MS § 238 lg 2 alusel vangistusega 2 kuud, mis jäeti
Katseaeg 27.04.2015-26.04.2017. - kehtivaid väärteokaristusi 6, tõkend – elukohast lahkumise keeld süüdistuses
Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas D.V süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, olles eelnevalt saanud teada Xxxx internetipanga PIN koodid ja paroolid, 27.03.2017 logis varalise kasu saamise eesmärgil andmete ebaseadusliku sisestamise teel Xxxx Swedbank arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXX, kust arvelduskonto omaniku nõusolekuta teostas pangaülekande oma kontole XXXXXXXXXXXXXX summas 133 eurot. Samuti tema, olles eelnevalt saanud teada Xxxx internetipanga PIN koodid ja paroolid, 27.03.2017 logis varalise kasu saamise eesmärgil andmete ebaseadusliku sisestamise teel Xxxx Swedbank arvelduskontole xxxxxxxxxxx, kust arvelduskonto omaniku nõusolekuta teostas pangaülekande oma kontole XXXXXXXXXXXXXX summas 23 eurot. Samuti tema, olles eelnevalt saanud teada Xxxx internetipanga PIN koodid ja paroolid, 27.03.2017 logis varalise kasu saamise eesmärgil andmete ebaseadusliku sisestamise teel Xxxx SEB panga arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXX , kust arvelduskonto omaniku nõusolekuta teostas pangaülekande oma kontole XXXXXXXXXXXXXX summas 360 eurot. Seega D.V isikuna, kes on varem toime pannud varguse, varalise kasu saamise eesmärgil andmete ebaseadusliku kasutamise ja sisestamisega pani toime arvutikelmuse, see on
MS § 245 sätetest on prokurör Helen Kiviloo, süüdistatav D.V ja tema kaitsja Jugans Grossmann käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et prokurör taotleb kohtus
lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest D.V-le karistuseks 1 aasta vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 27.04.2015 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-445 mõistetud karistuse ärakandmata osa – vangistuse 2 (kahe) kuu võrra, mõistes liitkaristuseks vangistuse 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud, mis asendada
lg 1, 3 alusel üldkasuliku tööga 420 (nelisada kakskümmend) tundi, mille tegemisajaks määrata 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Allutada süüdimõistetu vastavalt
lg 4, 6 ja 7 üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning kui süüdimõistetu ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu, järgib
lg 1 p 1-6 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid, ei pöörata talle mõistetud tähtajalist vangistust täitmisele. Käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas (Xxxx ); • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub D.V temale
lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Tsiviilhagi Tsiviilhagi puudutavalt märgib kohus järgmist. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju õigusvastane, kui sellega kahjustati kannatanute omandit. Kuivõrd antud asjas on kahjustatud kannatanute omandit, oli tegemist õigusvastase kahjuga. Tulenevalt VÕS § -st 1043, õigusvastaselt tekitatud kahju puhul peab õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohtus on D.V süü tõendamist leidnud kannatanutele tekkinud kahju ulatuses. Kohus leiab, et tsiviilhagid ja nende suurus on täielikult tõendatud ja samuti süüdistatav tunnistas tsiviilhagisid. Seega tuleb välja mõista D.V-lt tsiviilhagi summas 133 eurot Xxxxkasuks, mis kanda Xxxxa/a nr XXXXXXXXXXXXXX Swedbank ja tsiviilhagi summas 383 eurot Xxxx kasuks, mis kanda Xxxx a/a xxxxxxxxxx Swedbank. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, siis seega kuulub D.V-lt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o. 705 eurot. 2 Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 tuleb D.V-lt välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud, s.o. kokku summas 144 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Kohus leiab, et menetluskulud kokku summas 894 eurot tuleb D.V tasuda 12 kuu (maksimumaeg) jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 74,50 eurot. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9; § 179 lg 1 p 2, § 248 lg 1 p 5, 249; § 311; § 312; § 313; § 315;
lg 2, § 69, VÕS § 1043, § 1045, § 127 kohus: otsustas Süüdi tunnistada D.V
lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 27.04.2015 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 2 (kahe) kuu vangistust võrra, ning liitkaristuseks mõista vangistus 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud.
lg 1 ja lg 3 alusel asendada mõistetud vangistus 1 aasta ja 2 kuud üldkasuliku tööga 420 tundi, mille tegemisajaks määrata 2 aasta alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4, 6 ja 7 alusel allutada D.V üldkasuliku töö tegemise ajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Üldkasuliku töö tegemise ajal on D.V kohustatud järgima
lg 1 p 1-6 ettenähtud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas (Xxxx ); • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. D.V määrata Tallinna Vangla Ida–Harju kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. kriminaalhooldusosakonna Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Tsiviilhagi Välja mõista D.V-lt tsiviilhagi summas 133 eurot Xxxx kasuks. Raha kanda Xxxx a/a nr XXXXXXXXXXXXXX Swedbank Välja mõista D.V-lt tsiviilhagi summas 383 eurot Xxxx kasuks. Raha kanda Xxxx a/a XXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank. 3 Menetluskulud Välja mõista D.V-lt 705 eurot sundraha ja kaitsjatasu 144 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud kokku summas 849 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 70,75 eurot. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse D.V-le e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul. /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.