Obsah (6)

§ 199§ 68§ 65§ 75§ 200§ 871

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. november 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-6311 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Va

§ 199

lg 2 p 9 järgi 2 kuu vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka L.L-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg 27.01.2014-29.01.2014, s.o 3 päeva, ning loeti kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 kuu 27 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust L.L-ile Tartu Maakohtu 20.05.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-240 mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 1 aasta 1 kuu 20 päeva vangistuse võrra ja kohtuotsuste kogumis mõisteti L.L-ile liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud 17 päeva vangistust alates 28.08.

1. Karistusaja lõpp 15.12.
2. 1.
3. Tartu Vangla esitas 23.09.2016 Tartu Maakohtule L.L-i isikliku toimiku kinnipeetava suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks. Maakohtu määrus
4. Tartu Maakohtu 20.10.2016 määrusega kohaldati L.L-i suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli tähtajaga 1 aasta 6 kuud. L.L-i kohustati käitumiskontrolli ajal järgima lisaks

§ 75

lõikes 1 sätestatud kohustustele (elukohaga XXX ) ka

§ 75lõikes 2 p-des 2, 4, 5, 7 sätestatud kohustusi.

2.

1. Maakohus oli seisukohal, et olukorras, kus isik kannab vangistusena liitkaristust, mis on mõistetud talle kohtuotsuste kogumis, siis selleks, et hinnata karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise eelduste olemasolu, tuleb arvestada kõiki kogumi moodustanud kohtuotsustega mõistetud karistusi. Käesoleval juhul moodustavad kohtuotsuste kogumi Tartu Maakohtu 20.05.2013 otsus kriminaalasjas nr 1-13-240 ja Tartu Maakohtu 28.08.2015 otsus kriminaalasjas nr 1-15-
2. Neist esimese otsusega mõisteti L.L süüdi

§ 200

lg 2 p-de 7, 8 järgi, st tahtlikus kuriteos, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, ning teda karistati vangistusega, mis ületas 2 aastat. Nimetatud vangistus pöörati osaliselt täitmisele Tartu Maakohtu 28.08.2015 otsusega, lõplikus osas aga Pärnu Maakohtu 03.02.2014 määrusega. L.L-i vangistuse lõpptähtaeg on 15.12.2016 ning kuna VangS § 76 lg-t 3 arvestades ei avane U. Kivimurule enam ennetähtaegse vabastamise võimalust, siis tuleb tal mõistetud vangistus ära kanda täies ulatuses. Seega on süüdimõistetu vabanemisel olemas

§ 871

lg 1 p-s 1 toodud formaalsed alused tema suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. 2.

