kella 6:00 paiku sõitsid nad mööda Tallinna maanteed. Sel ajal märkasid nad üht sõiduautot ja kuna oli politsei operatsioon „kõik puhuvad“, siis otsustasid juhi puhuma panna. Peatumismärguannet nad ei jõudnud anda, sest autojuht pööras kohe vasakule Võidu prospekt 1 ette ja parkis kiiresti sõiduki ära ja tuli sõidukist koheselt välja. Kui isik tuli sõidukist välja, hakkas isik jalgsi liikuma Statoili sunnas Tallinna maantee sunnas. Ta nägi, et sellel hetkel isikul käes midagi ei olnud. Kui autojuht kõndis, siis sõitsid nad talle järgi 3 4-17-5881 ja sellel hetkel autojuht rääkis telefoniga. Kui nad peatasid oma sõiduki selle inimese kõrval, palusid isikul indikaatorvahendisse puhuda, kuid isik rääkis telefoniga ja keeldus sellest. Nad selgitasid autojuhile, et nendel on politsei operatsioon „kõik puhuvad“ ja selgitasid ka seda, et kui isik keeldub puhumast, siis isik peaks tulema jaoskonda või kui keeldub tõendusliku alkomeetrisse puhumast, siis sellisel juhul viiakse ta ekspertiisi. Politseinikud selgitasid isikule, et indikaatorisse puhumine ei võta kaua aega ning autojuht saab koheselt wc-sse minna, kui näit on negatiivne. Kuna isik ikkagi keeldus ning püüdis lahkuda, siis nad kutsusid abijõud ja siis tulid kohale teised ekipaažid. Hiljem, kui teised ekipaažid selgitasid autojuhile sama asja, siis autojuht oli indikaatorvahendisse ära puhunud ja oli nõus minema jaoskonna puhuma tõendusliku alkomeetrisse. Kui autojuht väljus ja selle ajani, kui teda peeti kinni, ei võinud ta midagi tarvitada, sest see aeg oli väga lühike, kui ta sõidukist väljus. Isikul ei olnud käes ühtegi anumat, kust ta oleks saanud midagi juua või tarvitada, samuti autojuhil oli telefon käes ja ümberringi ka mingeid pudeleid ega midagi ei olnud. Kohus avaldas ka asja materjalid: lk 2-4 – kaebus; lk 6 – arve-kviitung nr 530; lk 7 – arve-kviitung nr 528; lk 8 – digitaalallkirja kinnitusleht; lk 14 – väärteoprotokoll; lk 15 – lisa väärteoprotokollile D.R-i ütluste tõlge; lk 16 – indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll; lk 17 – sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus; lk 21 – kaitsja kokkuleppel volituste kinnitus nr 2442; lk 22-24 – D.R-i taotlus prefektuurile koos tõlkega; lk 25 – D.R-i pensionitunnistuse koopia; lk 26 – SA Narva Haigla poolt väljastatud dokument D.R-i nimele; lk 27 – IdaViru Haigekassa poolt D.R-i nimele väljastatud uuringu vastus 9.12.2016; lk 28 – karistusregistrist väljavõte; lk – 29-30 otsus väärteoasjas; lk 31 – ümbrik DVD-plaat videosalvestisega; lk 33 - CD-plaat ümbrikus. Videosalvestis DVD-plaadil koosneb 1 failist. Failist nimega „2017-09-24-05h50m35s_normal“, nähtub, et politseiauto videokaamera fikseeris 24.09.2017 kell 05:51:25 D.R-i sõiduauto liikumist Võidu tänava poole. Pärast seda salvestisel on näha, et kell 05:52:37 D.R juba kõndis jalgsi kõnniteel Statoili suunas ning rääkis telefoniga. Salvestises puudub heli. CD-plaadil on kirjutatud D.R tõend AB
