4-16-4283/5

4-16-4283 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. septembril 2016 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-16-4283 (2302,15,013931) Kohtunik Külli Iisop Väärteoasi G.V esitatud kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 19.05.2016 otsusele väärteoasjas nr 2302,15,013931 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja (menetlusalune isik): G.V (isikukood: XXX, elukoht: XXXX) Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus (asukoht: Rahumäe tee 6/1, 11316 Tallinn) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Jätta G.V kaebus rahatrahvi vähendamiseks rahuldamata.
3. Tühistada PPA Põhja prefektuuri liiklusmenetlustalituse 19.05.2016 otsus osaliselt, s.o rahatrahvi tasumise aja osas ning KarS § 66 lg 2 alusel määrata, et G.V-le mõistetud rahatrahvi 500 eurot on võimalik tasuda ositi, s.o 10 (kümne) kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest ehk 50 (viiskümmend) eurot kuus. Trahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE932200221023778606 Swedpank pangas või arvele EE403300333416110002 Danske pangas, märkida tuleb viitenumber
4. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil kohtuotsus on 2 kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb maakohtule teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad
5. PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 19.05.2016 otsusega nr 2302,15,013931 karistati G.V Liiklusseaduse (LS) § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 500 eurot. Otsuse kohaselt juhtis G.V 03.09.2015 kell 8.48 Tallinnas Männiku tee 97 juures mootorsõidukit, enne manöövri alustamist ei veendunud selle ohutuses ning tagurdades sõitis otsa tema taga seisma jäänud bussile Setra. Oma tegevusega põhjustas G.V liiklusõnnetuse ning tekitas varalise kahju Invital OÜle ning Autotripen UABle. Kirjeldatud teoga rikkus G.V LS § 223 lg 1 nõudeid.
6. G.V esitas otsuse peale kaebuse, milles palub vähendada määratud karistust või see tühistada. Kaebaja väidab, et tema nimel on liising ja teised suured trahvid, mistõttu läheb palk ainult trahvide maksmisele ja tal ei ole millestki elada. Hilisemad karistused on olnud talle õppetunniks. Kahetseb oma tegu. Kaebaja kohtuistungist osa võtta ei soovinud.
7. Kohtuväline menetleja esitas kaebuse kohta kirjaliku seisukoha, milles leiab, et otsuse muutmiseks alused puuduvad, küll aga ei vaidle vastu sellele, kui kohus määrab rahatrahvi tasumise ositi. Kaebaja poolt toimepandud väärtegu on kogutud materjalidega tuvastamist leidnud. Karistuse mõistmisel arvestati isiku süü suurusega, kui ka sellega, et isik oli enne rikkumise toimepanemist väärteokorras karistatud ja pannud ka peale liiklusõnnetust toime uue rikkumise. Otsuse tegemisel on arvestatud isiku taotlusega ja talle jäeti juhtimisõigus alles. Mõistetud karistus ei peagi olema isikule mugav kanda. Isikut on varem liiklusalaste rikkumiste eest karistatud ja iga järgneva rikkumise eest peaks karistus olema rangem. Kohtuväline menetleja nõustus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtu seisukoht
8. Poolte vahel ei ole vaidlust väärteo toimepanemise asjaolude osas. G.V on alates videosalvestisega tutvumisest tunnistanud, et tagurdas ja põhjustas avarii. Kaebaja poolt toimepandut tõendavad lisaks isiku enda ütlustele veel sündmuskoha vaatlusprotokollid (lk 315) 03.09.2015 kell 08.49 toimunud avariist, kus osalisteks Setra bussi juhtinud XXXXja Hondat juhtinud G.V, tunnistaja XXXXütlused (lk 19) avarii toimepanemise asjaolude kohta ning asitõendi vaatlusprotokoll (lk 21-22) sündmuse toimumise päeval Neste tankla videosalvestisest, millest nähtuvalt tagurdas sõiduauto bussile otsa. G.V ohustas tagurdades teist liiklejat ja ei veendunud enne manöövri alustamist selle ohutusest, s.o rikkus LS § 49 lg 1 ja § 33 lg 2 p 8 nõudeid ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 223 lg 1 järgi mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumisena, millega tekitati teisele isikule varaline kahju. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastatud.
9. Karistuse määramisel on menetleja õigesti lähtunud KarS § 56 lg-st 1, mille kohaselt arvestatakse lisaks isiku süüle ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohus on korduvalt rõhutanud (RKKKo nr 3-1-1-28-14 p 29; nr RKKKo nr 3-1-1-52-13, p 19 jt), et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastada süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad 3 asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. LS § 223 lg 1 võimaldab mootorsõiduki juhti varalist kahju tekitanud liiklusnõuete rikkumise toimepanemise eest karistada rahatrahviga kuni 300 päevamäära, arestiga või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuueks kuuks. Lisakaristusena on võimalik LS § 223 lg 1 alusel võtta rikkujalt sõiduki juhtimise õigus ühest kuust kuni kolme kuuni. Kohtuväline menetleja on G.V-le toimepandu eest määranud karistuseks rahatrahvi 125 trahviühikut, s.o alla sanktsiooni keskmist määra ning jätnud lisakaristuse kohaldamata. Mõistes menetlusalusele isikule kergema karistuse ja sellegi alla sanktsiooni keskmist määra ning jättes lisakaristuse kohaldamata, on menetleja seega arvestanud, et tekitatud kahju ei ole suur, isik on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud ning karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Mis puudutab süüdlase rasket majanduslikku olukorda, siis see oli kaebajale teada ka enne rikkumist ning ei ole kuidagi toimepandud teoga seotud. Kaebaja teadis, et tema rahalised vahendid on napid ning pidanuks seda hoolsamalt oma liiklusalast käitumist jälgima. Tegelikkuses ei ole kaebajale liiklusrikkumiste eest määratud karistused tema käitumist muutnud, sest teda oli enne arutatava asja toimepanemist karistatud ning ka peale liiklusõnnetust pani ta toime uue rikkumise. Kaebaja süüd ei vähenda ka kuidagi asjaolu, et ta on võtnud enda kanda liisingu, mille tasumisega on jäänud hätta.
10. Küll aga peab kohus kaebaja perekondlikku ja tööalast olukorda arvestades võimalikuks rahatrahvi ositi määramist. Kohus arvestab, et kaebaja sissetulek ei ole tema kohustusi arvestades suur ning KarS § 66 lg 2 alusel peab mõistlikuks anda kaebajale võimalus tasuda mõistetud rahatrahv 500 eurot osade kaupa, s.o kümne kuu jooksul otsuse jõustumisest võrdsetes osades, tasudes seega igas kuus 50 eurot. Kohus selgitab täiendavalt, et rahatrahvi maksmine kümne kuu jooksul on kaebaja õigus, mitte kohustus. Mida varem kaebaja trahvi tasub, seda kiiremini kustutatakse tema karistusandmed karistusregistrist. Arutatava liiklussüüteo karistusandmete kehtivus kätkeb endas mitmeid kõrvalmõjusid. Näiteks arvestatakse uue liiklussüüteo toimepanemisel süüdlase varasema rikkumisega. Seega on rahatrahvi võimalikult kiire tasumine kaebaja enda huvides. Otsuse tegemisel juhindub kohus V™S §-dest 132 p 2, 133,
11. Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/