1. Käesoleva vangistuse aeg on L.L kulgenud hästi. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Ajavahemikul 19.02.2015-30.06.2015 töötas ta Tartu Vanglas majandustöödel. Alates 11.03.2016 kannab L.L oma karistust Tartu Vangla avavangla osakonnas. Avavanglas viibimise ajal on tal võimaldatud järelevalveta liikuda väljaspool vangla territooriumit ning alates 17.05.2016 töötab ta väljaspool vanglat AS-is XXX abitöölisena. Ta on aktiivselt osalenud ka kiriku töös, millest on väidetavalt saanud tuge oma mõtteviisi muutmiseks. Samas ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et L.L-i varasem kuritegelik aktiivsus on olnud väga kõrge. Ta on pannud toime hulgaliselt eriliigilisi kuritegusid, mille eest on teda korduvalt karistatud vangistustega. Talle on mõistetud ka tingimisi vangistusi, kuid kinnipeetav ei ole kordagi suutnud läbida nendega kaasnevat katseaega, vaid rikkus käitumiskontrolli tingimusi ning pani katseaja kestel toime uued kuriteod. Ta oli hulkuva eluviisiga ning pani varavastaseid kuritegusid toime eesmärgiga saada elamiseks vajalikke vahendeid. Eelnev viitab sellele, et L.L on kindlad iseloomu ja käitumuslikud eripärad, mis tema iga arvestades ei allu kergelt muutustele. Lisaks on tal probleemid alkoholi liigtarvitamisega, millele ta seniajani ei ole suutnud lahendust leida. Ta on alkoholiprobleemist vabanemiseks otsinud abi ka meditsiinist, kuid on sellele vaatamata jätkanud alkoholi tarvitamist. Järelikult on suur oht, et vangla kontrollitud tingimustest lahkudes jätkab L.L endise, nn asotsiaalse eluviisi viljelemist ning alkoholi kuritarvitamist. Maakohtul puudus veendumus, et ainuüksi sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimine ning L.L-i motiveeritus alkoholi tarvitamisest loobumiseks suudaks tagasilangust ära hoida. 2.
2. L.L vabaneb keskkonda ja tingimustesse, mis ei ole maakohtu hinnangul seaduskuulekat eluviisi toetavad. Nimelt puudub tal vabaduses toimiv tugivõrgustik. Tema suhted veel elus päritoluperekonnaliikmete – venna ja õega – on katkenud. Tal on küll täiskasvanud poeg, kes on teda lubanud moraalselt ja materiaalselt toetada, kuid samas on pojal endal õiguskuulekusega probleeme, mistõttu oli maakohtul põhjendatud kahtlusi tema sobilikkuse kohta olla L.L-ile tugiisikuks. Vabanedes pole kinnipeetaval ka töökohta. Arvestades seda, et L.L on korduvalt viibinud kinnipidamisasutuses ning seda, et 20 aasta jooksul ei ole ta ametlikult töötanud, vaid on episooditi teinud juhutöid, siis ei ole kindlust, et ta vabanedes saab endale püsiva töökoha. Tema minevik näitab, et töö puudumist asendas L.L alkoholi tarvitamisega. Alkoholi tarvitamine, nagu öeldud eespool, võib L.L-i puhul päädida uute kuritegude toimepanekuga. 2.
3. Maakohtule esitatud materjalidest ilmneb, et L.L puudub kindel elukoht. Ise soovib ta elama asuda Tartusse, kus tal on paremad väljavaated töö leidmiseks. Samas nähtub kohtule esitatud materjalidest, et süüdimõistetul on võimalus asuda pärast vabanemist elama sotsiaaleluruumi aadressil XXX . Seda fakti kinnitas XXX Alevivalitsuse spetsialist K.T. 19.10.2016 kohtule saadetud vastuses päringule. Nähtub, et L.L-i poolt kohtuistungil kinnitatu, et XXX Alevivalitsus temale elamispinda ei anna, ei ole tõene. XXX Alevivalitsus ei ole kordagi keeldunud L.L-ile elamispinna kasutada andmisest. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et kindla vabanemisjärgse elukoha puudumine ei saa olla aluseks karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata jätmiseks, vaid et esialgu tuleb määrata L.L-i elukohaks XXX . Seal esialgu peatudes on kinnipeetaval võimalus tegeleda endale sobivama püsiva elupaiga otsimisega. Määruskaebus
4. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu, kes palub tühistada maakohtu määruse täies ulatuses. L.L leiab, et määrus on tehtud tuginedes vananenud andmetele ning ei ole arvestatud asjaolusid, et vabanemisel puudub süüdimõistetul elukoht. Vabanedes soovib L.L elama asuda Soome ning seetõttu on ta esitanud XXX Alevivalitsusele üürilepingu lõpetamise taotluse, mis rahuldati 02.11.
5. Süüdimõistetu palub kohtul arvestada, et tema elukaaslane elab Soomes ja soovib elama asuda Soome, kus tal on kindel elu- ja töökoht. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6. Ringkonnakohus, olles tutvunud maakohtu määruse ja esitatud kaebusega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ning põhjendatud ning puudub alus maakohtu määruse tühistamiseks määruskaebuses toodu alustel. 5.

§ 871lg 1 sätestab karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise eeldused.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et L.L-i suhtes esinevad alused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega, s.o

§ 871lg-s 1 sätestatu.

1. Määruskaebuse põhiseisukoht on, et süüdimõistetul puudub vabanemisel elukoht Eestis, ta on lõpetanud üürilepingu ning soovib vabanemisel asuda elama Soome Vabariiki, kus on tema elukaaslane ning kindel elu- ja töökoht. Ringkonnakohus leiab, et ükski nimetatud seisukohtades ei too kaasa maakohtu määruse tühistamist ning karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata jätmist.
2. L.L-i väide, et tal puudub elukoht Eestis, jääb edutuks. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava vabanemisjärgne elukoht XXX . Maakohtu 18.10.2016 päringule L.L-i elukoha osas vastas XXX Alevivalitsus 19.10.2016, et L.L on alates 18.07.2011 kehtiv üürileping XXX aadressil, kuid kuna süüdimõistetu ei ole seda eluruumi kunagi reaalselt kasutanud, valdust ei ole üle antud ning isik ei ole 5 aasta jooksul avaldanud soovi eluruumi kasutamiseks, siis vanglast vabanemisel üürileping L.L-iga lõpetatakse. XXX Alevivalitsus pakub L.L-ile samaväärset eluruumi samas hoones aadressil XXX ning sooviavalduse korral on L.L võimalik sõlmida üürileping. Sama kinnituse on andnud uuesti ka kohtu päringule XXX Alevivalitsus peale L.L-i poolt määruskaebuse esitamist, märkides, et XXX Alevivalitsus on kinnitanud korduvalt valmisolekut L.L-ile vanglast vabanemisel elamispinna andmiseks. Seega jääb arusaamatuks, miks on maakohus esimese alevivalituse kirjale vaatamata märkinud määrusesse, et L.L puudub elukoht. Süüdimõistetu poolt viidatud üürilepingu lõpetamine ei ole aktuaalne, sest üürileping lõpetati eluruumide osas aadressil XXX, kuid maakohtu määrus ja alevivalitsuse poolt antud kinnitus käsitleb XXX eluruumi. Seega jääb süüdimõistetu määruskaebus edutuks.
3. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb Tartu Maakohtu
4. oktoobri 2016 määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Mati Kartau