5. Helisalvestis koosneb 1 failist nimega „GOLOS“ pikkusega 9 minutit 21 sekundit. Antud helisalvestisel on salvestatud vene keeles D.R ja politseinikute vahel jutt. II Kohtu seisukoht väärteo tõendatuse osas 2.1 KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kuulanud ära menetlusaluse isiku, politsei esindaja, tunnistajad, uurinud väärteoasja materjalides kogutud tõendid ning hinnanud neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et D.R-i tegevus on väärteoprotokollis kvalifitseeritud õigesti ning Liiklusseaduse (edaspidi LS) §-s 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemine tema poolt on leidnud tõendamist. 2.2 D.R-i süü on tõendatud väärteoprotokolliga, videosalvestisega ning tunnistajate xx ja xx ütlustega. Väärteoprotokolli (tl 14) kohaselt, 24.09.2017 kell 06:04 Tallinna mnt tn 30b maja juures, Narva linnas, Ida-Viru maakonnas kaebuse esitaja juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes 4 4-17-5881 liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,35+/-0,05 mg/l, seega oli mitte vähem kui 0,30 mg/l. Nagu nähtub videosalvestisest (lk 31), D.R, väljudes sõiduautost, hakkas rääkima telefonil ning ei ole näha, et ta oleks midagi joonud. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (tl 17) tuleneb, et 24.09.2017 D.R-i oli kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt kuna on alus arvata, et tema veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Nagu nähtub indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist (lk 16-17), 24.09.2017 kell 06:38 tuvastati D.R-i poolt väljahingatavas õhus vähemalt 0.30 mg/l alkoholi. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on D.R varem väärteokorras karistatud, sealhulgas korduvalt LS § 224 lg 1 ettenähtud süüteo toimepanemise eest (lk 80) Tunnistajad xx ja xx kinnitasid kohtus, et just D.R juhtis mootorsõidukit ning pärast auto peatumist, väljus ta sõiduautost. Samuti märkasid tunnistajad, et nad ei näinud seda, et autojuht oleks midagi tarvitanud. Tunnistaja xx märkis, et D.R ei olnud käes ühtegi anumat, kust ta oleks saanud midagi juua või tarvitada, samuti autojuhil oli telefon käes ja ümberringi ka mingeid pudeleid ega midagi ei olnud. Ülalnimetatud tõenditega on D.R väide selle kohta, et ta ei juhtinud sõiduautot alkoholijoobes, ümber lükatud. Menetlusaluse isiku poolt tehtud helisalvestis (lk 32) ei oma tõenduslikku väärtust seoses sellega, et antud salvestisel on fikseeritud tavaline menetluse protseduur. Ka tunnistaja xx ütlused tõenduslikku väärtust ei oma kuna Kalinini näol ei ole tegemist sündmuse pealtnägijaga. Kohtul puudub igasugune alus arvata, et tunnistajad xx ja xx eksisid või andsid kohtus valeütlusi kuna pole tuvastatud, et nendel oleks mingi alus valeütluste andmiseks. See fakt, et tunnistajad on politseinikud, iseenesest ei anna alust kahelda nende ütluste usaldusväärsuses, kuna enne ülekuulamist nad olid hoiatatud vastutusest valeütluste andmise eest. Kohus asub seisukohale, et D.R-i ütlused ei ole usaldusväärsed kuna nad ei ole kooskõlas kohtuistungil tuvastatud asjaoludega. Kaebuse esitaja ütluste hindamisel pöörab kohus tähelepanu ka sellele, et D.R-i kaitseversioon on muutunud menetluse käigus. Nii, olles kinnipeetud politseinike poolt, hakkas ta väitma, et ei juhtinud sõiduautot enne tema kinnipidamist. Ta ei maininud seda, et ta tarvitas alkoholi pärast väljumist sõiduautost politseis ütlusi andes. Alles 05.10.2017 esitas D.R versiooni, et ta küll juhtis sõiduautot, aga oli kaine ning tarvitas alkoholi pärast väljumist sõiduautost. Samal ajal peab kohus vajalikuks märkima, et D.R-i ütlustest nähtub, et tema kehakaal oli seisuga 24.09.2017 umbes 125 kilo ja tema kasv on 186 cm, ta tarvitas 25 ml ekstrakti etanoolisisaldusega 82%. Kohus on seisukohal, et D.R tuvastatud alkoholijoove ilmselt ei vasta D.R-i ütlustele selle kohta, et ta tarvitas vaid 25 ml vedelikku, olgu, et alkoholisisaldus moodustas selles vedelikus 5 4-17-5881 82%. Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku D.R-i ütlused ei ole usaldusväärsed. Kohus on seisukohal, et ülalnimetatud kaitseversioon on väljamõeldud D.R-i poolt alles pärast väärteoprotokolli koostamist selleks, et vabaneda vastutusest Liiklusseaduse rikkumise eest. 2.3 Vastavalt Liiklusseaduse § 69 lg 3 mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Olles rikkunud ülalnimetatud liiklusseaduse sätet, pani D.R toime mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,30 milligrammi, st LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo. Kohus asub seisukohale, et D.R pani süüteo toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo otsese tahtlusega kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. D.R teadis, et ta on tarvitanud alkoholi ning vaatamata sellele tahtis juhtida sõiduautot ning tegi seda. Seega, D.R on oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Ülaltoodu alusel ei kuulu D.R-i kaebus rahuldamisele. III Kohtu seisukoht karistuse määramise osas Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Liiklusseaduse § 224 lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. D.R on varemgi karistatud erinevate liiklusaluste süütegude eest (sealhulgas ka LS § 224 lg 1 järgi) rahatrahvidega ning vaatamata selle pani taas tahtlikult toime uue tahtliku liiklusalase süüteo. Vaatamata sellele, et igasugused D.R-i karistust kergendavad asjaolud KarS §57 mõttes puuduvad, oli D.R-ile kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuseks rahaline karistus 125 trahviühiku ulatuses, st alla selle paragrahvi sanktsiooni keskmise määra. Kuna D.R-i näol on tegemist isikuga, kes on ühe aasta jooksul kolmel korral rikkunud Liiklusseaduses sätestatut (sh korduvalt juhtis sõiduautot alkoholijoobes), on kohus seisukohal, et põhikaristusest ei piisa selleks, et aidata D.R paremini kohaneda ühiskonnas heakskiidetud liiklusreeglistiku täitmisega ja teda distsiplineerida. Ülaltoodu alusel on otstarbekohane ka lisakaristuse kohaldamine. Sellises olukorras on Riigikohus mitmel korral sedastanud, et „korduvalt alkoholijoobes juhtimise 6 4-17-5881 eest tuleb juhtimisõigus üldjuhul ära võtta ja ainult erandlikud asjaolud võivad anda kohtule võimaluse lisakaristust mitte kohaldada“ (vt nt RKKKo 3-1-1-69-03, p 7 koos täiendavate viidetega). Selliseid erandlikke asjaolusid D.R-i puhul ei esine. Liiklusseaduse § 224 lg 3 p 1 alusel kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Kohtuväline menetleja kohaldas lisakaristust minimaalsel võimalikul määral. Kohus asub seisukohale, et kohtuväline menetleja on karistuse määramisel õigesti rakendanud Väärteomenetluse seadustiku ning Liiklusseaduse sätteid. Karistus on määratud sanktsioonide piires ning määratud karistus vastab nii toimepandud väärteo raskusele, kui ka D.R-i isiksusele. IV Menetluskulud Väärteomenetlusseadustiku § 38 lg 1 alusel kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu, mistõttu kaebuse esitaja taotlus tema menetluskulude summas 360 eurot hüvitamiseks rahuldamisele ei kuulu. Samuti kohus leiab, et D.R-ilt transpordikulud summas 18 eurot. tuleb mõista riigituludesse välja tunnistaja xx Otsuse tegemisel lähtub kohus eeltoodust ning juhindub väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 107 lg 1 p-st 1 ja §-dest 108-111 /allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov Kohtunik 7